Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 08.02.2022, Tallinn 2-21-126827 AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi E. P. vastu võla nõudes 813,74 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834; asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: E. P. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx; e-post: xxxx). Kostja lepinguline esindaja: Indrek Repnau (Repnau Õigusbüroo OÜ) e-post: [email protected] Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt E. P. hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 738,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 08.12.2021 seisuga summas 16,65 eurot.
3.Välja mõista kostjalt E. P. hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis alates 09.12.2021 võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest (738,05 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja E. P. kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt E. P. hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud summas 495 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 495 eurot) tuleb puudutatud isikul E. P. tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-126827 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 31.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E. P. 738,05 euro saamiseks. Kohus tegi 06.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 06.12.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 07.12.2021 määrusega avaldajat, AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu), esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest ning tasuma täiendav riigilõiv.
2.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagi E. P. vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja kahju summas 738,05 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 08.12.2021 summas 16,65 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulu ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Hageja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 420 eurot. Hageja poolt on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõiv summas 45 eurot. Hageja tasus täiendava riigilõivu summas 130 eurot (17545). Hageja menetluskulu seisuga 13.01.2022 on 595 eurot (420+175). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt toimus 20.05.2021 toimus Xxxx hoone aluses garaažis liiklusõnnetus, kus sõiduk XXXX (xxxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile XXXX (xxxx). Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk sõidukile XXXX kahjustada (lisa – fotod). Kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid ning lahkus liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt. XXXX kahjustused parandas M OÜ ning esitas hagejale XXXXi remondiarve summas 738,05 eurot (lisa 3 – remondiarve; 1 lk). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki XXXX (xxxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (lisa 4 – väljavõte LKF andmebaasist; 1 lk). Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.
4.Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 13.08.2021 kostjale tagasinõude (lisa 6 – tagasinõue; 1 lk). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.2021. Kostja kahju ei hüvitanud. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
5.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk XXXX (xxxx) (fotod). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna kahjustada saanud sõidukit XXXX oli võimalik parandada, siis kahju suurus on M OÜ remondiarve alusel (lisa 3) alusel 738,05 eurot.
6.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue. Hageja esitas 13.08.2021 kostjale tagasinõude (lisa 6).
7.Liiklusseadus (LS) § 16 lg 1 näeb ette, et liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Kuna kostja tagurdas otsa pargitud sõidukile XXXX, siis on hageja hinnangul kostja rikkunud LS § 16 lg 1 sätestatud nõudeid. LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kuna loeteletud tingimused olid täitmata, oleks kostja pidanud teatama liiklusõnnetuse toimumisest politseile ning tegutseda edasi vastavalt politsei korraldustele (LS § 169 lg 5).
8.Vastavalt LS § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ühe sõiduki juhi tegevuse tagajärjel saab kahjustada teine sõiduk, tuleb õnnetuse põhjustajal teatada juhtumist politseile ja oodata ära politsei korraldused. Sõidukit enne politsei saabumist sündmuskohalt liigutada ei või.
9.Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja esitas 13.08.2021 kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.2021 (lisa 6). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 28.08.2021, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.
2-21-126827
10.13.01.2022 arvamuses märkis hageja, et kostja ei vaidle vastu, et ta põhjustas liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja leiab vaid, et hageja ei ole oma väidet tõendanud. Sündmuskohal olid olemas valvekaamerad ning kindlustusjuhtumi toimumine jäi valvekaamerate vaatevälja. Valvekaamera salvestiselt on näha, kuidas kostja tagurdab otsa pargitud sõidukile ning pärast otsatagurdamist tuleb sõidukist välja ja uurib sõidukite kahjustusi (lisa 1 - valvekaamera videosalvestis sündmuskohalt). Kostja sündmuskohale ei jäänud ning jättis LS § 169 lg 4 p-des 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistamata.
11.Samuti lisas hageja fotod Xxxx garaaž pargitud sõidukist Xxxx (xxxx), millega kindlustusjuhtum põhjustati (lisa – fotod). Kahjustatud sõiduki omanik otsis kostja ostja üles ja andis kostjale teada, et ta on põhjustaud liiklusõnnetuse. Kahjustus sõiduki omaniku ning kostja vestlus garaažis on samuti jäänud valvekaamera vaatevälja (lisa 2 – videosalvestis sõidukijuhtide vestlusest).
