AS ÜHISTEENUSED hagi A. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490); lepinguline esindaja D. A., e-post: XXX Kostja A. B. (isikukood XXX); lepinguline esindaja advokaat G. P. (XXX); e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi A. B. vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 385 eurot 1 sent (õigusabiteenuse osutamine).
3.Välja mõista AS-lt ÜHISTEENUSED A. B. kasuks menetluskuluna 385 eurot 1 sent. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 16. detsembril 2021 hagi A. B. (kostja) vastu võlgnevuse 30 euro väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostjale kui sõiduki XXX omanikule/vastutavale kasutajale väljastanud 13. septembril 2021 14:25:35 leppetrahvi nr XXX parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Kostja esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile põhjendades, et on parkimistasu tasunud tsooniga XXX. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas 2. detsembri 2021. a. otsusega kostja avalduse leides, et kaebus oli põhjendatud.
1.1.Hageja ei nõustu tehtud otsusega. Kostja on tasunud vale tsooniga ja leppetrahvi koostamise hetkel oli sõidukil XXX parkimistasu maksmata. Mõlemad tsoonid on selgelt eraldatud liikluskorraldusvahenditega, mis asuvad sissesõidul kostjale nähtaval kohal. Leppetrahvi koostamise hetkel sõiduk XXX parkis tsoonis XXX, kuid tasus tsooniga XXX. Tsoonis XXX on fikseeritud algusajaga lubatud parkida 1 h tasuta ja tsoonis XXX 15 minutit. Mobiilne parkimine kui ka rakendus arvestab parkimise fikseerimisel tasuta parkimisaja sinna sisse. Sõidukil XXX oli parkimistasu maksmata, mis on tuvastatud parkimistingimuste rikkumisena. Parkimistingimuste rikkumine, st parkimistasu maksmata jätmine, tekitab AS Ühisteenustele varalist kahju. Kui kostja tasub sõiduki parkimise eest kasutades mõnda mobiilirakendust, antud juhul pargi.ee rakendust, peab kostja veenduma mobiilirakenduse korrektses töötamises. AS Ühisteenused ei ole pargi.ee rakenduse haldur ning ei saa vastutada mobiilirakenduse ebatäpsuste eest. Asukohamäärangu täpsus sõltub GPS seadmetest ja satelliitide levist ning ei pruugi olla 100% täpne. Tsooni valikul tegemisel tuleb lähtuda sõiduki füüsilisest paiknemisest õiges parkimistsoonis parkla tähiste ja muude liikluskorraldusmärkide abil.
1.2.Leppetrahvi juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitung, nähtavad on sõidukist XXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust.
1.3.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas 30 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Lisalt 4 on nähtav, et parklas olid vastavad märgid, sh infotahvlid olemas. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vastas hagile 5. jaanuaril 2022. 13. septembril 2021 määrati kostjale leppetrahv 30 eurot sõiduki (reg nr XXX) parkimisel parkimisnõuete eiramise eest XXX kinnistul asuvas parklas. Kostja parkis sõiduki Telia parkimisäpiga pargi.ee, mille kohaselt oli parkimistsooniks XXX. Selgus, et tegelikult parkis kostja tsoonis XXX. Kostja pöördus hageja poole vaidega leppetrahvi tühistamiseks. Viimane jäeti rahuldamata. Seejärel pöördus kostja Tarbijakaitseameti poole, kes leidis, et kostjal ehk tarbijal on õigus keelduda leppetrahvi
2-21-19642 tasumisest. Kostja on trahvi tasunud, seega leidis Tarbijakaitseamet, et hageja peab tagastama kostjale 30 eurot.
2.1.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole midagi valesti teinud. Antud juhul on tegemist hageja endapoolse hooletusega, mille eest ei saa vastutada kostja. Vaidlust ei ole selle üle, kas kostja on parkinud XXX alal. Vaidlus on, kuidas oli sel ajal tähistatud vastav tsoon, kus kostja enese sõiduki parkis.
