If P&C Insurance AS avaldus S. T. ja A. A. vastu kahju 1038,66 euro ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: If P&C Insurance AS (10100168), lepingulised esindajad Krista Raudsepp ja Marek Aunver (e-post [email protected]) Puudutatud isikud: S. T. (xxxx) ja A. A. (xxxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta If P&C Insurance AS avaldus S. T. ja A. A. vastu kahju 1038,66 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud If P&C Insurance AS-i kanda.
3.Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Tallinna määruse
Menetluse senine käik
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 30.03.2020 hagi S. T. ja A. A. (puudutatud isikute) vastu kahju 1038,66 euro ja viivise nõudes.
2.Tsiviilasi jagati 21.09.2021 seoses kohtunik Helina Luksepa pikaajalise lähetusega ümber kohtunik Moonika Tähtväli menetlusse.
3.Kohus määras 17.01.2022 määrusega tuginedes TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 asja lahendamiseks hagita menetluses. Avaldaja nõue ja põhjendused
4.Avalduse kohaselt toimus 24.11.2016 xxxx kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vee tõttu sai kahjustada korter nr xxxx.
5.Korteri suhtes kehtis kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustusleping, mille alusel oli avaldajal kahju hüvitamise kohustus.
6.Korteri nr xxxx omanik teavitas 24.11.2016 avaldajat kahjujuhtumist. Maja haldaja teatas, et maja üldaladelt ei ole kahju tekkinud. Veelekke põhjus ei olnud hoone/maja üldises veetorustikus, vastasel juhul oleks leke olnud pidev, mitte ühekordne. Nii vaatlusakti kui ka majahaldaja seisukoha järgi tekkis korteri xxxx kahju, selle kohal asuvast korteris xxxx toimunud veeavariist. Avaldajale teadaolevalt ei lasknud puudutatud isikud pärast kahju tekkimist kannatajat korterisse.
7.Kahjustunud korteri remonditööde hinnapakkumine oli 986,66 eurot, millest avaldaja tasus 908,66 eurot. Lisaks hüvitas avaldaja kannatanu majutuskulud 130 euro ulatuses. Kokku on avaldaja hüvitanud 1038,66 eurot, mille eest vastutavad puudutatud isikud VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarselt.
8.Avaldaja saatis puudutatud isikutele 09.02.2017 kahjunõude, mille hüvitamisest puudutatud isikud keeldusid.
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt viivist alates 09.02.2017 nõudekirja tasumise tähtajale, so 23.02.2017 järgnevast päevast 24.02.2017 kuni avalduse koostamiseni 24.03.2020 VÕS § 113 lg 1 tulenevast seadusjärgsest määrast kokku 254,76 eurot.
10.Avaldaja leiab, et nõue puudutatud isikute vastu ei ole aegunud. Tegemist ei ole õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Riigikohtu 11.12.2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 punktist 19 tulenevalt põhineb korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel. Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise aja seisuga kehtinud materiaalõigus, sh KOS § 11 lg 1 p 1, lg 2 ja AÕS § 72 lg 5. Seega on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isikute vastu avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Avaldaja nõue puudutatud isikute vastu ei tulene seega kindlustuslepingust ning ei kohaldu VÕS § 475 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg. Avaldaja nõudele kohaldub TsÜS § 149, mille järgi on nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Avaldaja nõue muutub sissenõutavaks kahju hüvitamisest arvates ehk alates kahju kannatanule väljamaksete tegemisest, kuna sellest hetkest läks VÕS § 492 lg 1 alusel nõue avaldajale üle ja muutus puudutatud isikute suhtes sissenõutavaks. Seega aegub avaldaja nõue 10 aasta möödumisel väljamaksest, s.o 2027. Avaldaja esitas hagi 30.03.2020, s.o aegumistähtaja jooksul ja seega ei ole nõue aegunud. Puudutatud isikute seisukoht
11.Puudutatud isikud leiavad, et kahju tekkimise põhjus on teadmata ja tõendamata. Puudub põhjuslik seos puudutatud isikute tegevuse ja kahju tekkimise vahel.
