Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-7937
Tsiviilasi
Heli Õunapi hagi Sulev Õunapi vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sulev Õunapi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Sulev Õunap (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (hageja): Heli Õunap (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsus muutmata, kuid muuta kostjale määratud riigituludesse välja mõistetud menetluskulude maksetähtaega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Sulev Õunapil tuleb temalt menetluskuluna välja mõistetud 649, 20 eurot tasuda riigi tuludesse
kaheteistkümne (12) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest.
3.Rahuldada Sulev Õunapi taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ja võtta tõendina asja juurde 17. oktoobril 2005 korteriomandi müügi-, hüpoteegisumma suurendamise ning asjaõigusleping. Ülejäänud osas jätta taotlus rahuldamata ja esitatud tõendid lugeda Sulev Õunapile tagastatuks.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Sulev Õunapi kanda. Välja mõista Sulev Õunapilt riigituludesse menetluskuluna 259, 20 eurot, mis tuleb tasuda võrdsetes osades osamaksetena kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tasumiseks vajalikud makserekvisiidid nähtuvad käesolevale otsusele lisatud makseinfolehelt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Heli Õunap (hageja) esitas 31. mail 2020 Tartu Maakohtule hagi Sulev Õunapi (kostja) vastu. Hageja palus kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda korteriomand asukohaga X (registriosa nr X) hageja valdusesse ja kohustada kostjat kinnisasi vabastama. 8. detsembri 2020 kohtuistungil palus hageja kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral tõsta kostja koos talle kuuluva vallasvaraga kinnistult välja täitemenetluse korras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja on hageja vend, kes kasutab hagejale kuuluvat korterit eluruumina tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel VÕS § 389 mõttes. Hageja ütles lepingu suuliselt üles 2. veebruaril 2020. Kostja käitumise tõttu pole võimalik hagejal ega teistel isikutel korterit enam kasutada. Kostjal on konfliktsed suhted teiste kortermaja elanikega ning kostjapoolne naabrite häirimine on viinud olukorrani, kus korteriühistu nõuab hagejalt korteri võõrandamist. Tartu Maakohus on 27. oktoobri 2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-15267 menetlusse võtnud X hagi H. Õunapi vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hageja on kostjat korteriühistu nõudest korduvalt teavitanud ning palunud tal asuda sotsiaaltöötaja kaudu uut korterit otsima. VÕS § 393 lg 3 järgi võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu üldjuhul igal ajal põhjenduseta üles öelda. Ka VÕS § 195 lg 3 tulenev mõistliku etteteatamisaja nõue on täidetud.
2.Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ja hageja väited alusetud. Kostja naabreid ei häiri. Hageja ei ole korteri ainuomanik, vaid on ainuomanikuks saanud pettusega või formaalse omanikukande vahetamisega. Korter on vanematelt päritud ning peaks olema hageja, kostja ja nende venna kaasomandis, kusjuures hageja on pärimiskõlbmatu isik. Kostja on kandnud
korteriga seonduvaid kulusid. Tõele ei vasta andmed, et korteriühistu on kohustanud hagejat esitama hagi kostja vastu. Korteriühistu otsus on kvoorumi puudumise tõttu pettus ning hageja pole seda vaidlustanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi, nõudis korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse ja kohustas kostjat kinnistu vabastama. Maakohus määras, et vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral võib kostja ja temale kuuluva vallasvara korterist välja tõsta täitemenetluse korras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot ja riigi tuludesse hüvitise Heli Õunapile riigi õigusabi osutamisest tekkinud kulude eest summas 649,20 eurot, mis tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse kolme kuu möödumisel otsuse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata kostja 10. detsembri 2020 vastuväite kohtu tegevusele. Vastuseks kostja vastuväitele kohtu tegevusele leidis maakohus, et korteriühistu ja hageja vahelise vaidluse asjaolud leidsid istungil käsitlemist üksnes niivõrd, kuivõrd need olid olulised käesoleva asja lahendamisel. Eelkõige arutati küsimusi sellest, kas ja kuivõrd häirib kostja käitumine teisi korteriomanikke ning milliseid samme on ühistu sellest lähtuvalt astunud. See oli vajalik, kuna kostja teisi korteriomanikke häiriv käitumine oli toodud esile tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist põhjendava asjaoluna. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult (Riigikohtu 30. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11, p 12). Kinnistusraamatust nähtub, et korteriomand kuulub hagejale kui ainuomanikule ning puudub vaidlus, et kostja seda valdab. AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, mistõttu jättis maakohus tähelepanuta kostja väited, et ka tema võib olla korteri kaasomanikuks. Maakohus nõustus hagejaga, et poolte vahel oli korteri kasutamiseks sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Asja materjalidest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud konkreetse tähtajaga, mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks või kasutamiseks kostja eluajaks, mistõttu nõustus maakohus hagejaga, et tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga. Hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud VÕS § 393 lg 3 järgi. Seadus tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avaldusele vorminõudeid ei sätesta. Hageja ütles enda hinnangul lepingu suuliselt üles 2. veebruaril 2020. Ülesütlemisavaldus võib sisalduda ka hagiavalduses ning seega on leping üles öeldud hiljemalt 6. juulil 2020 hagiavalduse kostjale kätte toimetamisega. Kohtuotsuse tegemise ajaks on möödunud VÕS § 195 lg-st 3 tulenev mõistlik etteteatamistähtaeg. VÕS § 394 p 2 alusel ei muudaks eeltoodud järeldust ka asjaolu, kui leping oleks olnud tähtaegne ning sõlmitud kostja eluajaks. Korteriühistu on hageja vastu esitanud korteriomandi võõrandamise hagi seoses kostja käitumisega, mis on teiste majaelanike jaoks talumatu. Seega pani kostja oma käitumisega ohtu hagejal korteri omandiõiguse säilimise ja hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise leping igal juhul üles öelda ja korteri valdus tagasi nõuda. Korteriühistu koosoleku protokollist nähtuvalt on korteri võõrandamise nõude esitamise poolt olnud 35 ühistu liiget. Seega ei ole kostja väide koos ühe tunnistaja kirjaliku kinnitusega, et kostja käitumine ei ole häiriv, asjakohased. Maakohus jättis arvesse võtmata kostja esitatud tõendid hageja isikuomaduste, varasemate töösuhete ning poolte omavaheliste varaliste suhete, võlgnevuste ja tervisliku seisundi kohta. Nimetatud tõendid ei ole asjakohased ega aita kaasa vaidluse lahendamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palub puuduva töövõime tõttu vähendada kohtukulusid. Maakohus ignoreeris seadust. Kostja ei ole hagejaga kunagi ühtki lepingut sõlminud, mistõttu ei saanud hageja ka lepingut lõpetada. Kostja sõlmis oma vanematega lepingu, et kostja võib elada oma elukohas elu lõpuni. Hageja ei saanud lõpetada kostja ja tema vanemate vahel sõlmitud lepingut. Hageja sai korteri ainuomanikuks kuritegelikul teel, varastades kostjalt ja tema vennalt korteriosakud. Hageja väide, mille kohaselt ütles ta pooltevahelise lepingu suuliselt üles, on vale. Hageja ja kostja pole suhelnud alates veebruarist 2019. Seejärel on kostja suhelnud hagejaga kolmandate isikute vahendusel, kellele ei ole hageja teada andnud, et on lepingu üles öelnud. Kuivõrd hageja pole vaidlusaluses korteris elanud alates kevadest 2017, ei ole ta teadlik, mis tegelikult majas toimub. Politsei vaid terroriseerib kostjat, sellesse on kaasatud ka kolme korteri elanikud. Korteriühistu koosolekul puudus kvoorum, tegemist on võltsitud volitustega, mistõttu on koosoleku otsus, mille alusel esitati hagi tsiviilasjas 2-20-15267, õigustühine. Kostjat informeeriti hagist nädal enne käesoleva asja arutamist kohtus ja hagi pöörati äkki maja hagiks hageja vastu. Kostjal polnud võimalik maja valede paljastamiseks ette valmistuda, ent teeb seda praegu. Hageja pole vaidlusaluse korteri ainuomanik. Hageja „kantis“ korteri enda nimele vanemate sundseisu ära kasutades ja pangaga koostööd tehes. Aus oleks olnud kirjutada korter kõigi kolme pärija nimele. Kostja on hageja omandiõigust vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-20-17850. Maakohus rikkus ka protseduurireegleid. Kostjaga manipuleeriti ning vastaspoolt soositi varjamatult, asja käsitleti ühekülgselt. Kohtunik väljendas otsuses oma isiklikku arvamust ja lähtus oma isiklikust sümpaatiast ja antipaatiast, mitte seadusest. Asjas pidi eelistung toimuma 25. augustil 2020, ent see jäeti varjatud põhjustel ära, hageja ei ilmunud kohale. Maakohus oleks pidanud sellises olukorras lahendama asja tagaseljaotsusega. Maakohus oli kallutatud. Asjas toimunud kohtuistungil ei saanud kohtunik aru, mis teemal istungit peetakse. Kostja lisas apellatsioonkaebusele maakohtule 28. detsembril 2020 esitatud taotluse
8.detsembri 2020 kohtuistungi tühistamiseks ja 17. oktoobri 2005 korteriomandi X müügihüpoteegisumma suurendamise ja asjaõiguslepingu.
16.ja 17. aprillil 2021 esitas kostja uued tõendid- videod vestlustest X elanikega tõendamaks, et kostja ei ole rahu rikkunud.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja väide, et pooled pole korteri osas sõlminud ühtki lepingut, on ebaõige. VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida tahteavaldusi vahetades ka suuliselt. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavalduseks olla ka kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kuivõrd menetlusosalised on isikud, kes ei oma juriidilisi eriteadmisi ning tegemist on perekonnaliikmetega, ei ole põhjendatud rääkida lepingu sõlmimisest selle traditsioonilises tähenduses ja kirjalikus vormis. Lepingu sõlmimise tahet
saab välja lugeda poolte käitumisest – hageja on soovinud anda vaidlusaluse korteri (osa sellest) tasuta kostja kasutusse ning kostja on asunud korterit valdama. Hageja on nõudnud korteri valduse üleandmist AÕS § 80 lg 1 alusel, mille eelduseks ei ole lepingulise suhte olemasolu. AÕS § 80 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kuivõrd AÕS § 56 lg 1 tulenevalt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on hageja omandiõigus tõendatud. Kostja pole esitanud ühtki tõendit, mis lükkaks eeltoodu ümber. Kuivõrd kostjal puudub õiguslik alus korteri valdamiseks, on tegemist ebaseadusliku valdusega ning täidetud on kõik vindikatsiooninõude esitamise eeldused. Kostja väited justkui oleks hageja vaidlusaluse korteri omandanud ebaseaduslikult, on asjakohatud. Maakohtule ei saa ette heita, et kohus ei võtnud otsuses seisukohta kostja omandiõigusega seonduvate väidete osas. Kuigi kostja omandiõiguse tuvastamiseks on algatatud teine tsiviilasi, ei ole asjad sellel määral seotud, et käesolevas asjas tuleks menetlus peatada. Käesolevas asjas kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud kostja viidatud hagi veel menetlusse võetud, mistõttu ei olnud alust ka menetluse peatamiseks. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega notariaalse müügilepingu, mis tõendab hageja omandiõigust. Kostja seisukohad seoses korteriühistu poolt vastu võetud otsusega, mille alusel algatas korteriühistu hageja vastu tsiviilasja nr 2-20-15267 korteriomandi võõrandamise nõudes, on asjakohatud, kuivõrd see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Maakohus on õigesti jätnud kostja korteriühistu otsust puudutavad seisukohad tähelepanuta. Samuti on käesolevaks hetkeks möödunud viidatud otsuse vaidlustamise tähtaeg, mistõttu on igasugused sisulised vastuväited korteriühistu otsusele aegunud. Korteriühistu poolt algatatud tsiviilasjaga seonduvalt on kostja apellatsioonkaebuses heitnud kohtule ette ka seda, et teda ei informeeritud korteriühistu poolt hageja vastu esitatud hagiavaldusest. Tegemist on kahe eraldiseisva kohtuasjaga. Käesolevat asja lahendav kohtu koosseis ei lahenda korteriühistu hagi, mistõttu maakohus ei saanud ega pidanudki kostjale teise tsiviilasjaga seonduvaid asjaolusid avaldama. Siiski oli kostjal võimalik tutvuda teises menetluses esitatud väidetega, kuivõrd hageja esitas need tõendina käesolevas menetluses. Kostja väited, justkui oleks 25. augustil 2020 toimuma pidanud eelistung jäetud ära varjatud põhjustel ning et seetõttu oleks kohus pidanud tegema tagaseljaotsuse, on arusaamatud. Eelistungi jäeti ära, kuna hagejal polnud võimalik Eestisse tulla ning vastav teavitus nähtub e-toimikust. Kostja on tagaseljaotsuse mõistet valesti mõistnud. Hageja oli nõus ka kirjaliku menetlusega. Maakohus selgitas otsuses arusaadavalt, miks ja mis ulatuses käsitleti istungil korteriühistu hagi ning see on ka protokollist kontrollitav. Kui kostjale tundus, et tema õigusi riivati või et istungil arutatu väljus hagi eseme raamidest, oleks kostja võinud taotleda talle esindaja määramist riigi kulul. Sellist võimalust selgitas maakohus kostjale korduvalt, ent kostja keeldus. Väited kohtu kallutatuse ja asja ühekülgse lahendamise kohta on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Maakohus lähtus otsuse tegemisel faktilistest asjaoludest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras kostjale temalt riigi tuludesse välja mõistetud hageja menetluskulu tasumise tähtajaks kolm kuud alates otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, millega määrab kostjale temalt välja mõistetud menetluskulude riigi tuludesse tasumise osamaksetena kaheteistkümne (12) kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS §
657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses hindamata uusi tõendeid üksnes juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, kui tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). Uue tõendi esitamise lubatavust peab pool kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 3 p 4). Hageja vastusest kostja apellatsioonkaebusele on võimalik ringkonnakohtul aru saada, et hageja ei vaidle 17. oktoobri 2005 notariaalse lepingu tõendina asja juurde võtmisele vastu, mistõttu tuleb tõend vastu võtta. Tegemist on lepinguga, mis on aluseks hageja omanikukandele kinnistusraamatus, mille õigsust on kostja menetluses vaidlustanud. Koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja 28. detsembri 2020 taotlus on toimikus (lk 115) ning on samasisuline kostja 10. detsembri 2020 taotlusega, mille maakohus lahendas kohtuotsusega. Seega puudub alus selle taotluse korduvaks esitamiseks apellatsioonimenetluses.