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja 12.01.2021 vastuses hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet tõendanud. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta, et: 20.05.2021 on toimunud Xxxx hoone aluses garaažis liiklusõnnetus; kostja on põhjustanud 20.05.2021 liiklusõnnetuse ja lahkunud sündmuskohalt. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormus lasub hagejal ning hageja peab tõendama, et hagejal on kahju tekkinud ja tal on õigus nõuda hagiavaldusest nähtuva summa tasumist kostjalt. Seni kuni hageja seda teinud ei ole piisab nõude rahuldamata jätmiseks üksnes vastuväite esitamisest kostja poolt. Hageja ei ole tõendeid oma väidete tõendamiseks esitanud. Olukorras, kus hageja ei ole omapoolset tõendamiskohustust täitnud, piisab hageja nõude ümberlükkamiseks kostja poolt üksnes väite esitamisest, et hageja poolt avaldatud nõue on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjale kohtuväliselt ühtegi pretensiooni esitanud.
13.18.01.2022 seisukohas jäi kostja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja poolt täiendavalt esitatud fotodelt ja videosalvestustelt ei nähtu, et kostja on põhjustanud Xxxx hoone aluses garaažis 20.05.2021 liiklusõnnetuse ja lahkunud sündmuskohalt.
14.24.01.2022 seisukohas kostja täpsustas, et kostja ei ole liiklusõnnetust põhjustanud. 20.05.2021.a. sõidukit juhtides ei tajunud kostja mistahes kokkupuuteid sõiduki ja välise objekti vahel. Seega ei saa kostjale ka ette heita õigusvastast lahkumist. Videosalvestustest ei nähtu samuti, et oleks toimunud sõidukite Xxxx xxxx ja Xxxx xxxx kokkupuuted. 20.05.2021 videosalvestuselt ei tähelda tagurdava auto taga seisva sõiduki vähimatki liikumist. Samuti ei nähtu videosalvestuselt, et parkival autol oleksid süttinud ohutuled. Üldjuhul rakendub sõidukile avaldunud välise jõu mõjul sõiduki signalisatsiooniseade ning sõiduki ohutuled vilguvad korra või jäävad teatavaks ajaks vilkuma.
15.Kostja väljus sõidukist veendumaks piisava ruumi olemasolus sõiduki edasisel manööverdamisel. Asjaolu, et kostja videosalvestusel auto taha kaob on tingitud maha kukkunud magnetkaardist, mille ülesvõtmiseks kostja kükitab ja kaob seetõttu auto varju. Kostja poolt juhitud sõidukil Xxxx puuduvad mistahes tunnused, mis annaksid alust arvata kostja sõiduki kokkupuutest teise sõidukiga. Xxxxi omanik pöördus kostja poole ning väljendas kahtlustust tema sõidukile kahjustuse tekitamises. Vestluse käigus võimaldas kostja Xxxxi omanikul ka sõiduki Xxxx visuaalset vaatlust, mille käigus ei tuvastatud Xxxxel tunnuseid teise sõidukiga või muu välise objektiga kokku puutumisest.
2-21-126827
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Hageja nõue põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja tugineb sellele, et kostja põhjustas 20.05.2021 sõidukiga XXXX (xxxx) liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk XXXX (xxxx). Vaidlus puudub selles, et hageja väidetud liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki XXXX (xxxx) valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt (vt dtl 25).
18.Kohus asub asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohast õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus on tutvunud hageja poolt esitatud videosalvestisega vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohta (dtl 50). Kostja nimetatud video ehtsust ei vaidlusta, samuti pole vaidluse all see, et videol nähtav isik on kostja, video on tehtud 20.05.2021 ning videolt nähtub kostja juhitud Xxxx xxxx manööverdamine kahjustada saanud sõiduki Xxxx xxxx suunal. Kostja on aga seisukohal, et videosalvestustest ei nähtu, et oleks toimunud sõidukite Xxxx xxxx ja Xxxx xxxx kokkupuuted. Kostja väitel väljus ta sõidukist veendumaks piisava ruumi olemasolus sõiduki edasisel manööverdamisel.
19.TsMS § 232 lg 1 on sätestatud, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus, hinnates asjas esitatud videosalvestist (dtl 50), asub seisukohale, et nimetatud videosalvestis koos teiste asjas esitatud tõenditega kinnitab hageja väidet, et kostja põhjustas 20.05.2021 sõidukiga XXXX (xxxx) liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk XXXX (xxxx). Kuigi videos esitatud nurga alt pole selgelt nähtav sõidukite kokkupuutumise ulatus, liigub hageja sõiduk tagurdamise käigus kahjustada saanud sõidukile Xxxx xxxx siiski sedavõrd lähedale, et tuleb eeldada kokkupõrke olemasolu. Sõidukite kokkupõrget kinnitab kohtu jaoks veenvalt aga samalt videolt nähtav kostja käitumine. Pärast oma ebaõnnestunud manöövrit väljus kostja sõidukist ja uuris sõidukite kahjustusi, sh vaatas kostja just sõidukite nendesse kohtadesse, kus kokkupõrge toimus, st kostja sõiduki vasak tagumine ots ning Xxxx xxxx vasak tagumine külg rehvi kohalt. Koht, kus kostja pärast sõidukist väljumist kahjustusi uuris, vastab ka hageja poolt esitatud fotodele, millelt nähtuvad Xxxx xxxx kahjustused (dtl 32-33), samuti on dtl 50 esitatud video kooskõlas dtl 51 esitatud videoga, millelt nähtub kahjustatud sõiduki omaniku ning kostja vestlus garaažis ja asjaolu, et uuritakse samu kahjustuse kohti, milles sõidukid kostja ebaõnnestunud tagurdamismanöövri tagajärjel kokku puutusid. Kostja ei eita dtl 51 asuva video ehtsust ja vastava kohtumise toimumist.
2-21-126827
20.Kostja väide, et ta olevat väljunud „sõidukist veendumaks piisava ruumi olemasolus sõiduki edasisel manööverdamisel“ on eluliselt täiesti ebausutav ja ilmselges vastuolus sellega, mida kostja pärast sõidukist väljumist tegelikult uurib. Nagu juba eelnevalt märgitud, vaatas kostja dtl 50 oleval videol ilmselgelt just sõidukite nendesse kohtadesse, kus kokkupõrge toimus ning videot vaataval mõistlikul inimesel ei saa tekkida arvamust, et kostja uuriks ruumi olemasolu edasiseks manööverdamiseks. Manööverdamine kokku puutunud sõidukite osas oli kostja autost väljumise hetkeks juba möödunud ning videolt nähtuvalt oli nii vasakul kui paremal piisavalt ruumi sõitmiseks. Vaieldamatult ei uuriks ükski mõistlik isik manööverdamisruumi olemasolu iseenda sõiduki tagaosalt ja teise sõiduki tagaküljelt, vaid ruumi otsimiseks vaataks isik ringi eelkõige ruumis endas.
21.Kohtu siseveendumust tõendite hindamisel kinnitab eelpool juba kirjeldatud asjaolu, et koht, kus kostja pärast sõidukist väljumist kahjustusi uuris, vastab ka hageja poolt esitatud fotodele, millelt nähtuvad Xxxx xxxx kahjustused (dtl 32-33), samuti on dtl 50 esitatud video kooskõlas dtl 51 esitatud videoga, millelt nähtub kahjustatud sõiduki omaniku ning kostja vestlus garaažis ning asjaolu, et uuritakse samu kohti, milles sõidukid kostja ebaõnnestunud tagurdamismanöövri tagajärjel kokku puutusid. Kohtu hinnangul ei saa eelnimetatud tõendite kattuvus olla juhuslikku laadi. Eluliselt täiesti ebausutav oleks eeldada ka sellist vandenõud, et kahjustatud sõiduki omanik oleks n-ö tühja koha pealt (kostja väitel sõidukite kokkupõrget ei toimunud) leidnud oma autolt kahjustused täpselt selle koha pealt, kuhu kostja oma sõidukiga tagurdas. Kohtul pole mingit alust eeldada, et hageja kindlustusseltsina ja/või kahjustatud sõidukite omanikud oleksid loonud kunstlikke tõendeid ja sõiduki Xxxx xxxx kahjustusi eesmärgiga saada kostjalt hüvitist 738 euro ulatuses.
22.Tähtust ei oma kostja (paljasõnaline) väide, et kostja poolt juhitud sõidukil Xxxx puuduvad tunnused, mis annaksid alust arvata kostja sõiduki kokkupuutest teise sõidukiga. Käesolevas vaidluses on vaidluse all sõidukite väikeses mahus kokkupuutumine, mida kinnitavad ka Xxxx xxxx väiksed kahjustused (dtl 31-32). Sõidukite väikse kiirusega ja väheses ulatuses kokkupõrkel ei saa välistada, et sõltuvalt kokkupõrke kohtadest ongi vigastused ainult ühel sõidukil, kuid mitte teisel. Niivõrd väikse kokkupõrke puhul ei ole ka alust eeldada, et parkinud autol oleksid pidanud süttima ohutuled.
23.24.01.2022 seisukohas märkis kostja, et 20.05.2021 sõidukit juhtides ei tajunud ta mistahes kokkupuuteid sõiduki ja välise objekti vahel, seega ei saavat kostjale ette heita õigusvastast lahkumist (dtl 63). Kohus kostjaga ei nõustu. Esiteks on kostja väide vastuolus kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoluga, et pärast kokkupõrget väljus kostja sõidukist ja uuris sõidukite kahjustusi (vt dtl 50). Selline käitumine oleks arusaamatu olukorras, kus kostja enda väitel sõidukite vahel kokkupuuteid ei tajunud. Seejuures saab kohus lähtuda eelkõige mõistliku kõrvaltvaataja seisukohast, mille alusel pole kohtul kahtlusi, et kostja sai liiklusõnnetuse toimumisest ja kahju tekitamisest aru või vähemalt pidi sellest aru saama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kitsalt subjektiivselt vaatevinklist ei saa välistada, et liiklusõnnetuses osaleja ei pruugi aru saada liiklusõnnetuse toimumisest šokiseisundi või muu adekvaatset taju pärssiva seisundi tõttu või ei soovi endale seda arusaamist teadlikult tunnistada, kuid sellest ei saa järeldada tsiviilõigusliku süülisuse puudumist. Kostja pole käesolevas asjas tuginenud asjaolule, et tema arusaamisvõime ümbritseva suhtes olnuks vaidlusaluse kindlustusjuhtumi toimumise ajal häiritud.
24.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja õigusvastane ja süüline lahkumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt on tõendatud. Kostja ei vaidlusta pärast vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt lahkumist ja seda kinnitab ka dtl 50 esitatud video. Hagejal on võimalik tõendada liiklusõnnetuse toimumine ja kostja sündmuskohalt lahkumine,
2-21-126827 mida hageja ongi teinud (vt kohtuotsuse p 18-23). Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja pole tõendanud, et tema käitumine kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumisel oleks olnud mittesüüline. Kostja vastuväite, nagu poleks ta sõidukite kokkupõrkest aru saanud, lükkas kohus eelnevalt ümber (vt kohtuotsuse p 23).
25.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Kostja tegevuse õigusvastasuse osas nõustub kohus hagejaga selles, et olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada ning kahjustatud isikut ei olnud sündmuskohal, ei olnud kostjal tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
26.Kuna kohus leiab, et kostja vastutuse eeldused hageja ees on täidetud, hindab kohus ka hageja kahjunõude suurust. Hageja poolt kostjalt nõutava kahju suurus on M OÜ remondiarve alusel 738,05 eurot. Kostja ei ole hageja kahjunõude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on oma kahjunõude suurust M OÜ remondiarve ja vastava maksekorraldusega piisavalt tõendanud (dtl 23-24, dtl 26).VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
27.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest pole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
28.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus summas 738,05 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 738,05 eurot.
29.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Hageja teatas kostjale oma kahjunõudest 13.08.2021 ja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.08.2021 (dtl 27). VÕS
2-21-126827 § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 28.08.2021. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei ole hageja viivisenõude suuruse ja arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise 08.12.2021 seisuga summas 16,65 eurot.
30.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätteid arvestades mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 09.12.2021 võlaõigusseaduse §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudest (738,05 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
32.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kuludest. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepingulise esindaja kulud käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga kokku summas 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
33.Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata hageja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid hageja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.3), mistõttu on maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud kostjalt välja mõista summa 20 eurot. Muus osas leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas hagimenetluses on põhjendatud kokku 3 h ulatuses. Kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 100 eurot. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja hagimenetluse kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 300 eurot (3 x 100).
34.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 495 eurot (175+20+300). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 495 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates
2-21-126827 kuni täitmiseni. Menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käbemaksuta. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.