Osaühing Ermatiko hagi Mood & Mööbel OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3767,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Ermatiko (registrikood 10225875), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Kostja: Mood & Mööbel OÜ (registrikood 11962713), lepinguline esindaja Tiit Kull
Menetluse liik
Kohtuistung 19. jaanuaril 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Mood & Mööbel OÜ hageja Osaühing Ermatiko kasuks välja põhivõlgnevus 2615,56 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot, s.o kokku 2655,56 eurot.
3.Mõista kostjalt Mood & Mööbel OÜ hageja Osaühing Ermatiko kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks 6. märtsiks 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 297,35 eurot ja alates 7. märtsist 2020 viivis põhinõudelt 2615,56 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskuludest 16% hageja kanda ja 84% kostja kanda.
Määrata hagejale Osaühing Ermatiko hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 911,40 eurot.
6.Mõista kostjalt Mood & Mööbel OÜ hageja Osaühing Ermatiko kasuks välja menetluskulude hüvitisena 911,40 eurot.
7.Kostjal Mood & Mööbel OÜ tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 911,40 eurot hagejale Osaühing Ermatiko käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing Ermatiko (hageja) esitas 6. märtsil 2020 kohtule hagi, milles palus mõista Mood & Mööbel OÜ-lt (kostja) välja põhivõla 3119,44 eurot, viivised põhivõlalt hagi esitamise seisuga 358,59 eurot ja alates 7. märtsist 2020 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja mõista välja sissenõudekulu 40 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja esitatud asjaolude kohaselt tellis kostja hagejalt erinevaid mööbliesemeid ja kohustus kauba eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. 2018. aasta alguses tekkisid kostjal arvete tasumisel viivitused. Hageja saatis kostjale maksetähtaja ületanud arvete kohta mitmeid meeldetuletusi, kostja tegi pidevalt osalisi tasumisi, kuid mitte tasumata arvete kogu ulatuses. 8. novembri 2019 seisuga oli kostja võlgnevus vähenenud summani 3319,44 eurot, hageja saatis sama kuupäeva seisuga saldoteatise saldoga 3319,44 eurot, millele kostja vastu ei vaielnud. Võlgnevust kostja tasuma ei hakanud, hageja edastas nõude sissenõudmiseks Intrum Estonia AS-le, kes saatis korduvaid nõudekirju, kuid kostja tasus seejärel hagejale vaid 200 eurot 14. veebruaril 2020.
3.Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arved kogusummas 3119,44 eurot: arve nr 2182249 summas 265,84 eurot (tähtaeg 12.08.2018); arve nr 2182531 summas 590,40 eurot (tähtaeg 16.09.2018); arve nr 2182780 summas 219,60 eurot (tähtaeg 06.10.2018); arve 2182782 summas 1182 eurot (tähtaeg 06.10.2018); arve 2182783 summas 861,60 eurot (tähtaeg 06.10.2018). Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud ja see on muutunud VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks.
4.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas, iga tasumata arve kohta alates arve sissenõutavaks muutumisest.
5.Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest Intrum Estonia AS poolt on kostja võlgnevusele lisandunud VÕS § 1131 lg 1 alusel 40-eurone sissenõudekulu. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistas hagivastuses osaliselt oma kohustust hageja ees. Kostja on seisukohal, et poolte vahel tuleb teha tasaarvestus kogusummas 1140,70 eurot (summa toodud ilma käibemaksuta). Kostja tõi välja enda arved hagejale (kõik summad toodud ilma käibemaksuta): 12.06.2018 arve nr 260 summas 60,30 eurot; 05.01.2019 arve nr 290
summas 719,20 eurot; 25.11.2015 arve nr 15290 summas 67,20 eurot, 23.12.2015 arve nr 15321 summas 264 eurot, 02.11.2017 arve nr 17273 summas 30 eurot.
7.Viivisenõudele vaidles kostja täies ulatuses vastu põhjendusega, et hagiavalduses esitatu ei ole tõene. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Edasine menetlus
8.Hageja esitas kostja hagivastusele oma seisukohad ja nõustus neis osaliselt kostja tasaarvestuse vastuväitega, olles nõus tasaarvestama kostja nõude summas 791,56 eurot. Kostja välja toodud viiest arvest ühega (12.06.2018 arve nr 260 summas 60,30 eurot pluss käibemaks, s.o 72,36 eurot) nõustus hageja kogu ulatuses ja teisega (05.01.2019 arve nr 290 summas 719,20 eurot pluss käibemaks, s.o 863,04 eurot) 431,52 euro ulatuses. Ülejäänud kolme arve tasaarvestusele vaidles hageja vastu, sest selliste numbritega arveid ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, vaid on esitanud samade kuupäevadega ja samades summades, kuid teiste arve numbritega ning need on hageja kostjaga juba tasaarvestanud. Alternatiivselt esitas hageja vastavate arvete osas aegumise vastuväite.
9.Kohus tegi pooltele kirjalikult kompromissi ettepaneku, milles juhtis tähelepanu ka vastuoludele ja arvutuste ebatäpsustele hageja seisukohtades osalise tasaarvestuse küsimuses. Seni esitatut arvestades tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissiks põhinõudes 2615,56 eurot, sissenõudmiskulus 40 eurot ja viivistes vähendatud ulatuses ühe aasta eest. Hageja teatas kohtule oma nõustumisest menetluse lõpetamiseks kohtu pakutud tingimustel kompromissiga. Kostja teatas, et ei saa kompromissi ettepanekut vastu võtta, sest majandustegevus on seiskunud ja pole vahendeid hageja nõude täitmiseks.
10.Kohus vaatas asja sisuliselt läbi 19. jaanuari 2022. a kohtuistungil kostja osavõtuta. Kostja istungile ei ilmunud ja mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ei teatanud.
11.Hageja täpsustas istungil, et nõustub kostja tasaarvestusega summas 503,88 eurot, mistõttu kostja põhivõlg on kokku 2615,56 eurot ja korrigeeritud viivised hagi esitamise seisuga 297,35 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Hageja nõuab kostjalt müügilepingutest tuleneva kohustuse täitmist, s.o tellitud mööbliesemete eest raha maksmist. Hageja nõue saab kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt kui ostja rikub ostuhinna tasumise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle tasumist.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hageja müüb kostjale mööbliesemeid vastavalt kostja tellimustele ja esitab tasumiseks arve. Vaidlus puudub, et kaubad, mille eest tasumist hageja kostjalt nõuab, on kostja hagejalt tellinud ning hageja on need kostjale üle andnud. Hageja esitas kostjale 13.07.2018 arve nr 2182249, 17.08.2018 arve nr 2182531, 06.09.2018 arve nr 2182780, 06.09.2018 arve nr 2182782 ja 06.09.2018 arve nr 2182783. Arved on kostjal tasumata kogusummas 3119,44 eurot. Arvete tasumiseks ette nähtud tähtajad on saabunud. Arve nr 2182249 on kostja tasunud osaliselt. Ülejäänud arved on tasumata kogu ulatuses. Kostja ei ole hageja välja toodud asjaolusid menetluses kuidagi vaidlustanud, seega loeb kohus eeltoodud asjaolud kostja poolt omaks võetuks (TsMS § 231 lg 4).
14.Kohus leiab, et hageja ja kostja kokkulepete puhul on tegemist müügilepingutega. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja kui müüja kohustus oli asjade ning omandi üleandmine ja kostja kui ostja kohustus asjad vastu võtta ning tasuda kokkulepitud ostuhind rahas. Hageja on oma kohustused täitnud. Kostja on kauba vastu võtnud, ostuhinna on jätnud hagejale tasumata.
15.VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
16.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja esitatud arve nr 2182249 (tasumata osa summas 265,84 eurot) tasumise tähtaeg saabus 12.08.2018, arve 2182531 (summas 590,40 eurot) tasumise tähtaeg saabus 16.09.2018 ning arvete nr 2182780 (summas 219,60 eurot), nr 2182782 (summas 1182 eurot) ja nr 2182783 (summas 861,60 eurot) tasumise tähtaeg 06.10.2018.
17.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustuse täimata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes ja kostja on sellega poolte vahelist müügilepingut rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Võlgniku vastustust välistavaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud, seega kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103). VÕS § 108 lg 1 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt VÕS § 208 lg 1 sätestatud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist.
18.Kostja tunnistab oma kohutust hageja eest osaliselt. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite. Vastuväite kohaselt tasaarvestab kostja hageja nõude hagejale esitatud arvetega järgnevalt 12.06.2018 arve nr 260 summas 60,30 eurot, 05.01.2019 arve nr 290 summas 719,20, 25.11.2015 arve nr 15290 summas 67,20 eurot, 23.12.2015 arve nr 15321 summas 264 eurot, 02.11.2017 arve nr 17273 summas 30 eurot. Kostja leiab et tasaarvestatav on kostja nõue kogusummas 1140,70 eurot (lisandub käibemaks).
19.VÕS § 186 p 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Tasaarvestusavalduse võib esitada ka kohtumenetluses selliselt, et juhul kui kohus hagi rahuldab, tasaarvestab kohus hageja nõude kostja nõudega. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (TsMS § 457 lg 2).
20.Hageja on kostja tasaarvestusega osaliselt nõustunud. Kohtuistungil täpsustatule vastavalt võttis hageja omaks, et kostjal on tema vastu arvest nr 260 tulenev tasaarvestatav nõue summas 72,36 eurot (s.o 60,30 eurot käibemaksuga). Kostja esitatud arvel nr 290 toodud summast 860,04 eurot (719,20 eurot käibemaksuga) võttis hageja omaks poole nõudest, s.o 431,52 eurot.
21.Arve nr 290 431,52 eurot ületavale osale esitas hageja vastuväite, et arvel kajastatud vahendusteenuse tasu oli ebaõige ja ei vasta kokkulepitule. Kokku oli lepitud vahendusteenuse tasu 10%, mitte 20% nagu kostja arvel märgitud. Arvete nr 15290, 15321 ja 17232 osas esitas hageja vastuväite põhjusel, et sellise numbriga arveid ei ole kostja hagejale kunagi esitanud. Kostja on esitanud küll arved samadel kuupäevadel ja samas summas, kuid teiste arve numbritega ning hageja on need kostjaga juba tasaarvestanud. Kostja ei ole hageja välja toodud asjaolusid vaidlustanud ja kohus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 231 lg 4).
22.Seega kohus loeb tuvastatuks, et kostjal on hageja vastu arvetest nr 260 ja nr 290 tulenevalt nõue summas 503,88 eurot. Arvetest nr 15290, 15321 ja 17232 tulenevaid nõudeid kostjal hageja vastu ei ole. Samuti puudub kostjal hageja vastu nõue arve nr 290 alusel 431,52 eurot ületavas osas. Hageja alternatiivselt esitatud aegumise vastuväidet arvetele nr 15290, 15321 ja 17232 kohus ei analüüsi, kuna kohus tuvastas, et neist arvetest tulenevaid nõudeid ei ole.
23.Eeltoodust tulenevalt on hageja 3119,44 euro suurusest nõudest kostja vastu 503,88 euro suurune osa tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel hageja kasuks välja 2615,56 eurot.
24.Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude rahuldatud osalt 2615,56 eurot. VÕS § 101 lg 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni ja edasi samas määras protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja luges tasaarvestusega tasutuks kostjale esitatud arve 2182249 täielikult ja arve 2182531 osaliselt (jääk 352,36 eurot) ning korrigeeris ka hagis esitatud 358,59 euro suurust viivisenõuet vastavalt. Hageja nõuab viivist kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 297,35 eurot, arvestades iga arve tasumisega viivituses oldud päevade arvu. Seonduvalt tasaarvestuse vastuväitega ei nõustunud kostja hageja viivisenõudega täies ulatuses. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja viivisearvutusele ega viivise välja mõistmisele ei esitanud, sh ka juhuks, kui kohus kostja tasaarvestusvastuväidet ületavas osas hageja nõude rahuldab. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 297,35 eurot. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ka hagiavalduse esitamise järgse perioodi eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja nõuab kostjalt ka 40 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS § 1131 lg 1, mille kohaselt võib majandustegevuses tegutsev võlausaldaja juhul, kui tal on õigus nõuda viivist, nõuda võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja on välja toonud, et ta on kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kandnud kulutusi inkassoettevõtte teenuse kasutamisele. Hageja on kohtule esitanud väidet kinnitavad nõudekirjad kostjale. Kostja ei ole hageja sissenõudekuludele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ja seega on sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 euro suurune sissenõudekulu.
26.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab hageja nõutud põhivõlgnevusest 3119,44 eurot kostjalt välja 2615,56 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 358,59 eurot nõudest 297,35 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 7. märtsist 2020 kuni põhinõude täitmiseni ja 40 eurot sissenõudekulu. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega (TsMS 163 lg 1). Hageja kanda jääb menetluskuludest 16% ja kostja kanda 84%.
28.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 325 eurot ja kantud õigusabikulu 760 eurot hüvitamist. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
29.Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka. Hagi esitamisel tasutud riigilõivust 325 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulude jaotusele vastavalt 273 eurot.
30.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja Intrum Estonia AS jurist Reelika Tuisk. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal on kulunud hageja esindamiseks, sh hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks, konsultatsiooniks hagejaga, tõendite kogumiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistuseks, kohtuistungil osalemiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 7,6 tundi õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud ja toiminguteks kulutatud aeg mõistlik ning kooskõlas menetluse mahuga. Õigusteenuse hind on kohtupraktikas tavapärane ja mõistliku suurusega. Seega on hageja õigusteenuse kulu põhjendatud ja vajalik ning kostjal tuleb hüvitada hagejale õigusabi kuludest 638,40 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 911,40 eurot (273+638,40). Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise 911,40 eurot tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
32.Kostja ei ole menetluskulude hageja kanda jätmist ega hagejalt enda menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.