16.ja 17. aprillil 2021 esitatud tõendid (mälupulgal asuvad videod ja majanaabrite küsitlemise protokollid) jätab ringkonnakohus kui hilinenult esitatud tähelepanuta, loeb need kostjale tagastatuks ja ei hinda neid otsuse tegemisel.
8.Hageja on kinnistusraamatu andmetel korteriomandi asukohaga X omanik. Asjas ei ole vaidlust, et kostja elab vaidlusaluses korteris. Pooled vaidlevad selles, kas hageja on korteri seaduslik omanik ja millisel õiguslikul alusel kostja korterit kasutab. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hagi ning mõistis AÕS § 80 lg 1 alusel korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega p-des 5-8 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus tuvastades poolte vahel tähtajatu tasuta kasutuslepingu, on põhjendatult kontrollinud lepingu ülesütlemist VÕS § 393 lg 3 alusel. Kostja ei ole asjas tõendanud, et ta kasutab korteriomandit X õiguslikul alusel.
9.Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja ei ole X omanik ning kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega 17. oktoobri 2005 notariaalse lepingu, mille kohaselt poolte vanemad müüsid vaidlusaluse korteri oma eluajal hagejale, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väited, et ta kasutab korterit pärijana. Kohtute Infosüsteemi andmetel jäeti kostja hagi hageja vastu omandiõiguse vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-20-17850) edulootuse tõttu menetlusse võtmata, määrus on jõustunud 6. aprillil 2021. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga mitte mingeid lepinguid sõlminud. Hageja väidab, et ta on lubanud kostjal talle kuuluvas korteris elada hagejale üüri maksmata. Sellist vaikivat kokkulepet saab kvalifitseerida tasuta kasutamise lepinguna (VÕS § 389) ja kokkuleppe võivad pooled sõlmida ka suuliselt. Kui kostja hageja väidetud kokkulepet eitab, siis peab kostja ise tõendama õiguslikku alust hagejale kuuluva korteri kasutamiseks. Kostja ei ole seda teinud. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et olukorras, kus kostja vaidleb vastu hageja väitele, et ta on tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisteate kätte saanud 2. veebruaril 2020, on põhjendatud lugeda ülesütlemisavaldus kostjale kätte toimetatuks koos hagi materjalidega
6.juulil 2020. VÕS § 393 lg 3 alusel kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Nimetatud alusel tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks ei pea hageja tõendama põhjuse olemasolu. Seepärast ei oma asjas tähtsust kostja vastuväited selles, kas korteriühistu üldkoosolek oli õigustatud esitama hageja vastu nõuet korteriomandi X sundvõõrandamiseks. Käesoleva vaidluse lahendamiseks kohus neid asjaolusid ei kontrolli ja jätab sellekohased kostja väited tähelepanuta. Põhjendatud ei ole kostja etteheited maakohtule, et 25. augusti 2020 eelistung jäi ära kostja eest varjatud põhjustel. Maakohus teatas kostjale 24. augustil 2020 e-kirjaga (lk 55), et kohus tühistab istungi aja seetõttu, et hageja on kohtule avaldanud, et ta ei saa istungile tulla. Kostja vastuväidet maakohtu tegevusele ei esitanud. Maakohus on asja lahendamisel järginud menetlusnorme ning kostjal on olnud võimalik esitada menetluses kõik vastuväited ja tõendid. Kuna kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse korteri kasutamise õiguslikku alust, on maakohus põhjendatult hagi AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldanud ning korteriomandi kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja mõistnud.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja taotleb kohtukulude vähendamist, kuna ta on puuduva töövõimega invaliid. Kostjalt välja mõistetud menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv ja hagejale osutatud riigi õigusabi kulud 649, 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna alust kostjalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks, kuid ringkonnakohus pikendab maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulu riigituludesse tasumise tähtaega (TsMS § 190 lg 7). Ringkonnakohus määrab, et kostjal tuleb tasuda temalt välja mõistetud 649, 20 eurot riigi tuludesse võrdsete osamaksetena kaheteistkümne kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta seoses apellatsioonkaebuse peamises osas rahuldamata jätmisega TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus määras hagejat esindanud advokaadile 7. mai 2021 määrusega tasu 259, 20 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista riigituludesse. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata TsMS § 190 lg 7 alusel osadena tasumine. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.