lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-15267/44

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-15267/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 32 lg 1, 2, 3Korteriomandi võõrandamise nõude esitamineKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 33 lg 1Otsuse täitmise nõudmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 169 lg 1Menetluse venimisest tingitud menetluskulud

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-22-6161/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.05.20222-20-7937/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu80077844(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-15267

Tsiviilasi

Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu hagi H. Õ. i vastu korteriomandi võõrandamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu; registrikood 80077844; aadress Sõpruse pst 1, Tartu linn, Tartu linn, 50605, Tartu maakond. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. T. e-post XXX Kostja: H. Õ. ; isikukood XXX; aadress XXX

Kohtuistung

13. oktoober 2021

Protokollija

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu hagi H. Õ. i vastu korteriomandi võõrandamiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu kanda.
4.Määrata, et H. Õ. il puuduvad käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1.Tartu linn, Sõpruse pst 1 korteriühistu (hageja) esitas 19. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi H. Õ. i (kostja) vastu korteriomandi võõrandamiseks. Hageja palub kohustada kostjat võõrandama korteriomand asukohaga XXX (edaspidi: korter). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on korteri omanik. S. Õ. on korteri valdaja ja kasutaja. S. Õ. i ööpäevaringne maniakaalne ja ebainimlik röökimine, karjumine, sõimamine, ulgumine, trampimine ning arvutimängudest tulenev tärin/tulistamine häirib oluliselt hoone asukohaga XXX, Tartu korteriomanike kodu- ja öörahu juba alates 2016. aasta detsembrist kuni hagiavalduse esitamiseni. Kinnisasja asukohaga XXX elanikud on S. Õ. i tegevusest tulenevalt teinud politseile hulgaliselt väljakutseid. Ajavahemikul 8. jaanuar 2017 kuni 22. september 2020 tehti politseile 73 väljakutset, mis seonduvad S. Õ. i valju röökimise, karjumise, trampimise, kolkimise ning muude kortermaja elanike öörahu ja kodukorra rikkumistega. Juhtumis nr XXX alustati väärteoasi nr XXX, kus korteriomanikud teatasid 369 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ. tekitas korteris korduvalt, järjepidevalt ja kestvalt oma valju intensiivse röökimise ja trampimisega majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. Juhtumis nr XXX alustati väärteoasi nr XXX, milles korteriomanikud teatasid 56 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ. tekitas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega oluliselt majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. Juhtumis nr XXX alustati väärteoasi nr XXX, milles korteriomanikud teatasid 96 korral rikkumistest, mille sisuna S. Õ. tekitas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimise ja trampimisega oluliselt majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi. S. Õ. ile väärteoasjas mõistetud karistus ei ole tema käitumist muutnud. Rikkumised on jätkuvad. Hageja teavitas kostjat S. Õ. i tegevusest korduvalt, kuid kostja ei ole probleemiga kas suutnud või tahtnud tegeleda. Korteriomanikud pöördusid 3. septembril 2018 hageja juhatuse poole ja palusid kutsuda S. Õ. i tegevusest tulenevalt kokku hageja erakorraline üldkoosolek korteri sundvõõrandamise otsustamiseks. Hageja juhatus saatis 2. oktoobril 2018 korteriomanikele, sh kostjale, kirjaliku koosoleku kutse koos korteriomanike pöördumise ja otsuse eelnõuga. Hageja üldkoosolek toimus 30. jaanuaril 2020. Üldkoosoleku päevakorras oli korteri võõrandamise nõude esitamise otsustamine ja vajadusel hagi kohtusse esitamine. Kostja ei võtnud koosolekust osa, kuigi teda teavitati korduvalt koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Hageja üldkoosolek otsustas esitada kostja vastu korteri võõrandamise nõude ning volitas korteriühistu juhatust ja haldusfirmat esitama vajadusel kohtusse hagi korteri sundvõõrandamiseks. Otsuse poolt oli 35 liiget, vastu üks ning erapooletuid null. Üldkoosoleku otsus edastati 6. veebruari 2020 e-kirjaga kostjale. Kostja sai otsuse kätte. Seda kinnitavad kostja 6. veebruari 2020 vastuskirjad. S. Õ. jätkas pärast 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsust röökimist, karjumist, trampimist, ulgumist, kolkimist ning korteriomanike öörahu ja kodukorra rikkumist. Kostja ei võõrandanud korterit vabatahtlikult. S. Õ. jätkas röökimist ka pärast hagi esitamist. S. Õ. tõsteti menetluse kestel kohtutäituri poolt korterist välja. S. Õ. jätkas sellele vaatamata hageja liikmete häirimist. S. Õ. asus esmalt elama