12.Xxxx on 3-korruseline maja. Kahjustunud korter asub esimesel korrusel. Seega asub kahjustunud korteri kohal kaks korterit ja ühine katus. Selge ei ole, mille alusel avaldaja väidab, et veeleke tekkis või sai alguse puudutatud isikute korterist, mitte näiteks kolmandast korterist või maja katuselt. Xxxx majahaldusfirma kinnitas puudtatud isikutele, et haldurfirma ei ole teadlik veelekke tekkimise kohast ja kinnitas, et mingit ekspertiisi ei tehtud. Haldusfirma varasem kiri puudutatud isikute korteris veelekke tekkimist ei tõenda. Kiri vaid kinnitab, et veelekke kohta kindlaks ei tehtud.
13.Väär on väide, et puudutatud isikud ei lasknud kedagi korterisse. Puudutatud isikute poole ei ole keegi korteri ülevaatamiseks pöördunud.
14.Arusaamatu on kahju jagunemine puudutatud isikute vahel, kuna korter kuulub kummalegi 1⁄2 osas. Puudutatud isikutele jääb arusaamatuks, miks on avaldus esitatud nende kui solidaarvõlgnike vastu.
15.Lisaks on avaldaja nõue aegunud. Kahjujuhtum toimus 24.11.2016 ja samal päeval teavitas kahjustatud korteri omanik avaldajat kahjujuhtumist. Seega aegus TsÜS § 150 lg 1 kohaselt avaldaja nõue 25.11.2019, kuid avaldus esitati 30.03.2020, st pärast nõude aegumist. Puudutatud isikud taotlevad aegumise kohaldamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
17.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
18.Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 1038,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.02.2017 kuni 24.03.2020 eest 254,76 eurot ja lisaks nõuab avaldaja seadusjärgses määras edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast.
19.Nõude üleminek ja aegumise vastuväide
19.1.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
19.2.Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva nõudega.
19.3.Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kindlustusvõtjale kahjustada saanud korteri nr xxxx kahju ja majutuskulu kokku 1038,66 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
19.4.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.
19.5.Poolte vahel puudub vaidlus, et kahjujuhtum toimus 24.11.2016. Kohaldamisele kuulub kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.
19.6.Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige puudutatud isikute seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne).
19.7.Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 24.11.2016. Avaldaja esitas puudutatud isikutele 09.02.2017 tagasinõude ja andis puudutatud isikutele mõistliku tähtaja (14 päeva) kahju hüvitamiseks. Puudutatud isikud kahjunõuet ei tasunud. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 23.02.2017. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu aegumistähtaeg hakkas kulgema 24.02.2017. Avaldus on esitatud kohtusse 30.03.2020. Seega ei ole avaldaja nõue aegunud, sest nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat ja avaldaja nõue aeguks 2027. aastal.
20.Kahjust 20.1.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
20.2.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.3.Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikute korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiskulude ja kindlustusvõtja majutuskulude
kulude katteks kokku 1038,66 eurot. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isikute vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.
20.4.Puudutatud isikud on seisukohal, et nemad ei ole kahju põhjustanud.
20.5.Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud kahju põhjustamist puudutatud isikute poolt. Kahju puudutatud isikute poolt põhjustamist ei kinnita majahalduri Pindi Kinnisvara AS 02.12.2016 kiri, kus märgitakse, et teadaolevalt tekitas kahju üleval olev korter ja et üldaladel kahju ei tuvastatud (t.lk 6). Hilisemas 25.06.2018 kirjas (t.lk 24) selgitab haldur, et haldajal puudus info, kelle korterist kahju alguse sai. Nii halduri kui ka kindlustuse esindajate kirjavahetus (t.lk 24, 39) kinnitavad, et puudutatud isikute korterile kahjujuhtumi toimumise järgselt ülevaatust ei tehtud ja seda ka ei nõutud. Samuti ei nähtu kahju põhjustanud korteri ülevaatus kahjustunud korteri varakahju vaatlusaktist (t.lk 7). Kohtu hinnangul ei saa ainult kindlustusvõtja korteri kahjustuste järgi (t.lk 59 pöördel-64) tuvastada kahju põhjustajat. Esimese ülevaatuse tegi korteris puudutatud isikute poolt tellitud Renovate Services OÜ esindaja 03.03.2017 (t.lk 44) s.o üle kolme kuu hiljem peale kahjujuhtumi toimumist. Akti järgi veekahju jälgi ei tuvastatud. