Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 16.09.2017 sõlmitud järelmaksu 1238185 müügileping leping. 16.09.2017.a sõlmiti järelmaksu müügileping seadmete sülearvuti LENOVO ideaPad 100S-14IBR netohinnaga 229,90 eurot ning telefoni myPhone Hammer2 oranz netohinnaga 69,90 eurot ostmiseks, millele lisandus lepingutasu 15,90 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Krediidi kulukuse määr 33,94% aastas. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates seitsmendast maksegraafikujärgsest osamaksest. Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste p 13 järgi on AS õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seoses lepingute lõppkuupäeva saabumisega 20.09.2018 muutusid sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 166,37 eurot, nagu kajastub arvel nr 9201804967079. Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 10,80 eurot (3,04+2,56+2,07+1,57+1,04+0,52). Telia Eesti AS loovutas 9.12.2020 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele (Lisa 4) ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 1 ja 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.9. Telia Eesti AS saatis kostjale tasuta meeldetuletuse 28.02.2018. Hageja sissenõudekulude summa 20 eurot kujunemine: tasulise meeldetuletuse saatmine 5 eurot 31.03.2018 ja tasulise meeldetuletuse saatmine 15 eurot 10.03.2021. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 40,62 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 166,37 eurot, intress 10,80 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 40,62 eurot ja viivised alates 27.07.2021 kuni põhinõude summas 166,37 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 180 eurot. Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja põhjendused Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et tema arust on kõik tasutud. Samuti leiab, et hagi võib olla aegunud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Hageja nõude aluseks on 16.09.2017 sõlmitud järelmaksu 1238185 müügileping leping (dtl 28-48). Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja omandas nõude Telia Eesti AS-lt (dtl 62) ning nõue tulenes Telia Eesti AS-i poolt väljastatud arvetest nr. 04201802141409 31.03.2018 ̧ 05201802702448 30.04.2018 ̧ 06201803265123 31.05.2018 ̧ 07201803829695 30.06.2018; 08201804396797 31.07.2018; 09201804967079 31.08.2018 (dtl 54-59). Kostja leiab, et tema poolt on kõik arved tasutud (dtl 117). Kostja on kohtule esitanud maksekorraldused . Kohus leiab, et kostja poolt esitatud maksekorraldused ei ole seostatavad hagiavalduses esitatud arvetega. Hagiavalduses esitatud nõue põhineb kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingul ja tasumata arvetel maksetähtajaga ajavahemikul 20.04.2018 - 20.09.2018. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS §160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue põhineb arvetel, mille maksetähtajad langesid ajavahemikku 20.04.2018-20.09.2018 ja arvetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg algas 31.12.2018. Kuivõrd hageja esitas 8.06.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis on aegumine kooskõlas TsÜS § 160 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3 peatunud alates 8.06.2021. Seega hageja nõue ei ole aegunud. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et võlga ei eksisteeri või et võlg oleks väiksem, kui hagiavaldusest nähtub.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“. Hageja palub põhinõudena välja mõista 166,37 eurot ja intress 10,80 eurot. Hageja palub välja mõista viivised alates 21.04.2018 kuni 26.07.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas, so 40,62 eurot (dtl 66-71). Kohus peab hageja viivisearvestust põhjendatuks. Hageja nõue mõista välja viivis põhinõudelt alates 27.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras on samuti põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõue on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatuga, hagile on lisatud kolm võlateatist (dtl 63-65). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 166,37 eurot, intress 10,80 eurot, viivis 40,62 eurot, viivised alates 27.07.2021 kuni 8.02.2022 7,18 eurot, sissenõudekulu 20 eurot ning viivis põhinõudelt (166,37 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 9.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja kulutused õigusabile 180 eurot (dtl 72). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, õiguslikku keerukust ja asjas esitatud menetlusdokumente, on hageja õigusabikulu 180 eurot põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 255 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 180 eurot). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 255 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.