maja keldrisse. Pärast keldrilukkude vahetamist viibib S. Õ. kortermaja koridoris. Ta istub arvutiga korteri ukse taga või kortermaja trepikoja viiendal korrusel. S. Õ. ähvardab maja elanikke kättemaksuga. Hageja saatis 29. detsembril 2021 kohtutäiturile päringu, kas S. Õ. täidab kohtumäärust. Kohtutäitur ei ole hagejale vastanud. Kui kohtutäitur leiab, et täitetoiminguid tuleb jätkata, ei ole Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-7937 täitmiseks algatatud täitemenetlus lõppenud ning kostja ei saa väita, et täitetoimingud on teostatud. Hageja arvates ei ole välistatud, et S. Õ. asub esimesel võimalusel korterisse uuesti elama. Sellele viitab isiklike asjade rõdule loopimine ja korteri ukse taga arvutiga istumine/trepikojas ööbimine.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas S. Õ. i vastu hagi korteri valduse vabastamiseks. Kostja ei mõista, miks on sama probleemi lahendamiseks vajalik läbi viia kahte menetlust. Kohus rahuldas kostja hagi S. Õ. i vastu. S. Õ. on korterist välja tõstetud. S. Õ. on korterist välja kirjutatud. Kostjale on teatatud, et S. Õ. viibib pärast korterist väljatõstmist majas, sh magab trepikojas. Kostja ei pea vastutama täiskasvanud teovõimelise inimese eest. Kostja ei riku majas korda ega ähvarda kedagi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 alusel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib KrtS § 32 lg 2 p 1 ja 3 järgi esitada muuhulgas juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused ja kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. Võõrandamisnõude esitamise üle saavad korteriomanikud KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustada häälteenamuse alusel.
4.Pooled ei vaidle, et kostja on korteri omanik. See nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttelt.
5.Kostjal kui korteri omanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoiduda korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostjal on KrtS § 31 lõikest 4 tulenevalt kohustus tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud hoiduvad korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris elas kostja vend S. Õ. , kes häiris alates detsembrist 2016 järjepidavalt ööpäevaringse maniakaalse ja ebainimliku röökimise, karjumise, sõimamise, ulgumise, trampimise ning arvutimängudest tuleneva tärina/tulistamisega hageja kodukorda ja teiste majaelanike rahu. See nähtub ka Politsei- ja Piirivalveameti 8. oktoobri 2020 ja 16. oktoobri 2020 kirjadest ja hagiavaldusele lisatud helifailidest. Korteri järjepidev kasutamine ööpäevaringseks röökimiseks, karjumiseks, sõimamiseks, ulgumiseks, trampimiseks ning arvutimängude tugeva helitasemega mängimiseks tekitab müra, mis on oluliselt tugevam, kui on vajalik korteri tavapäraseks kasutamiseks. Tegemist on seega tegevustega, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja ei vaidlusta seda, et teada teavitati S. Õ. i häirivast käitumisest. Asja materjalidest ei nähtu aga, et kostja oleks enne hageja poolt korteri sundvõõrandamise nõudmist võtnud tarvitusele meetmeid, mis oleksid toonud kaasa S. Õ. i poolt liigse müra tekitamise lõppemise. Kostja rikkus seega KrtS § 31 lg 1 punktist 1 ja lõikest 4 tulenevat kohustust tagada, et korterit kasutav isik, so S. Õ. hoiduks korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Ajal, mil hageja liikmed otsustasid esitada kostja vastu korteri võõrandamise nõude, so 30. jaanuaril 2020, oli kostja vastu korteri võõrandamise nõude esitamine KrtS § 32 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel seega põhjendatud.