2.2.Kostja peab vajalikuks märkida, et ta on mitu kuud järjest parkinud oma sõidukit XXX alal, mis on tsoon XXX. Ta on seda kogu aeg teinud samas tsoonis ja seal ei ole eelnevalt olnud mitut tsooni. Igakordselt on kostja veel vahetult kontrollinud, et oleks tegemist õige aadressiga, s.o XXX. Kostja kotrollis enne käesoleva vastuse koostamist andmete seisu nii Telia äpis, kui AS Ühisteenused lehel. Selle kohaselt selgub, et andmed ei kattu.
2.3.Nimelt on Ühiteenused AS kodulehel (lisa 1)
• XXX - XXX
• XXX - XXX
Ja Telia äpis (lisa 2)
• XXX- XXX
• XXX- XXX
2.4.Siit nähtub, et tsoonide aadressid on erinevad. Seega ei ole kostja valesti enese autot parkinud. Tema parkis auto XXX, tsoon XXX, mille on andnud äpp. See et hageja oma kodulehel nii ei kajasta, siis selle eest ei saa vastutusele võtta kostjat. Kostja on endapoolt teinud kõik, et parkida oma auto õigesti ja ta on teenuse eest ka tasunud. Kostja parkis XXX, valis seal asuva tsooni ja tasus parkimise eest. Seega on kostja oma kohustuse täitnud temalt oodatava hoolsusega. Kostja ei vastuta äpi andmete õigsuse eest. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja esitas 12. jaanuaril 2022 seisukoha kostja vastusele.
3.1.Sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklas parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Lepingu punktist 13 tulenevalt on sõidukijuht kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest.
3.2.Kui kostja tasub sõiduki parkimise eest kasutades mõnda mobiilirakendust, antud juhul pargi.ee rakendust, peab kostja veenduma mobiilirakenduse korrektses töötamises. Tsooni valiku tegemisel tuleb lähtuda sõiduki füüsilisest paiknemisest õiges parkimistsoonis parkla tähiste ja muude liikluskorraldusmärkide abil (liiklusmärk lisatud kaasa hagiavaldusega). Kuna mitu parklat on lähestikku peab kasutaja tegema tsooni valiku ise, vajadusel valides tsooni üldisest tsoonide nimekirjast, juhul kui õige tsoon ei ole pakutute seas. Rakenduses kuvatakse kahte lähimat tsooni vastavalt kasutaja asukohale arvestades parkla koordinaate. Tsoon XXX loodi 1. aprillil 2021.
2-21-19642
3.3.Hageja esitas kohtule tõendina võrguoperaator Telia seisukoha, sest ka varasemalt on tekkinud analoogne olukord. Kokkuvõttes jääb hageja seisukohale, et leppetrahvi väljastamise eeldused on täidetud ja võlgnevuse välja mõistmine põhjendatud. Kostja ei ole piisava hoolsusega veendunud, millises tsoonis sõiduk paikneb ja on juhindunud üksnes parkimisrakendusest saadavast informatsioonist. Hageja hinnangul on hoolsuskohustus kontrollida tsooni õigsust kõrgem, kui kostjale oli kuvatud rakenduses kaks erinevat tsooni L. XXX parkla osas ja kostja ei pannud tähele liiklusmärgil olevat infot, mis viitas selgelt parkimistingimustele. Samuti, kui kodulehel ja rakenduses esitatud informatsioon on erinev kostja sõnul, siis esines veel üks põhjus, miks tuli kontrollida informatsiooni tsooni osas, kuid kostja viimast ei teinud. Kostjale oli tagatud parkimiskorralduse ja -tingimustega tutvumine.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus menetles tsiviilasja kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 1 lihtmenetluses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
6.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooltel ei ole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, punkt 22).
8.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on parkinud sõidukit XXX hageja hallataval parkimisalal ning sõidukile XXX on hageja poolt vormistatud 13. septembril 2021 kell 14:25:35 L. XXX asuvas parklas leppetrahv nr xxx. Leppetrahvi vormistamise põhjuseks on operaator märkinud parkimiskorralduse nõuete eiramine (tl 6). Vaidlus puudub ka selles, et kostja on esitanud leppetrahvi kohta vaide, mille on AS Ühisteenused komisjon läbi vaadanud ning jätnud rahuldamata. Kostja on leppetrahvi tasunud, kuid pöördunud leppetrahvi vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Tarbijavaidluste komisjon on kostja avalduse 2. detsembri 2021. a otsusega rahuldanud ning leidnud, et leppetrahv xxx on õigusliku aluseta ja tunnistanud, et kostjal on õigus keelduda leppetrahvi tasumisest (tl 7-8).
2-21-19642
9.Hageja leiab, et leppetrahv oli põhjendatud, kuivõrd kostja on tasunud vale tsooniga ja leppetrahvi koostamise hetkel oli sõidukil XXX parkimistasu maksmata. Mõlemad tsoonid on selgelt eraldatud liikluskorraldusvahenditega, mis asuvad sissesõidul kostjale nähtaval kohal. Leppetrahvi koostamise hetkel sõiduk XXX parkis tsoonis XXX, kuid tasus tsooniga XXX. Arvestades asjaoluga, et tsoonis XXX on fikseeritud algusajaga lubatud parkida 1 h tasuta ja tsoonis XXX 15 minutit.
10.Hageja on esile toonud, et leppetrahvi vormistamise aluseks on AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused. Leping punktist 13 tulenevalt on sõidukijuht kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest (tl 47). Tüüptingimuste p 8 kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 30 eurot (tl 9).
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 alusel tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud.
13.Lepingu p 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba (tl 9). Leping p 6 sätestab, et parkimistasu suurus, parkimistasu maksmise tingimused ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil (tl 9). Parkimistasu suuruseks on parkimistingimuste all märgitud 1 eurot tunnis ja 5 eurot päevas (tl 9). Parkimistingimuste teisel küljel asuval märgil oli väljatoodud, et tähistatult on parkimine 15 minutit tasuta (tl 10). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tasus parkimistasu vales tsoonis parkimise eest, tsooni XXX asemel tsoonis XXX. Arvestades asjaoluga, et tsoonis XXX on fikseeritud algusajaga lubatud parkida 1 tund ja tsoonis XXX 15 minutit jäi kostjal hagejale tasumata 75 senti. Sellega rikkus kohtu hinnangul kostja pooltevahelise lepingu punkte 5 ja 13.
14.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuigi kostja on lepingut rikkunud on hageja leppetrahvi nõue kostja vastu kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane. Kostja lepingurikkumine on põhjustatud hageja enese tegevusest. Kohus põhjendab nimetatud seisukoha järgnevalt.
15.Hageja on seisukohal, et kui sõiduki parkimise eest tasutakse kasutades mõnd mobiilirakendust, antud juhul pargi.ee rakendust, peab kostja veenduma mobiilirakenduse korrektses töötamises. AS Ühisteenused ei ole pargi.ee rakenduse haldur ning ei saa vastutada mobiilirakenduse ebatäpsuste eest (tl 3). Arvestades, et hageja kasutab pargi.ee rakendust oma majandustegevuse teostamisel, ei ole põhjendatud võtta seisukohta, et hageja ei saa vastutada mobiilirakenduse ebatäpsuste eest. Hageja on seejuures esitanud tõendina kirjavahetuse, mille kohaselt hageja teeb pargi.ee rakenduse halduriga koostööd ning parkimistsoonid on pargi.ee rakendusse märgitud just hageja juhiste põhjal (tl 49).
2-21-19642
16.Hageja ja pargi.ee halduri kirjavahetusele lisatud manusest on näha, et XXX parkimistsoon ei asu kohas kuhu parkis kostja, vaid teisel pool haigla hoonet (tl 52). Kirjavahetuse kohaselt kuna piirkonnas on mitu parklat ligistikku, siis ilmselt kuvati tolle hetke teadmise kohaselt kui ligemaid parklaid XXX ja XXX (tl 49). Kostja tõendina esitatud kuvatõmmisest nähtub, et kostja parkis 13. septembril 2021 parkimistsoonis XXX, mille aadressina on teiste seas väljatoodud ka L. XXX (tl 43). Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kuigi poolte vahel on sõlmitud leping, tuleb arvestada, et tegemist ei ole tavapärase lepinguga ning arvesse tuleb võtta eraparkla kasutamise lepinguga seotud iseärasusi. Nimelt tulenevalt tavadest, praktikast ja mõistlikkuse põhimõttest ei ole põhjendatud oodata, et eraparkla kasutamise lepingu sõlminud tarbijad igakordselt parkides käiksid üle lugemas lepingutingimusi. Teiseks tuleb arvestada, et parkimiskoha kasutamise teenuse tarbijad kasutavad parkimisel nutitelefonide rakendusi ning telefonirakenduste haldurid teevad omakorda teenuse osutamisel koostööd eraparkla kasutamise teenuse osutajatega. Kohtu hinnangul lähtus kostja oma kohustuse täitmisel hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse sellist tüüpi lepingutele kohalduvaid tavasid ja praktikat.
17.Eelpool on tulenevalt esitatud tõenditest välja toodud, et ilmselt kuvati kostja kasutatud pargi.ee rakenduses lähimate parklatena XXX ja XXX, mitte XXX. Kostja parkis oma auto L. XXX kinnistul asuvasse parklasse. Arvestades, et pargi.ee rakenduses näitas XXX parkimistsooni aadressina XXX, ei olnud kostjal tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest põhjendatud arvata ning seetõttu kontrollida, et L. XXX kinnistul asub veel üks parkimistsoon, kus on XXX tsoonist erinev tasu maksmise kohustus. Kostja lepingurikkumine tulenes seega asjaolust, et hageja koostööpartneri mobiilirakendus näitas kostjale lähima XXX asuva parkimistsoonina XXX ning vastavalt pargi.ee rakenduses näidatule tasus kostja hagejale vale parkimistasu. Hageja ja pargi.ee rakenduse halduri kirjavahetusele lisatud rakenduse kaardi pildist nähtub, et parkimistsoon XXX on märgitud rakenduse kaardile punktobjektina, mis asub kostja kasutatud parkla suhtes teisel pool haiglat (tl 52). Kui XXX ja XXX tsoonid oleks rakenduses märgitud õigetes kohtades asuvate pindobjektidena, ei tekiks parklate kasutajatel parkimistsooni valikuga sellist eksimust nagu käesolevas asjas on tekkinud kostjal.
18.Kostja on hagiavalduse vastuses väljatoonud, et ka hagiavaldusele vastuse esitamise ajal parkimistsoonide aadressid Ühisteenused AS kodulehel ja pargi.ee rakenduses ei kattu. Nimelt on pargi.ee rakenduses parkimistsooni XXX aadressina kirjas ka XXX, mida Ühisteenused AS kodulehel ei ole (tl 24, 26, 27). Kostja on juba hagejale esitatud vaidlustuse esitamisel (tl 32) ja ka tarbijavaidluste komisjonis (tl 37) nimetatule viidanud, kuid vaatamata sellele ei ole hageja lasknud nimetatud viga ka hagiavalduse vastuse esitamise ajaks pargi.ee rakenduses parandada. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtule mulje, et hageja ei püüagi teenuse tarbijate parkimistsooni valimisel tehtud eksimusi välistada, vaid on eksitusest tulenevate lepingurikkumistega rahul, sest saab sisse nõuda nendest tulenevaid leppetrahve mis on parkimistasust tunduvalt suuremad.
19.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on 1. oktoobri 2008. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-08, p 13 leidnud, et põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Kohtu hinnangul on praeguses asjas tuvastatud asjaolud, millest lähtuvalt tuleb hageja leppetrahvinõue lugeda hea
2-21-19642 usu põhimõttega vastuolus olevaks. Seega kaotab hageja kostja suhtes leppetrahvi nõudmise õiguse. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud kohtule 17. detsembril 2021 menetluskulude nimekirja, millele hageja ei ole vastuväidet esitanud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu
15.veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Kostja esindajal kulus kliendi edastatud materjalidega tutvumisele 50 minutit, kliendikohtumisele 32 minutit ja kliendile kostja vastuse koostamisele 1 tund 23 minutit. Kostja lepinguline esindaja õigusabi toimingud on võtnud kokku 2 tundi 45 minutit. Kohtu hinnangul on kostja esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja tasub oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 140 eurot tunnis. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär vastab asja keerukusele ja sisule ning on advokaatide poolt pakutava õigusabiteenuse puhul tavapärane. Seega on kostja mõistlikuks ja vajalikuks menetluskulude suuruseks 385 eurot 1 senti (2 tundi 45 minutit x 140).
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.