Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-7937
Tsiviilasi
Heli Õunapi hagi Sulev Õunapi vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sulev Õunapi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Sulev Õunap (isikukood
Vastustaja (hageja): Heli Õunap (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
esindajad
kaheteistkümne (12) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest.
korteriga seonduvaid kulusid. Tõele ei vasta andmed, et korteriühistu on kohustanud hagejat esitama hagi kostja vastu. Korteriühistu otsus on kvoorumi puudumise tõttu pettus ning hageja pole seda vaidlustanud.
saab välja lugeda poolte käitumisest – hageja on soovinud anda vaidlusaluse korteri (osa sellest) tasuta kostja kasutusse ning kostja on asunud korterit valdama. Hageja on nõudnud korteri valduse üleandmist AÕS § 80 lg 1 alusel, mille eelduseks ei ole lepingulise suhte olemasolu. AÕS § 80 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Kuivõrd AÕS § 56 lg 1 tulenevalt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on hageja omandiõigus tõendatud. Kostja pole esitanud ühtki tõendit, mis lükkaks eeltoodu ümber. Kuivõrd kostjal puudub õiguslik alus korteri valdamiseks, on tegemist ebaseadusliku valdusega ning täidetud on kõik vindikatsiooninõude esitamise eeldused. Kostja väited justkui oleks hageja vaidlusaluse korteri omandanud ebaseaduslikult, on asjakohatud. Maakohtule ei saa ette heita, et kohus ei võtnud otsuses seisukohta kostja omandiõigusega seonduvate väidete osas. Kuigi kostja omandiõiguse tuvastamiseks on algatatud teine tsiviilasi, ei ole asjad sellel määral seotud, et käesolevas asjas tuleks menetlus peatada. Käesolevas asjas kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud kostja viidatud hagi veel menetlusse võetud, mistõttu ei olnud alust ka menetluse peatamiseks. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega notariaalse müügilepingu, mis tõendab hageja omandiõigust. Kostja seisukohad seoses korteriühistu poolt vastu võetud otsusega, mille alusel algatas korteriühistu hageja vastu tsiviilasja nr 2-20-15267 korteriomandi võõrandamise nõudes, on asjakohatud, kuivõrd see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Maakohus on õigesti jätnud kostja korteriühistu otsust puudutavad seisukohad tähelepanuta. Samuti on käesolevaks hetkeks möödunud viidatud otsuse vaidlustamise tähtaeg, mistõttu on igasugused sisulised vastuväited korteriühistu otsusele aegunud. Korteriühistu poolt algatatud tsiviilasjaga seonduvalt on kostja apellatsioonkaebuses heitnud kohtule ette ka seda, et teda ei informeeritud korteriühistu poolt hageja vastu esitatud hagiavaldusest. Tegemist on kahe eraldiseisva kohtuasjaga. Käesolevat asja lahendav kohtu koosseis ei lahenda korteriühistu hagi, mistõttu maakohus ei saanud ega pidanudki kostjale teise tsiviilasjaga seonduvaid asjaolusid avaldama. Siiski oli kostjal võimalik tutvuda teises menetluses esitatud väidetega, kuivõrd hageja esitas need tõendina käesolevas menetluses. Kostja väited, justkui oleks 25. augustil 2020 toimuma pidanud eelistung jäetud ära varjatud põhjustel ning et seetõttu oleks kohus pidanud tegema tagaseljaotsuse, on arusaamatud. Eelistungi jäeti ära, kuna hagejal polnud võimalik Eestisse tulla ning vastav teavitus nähtub e-toimikust. Kostja on tagaseljaotsuse mõistet valesti mõistnud. Hageja oli nõus ka kirjaliku menetlusega. Maakohus selgitas otsuses arusaadavalt, miks ja mis ulatuses käsitleti istungil korteriühistu hagi ning see on ka protokollist kontrollitav. Kui kostjale tundus, et tema õigusi riivati või et istungil arutatu väljus hagi eseme raamidest, oleks kostja võinud taotleda talle esindaja määramist riigi kulul. Sellist võimalust selgitas maakohus kostjale korduvalt, ent kostja keeldus. Väited kohtu kallutatuse ja asja ühekülgse lahendamise kohta on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Maakohus lähtus otsuse tegemisel faktilistest asjaoludest.
657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.