6.Kostja häiris sellega, et ta võimaldas korterit kasutada isikul, kes tekitas järjepidavalt korteri tavapärasel kasutamisel tekkivast helist oluliselt tugevamat müra, ka teiste korteriomandite teostamist. Teiste korterite omanikel/elanikel ei olnud võimalik oma korterit sellest tulenevat mõistlikes tingimustes elamiseks kasutada. Ajal, mil hageja liikmed otsustasid esitada kostja vastu korteri võõrandamise nõude, so 30. jaanuaril 2020, oli kostja vastu korteri võõrandamise nõude esitamine KrtS § 32 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel seega põhjendatud.
7.Hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales 36 ühistu liiget, kellele kuulus 65,45% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, ning et kostja vastu korteri võõrandamisnõude esitamise poolt oli 35 hageja liiget 36-st üldkoosolekul osalenud hageja liikmest. Tegemist oli seega häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Kostja ei tuginenud selle, et hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus oleks tühine või kehtetu. Tegemist on seega kehtiva otsusega. Kostja 6. veebruari 2020 e-kirjast nähtub, et kostja sai hageja 30. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse kätte hiljemalt 6. veebruaril 2020.
8.Pooled ei vaidle, et kostja ei ole korteri võõrandamise nõude kättesaamisele vaatamata korterit võõrandanud. Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise KrtS § 33 lg 1 kohaselt kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohus saab KrtS § 33 lg 1 alusel kohustada kostjat korterit võõrandama siiski juhul, kui kostja ei ole talle võõrandamisnõudes etteheidetavate kohustuste rikkumist lõpetanud ega oma kohustusi täitnud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2535, p 10 – 11).
9.Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsusest tsiviilasjas nr 2-20-7937 nähtub, et kostja ütles
2.veebruaril 2020 S. Õ. iga sõlmitud korteri tähtajatu kasutamislepingu suuliselt üles. Samast kohtulahendist nähtub, et kostja esitas S. Õ. i vastu hagi ning et hagimaterjalid toimetati S. Õ. ile kätte 6. juulil 2020. Kostja pöördus seega juba enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist kohtusse selleks, et nõuda korter S. Õ. i valdusest kostja valdusesse välja. Tartu Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-7937 hagi ning mõistis korteri S. Õ. i valdusest kostja otsesesse valdusesse välja. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsus jõustus 8. juunil 2021. Kohtutäitur Jaanika Pajuste 13. oktoobri 2021 täitetoimingu teate kohaselt algatati kostja avalduse ja Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsuse 2-20-7937 alusel täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Täitemenetluses täidetav nõue on kostjale kuuluva korteri S. Õ. i poolt vabastamine. Kohtutäitur Jaanika Pajuste 10. detsembri 2021 kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et S. Õ. on korterist välja tõstetud ja korteri lukud on vahetatud. S. Õ. il ei ole enam korteri võtmeid. Kostja asus pärast hagejalt korteri võõrandamise nõude saamist seega võtma tarvitusele meetmeid S. Õ. i korterist välja tõstmiseks. S. Õ. on korterist käesolevaks hetkeks välja tõestatud. Selle üle ei ole enam vaidlust. Kostja on seega täitnud KrtS § 31 lg 1 punktist 1 ja lõikest 4 tuleneva kohustuse tagada, et tema korterit kasutades hoidutakse tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja on S. Õ. i korterist väljatõstmisega lõpetanud ka teiste korteriomandite teostamise häirimise sellega, et ta lubab oma korterit kasutada isikul, kes tekitab järjepidavalt korteri tavakasutusest oluliselt suuremat müra. Kuna kostja on täitnud kohustused, mis olid hageja liikmete poolt kostja vastu korteri võõrandamise nõude esitamise aluseks, ei ole kostja korteri

võõrandamiseks kohustamine KrtS § 33 lg 1 ja § 32 lg 1 ja 2 alusel enam põhjendatud. Hagi tuleb jätta seega rahuldamata.

10.Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et S. Õ. viibib jätkuvalt maja keldris ja/või trepikojas ning ähvardab majaelanikke, ei saa pidada kostja poolt KrtS §-s 31 sätestatud kohustuste rikkumiseks. Korteriomanikule ei tulene KrtS § 31 lõikest 1 ja 4 kohustust tagada, et isikud, kes on tema korterist välja tõstetud, ei pääseks kortermaja ühisesse keldrisse või trepikotta. Asjaolu, et S. Õ. viibib jätkuvalt maja keldris ja/või trepikojas ning ähvardab majaelanikke, ei saa pidada ka kostja tegevuseks, millega ta häirib teiste korteriomandite teostamist. Need asjaolud ei ole KrtS § 33 lg 1 ja § 32 lg 1 ja 2 järgi seega kostja vastu esitatud korteri võõrandamise nõude rahuldamise aluseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kohus tuvastas ülal, et kostja ütles S. Õ. iga sõlmitud korteri kasutamise lepingu suuliselt üles 2. veebruaril 2020, so pärast seda, kui hageja liikmed tegid üldkoosolekul otsuse kohustada kostjat korterit võõrandama. S. Õ. ei lahkunud pärast seda korterist. Kostjal ei olnud võimalik minna S. Õ. i valduses olevasse korterisse ja ta sealt ise jõuga välja tõsta, kuivõrd selline tegevus oleks olnud ebaseaduslik (vt täitemenetluse seadustik § 180, karistusseadustik § 314 lg 1). Olukorras, kus S. Õ. ei olnud nõus korterist vabatahtlikult lahkuma, sai kostja korteri valduse tagasisaamiseks, hageja ees oma kohustuste täitmise tagamiseks ja korteri võõrandamise vältimiseks pöörduda S. Õ. i vastu kohtusse korteri valduse väljanõudmiseks. Kostja pöördus korteri S. Õ. i valdusest väljanõudmiseks kohtusse enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Kostja võttis enne käesoleva hagi esitamist seega tarvitusele võimalikud meetmed, et kõrvaldada talle hageja poolt etteheidetavad rikkumised. Kostja märkis kirjas, milles ta kinnitas hageja üldkoosoleku otsuse kättesaamist, et ta tegeleb asjaga. Hageja pöördus enam kui 10 kuud pärast kostjalt korteri võõrandamise nõudmist kohtusse. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vahepealsel ajal pöördunud kostja poole ja palunud kostjal täpsustada, kas ja mil viisil on kostja asjaga tegelenud. Kui hageja oleks seda teinud, oleks hagejal olnud võimalik saada teada, et kostja üritab oma kohustusi hageja ees täita seeläbi, et ta nõuab korteri kostja valdusest välja. Kohus jätab sellest tulenevalt ja hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja menetluskulud kostja kanda, nagu hageja on seda soovinud. Kohus ei nõustu hagejaga, et osa menetluskuludest tuleks jätta TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei esitanud kohtule kohtu esimesel nõudmisel sisulist vastust hagiavaldusele. Kostja vaidles hagile siiski kohe vastu ja tõi välja S. Õ. i vastu hagi esitamise. Kostja soovis menetluse peatamist kuni S. Õ. i korterist välja tõstmiseni, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kostja põhjendas ka istungile ilmumata jätmist. Hagejale ei tekkinud kostja vastuste osalisest viibimisest seega olulisi täiendavaid menetluskulusid, mida hagejal ei oleks asja tavapärase menetlemise käigus tekkinud. Hageja põhjustas lisaks ka ise menetluse viibimist, kuna ta taotles eelmenetluse lõpetamise tähtaja edasilükkamist selleks, et esitada kohtule kohtutäituri vastus. Kohus lükkas eelmenetluse lõpetamise tähtaja ja sellega seonduvalt otsuse tegemise aja edasi, et hageja saaks uue tõendi esitada. Hageja tegelikkuses aga ei esitanud pikendatud tähtaja jooksul kohtutäituri vastust.
12.Kostja osales menetluses ise. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Kostjal puuduvad TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium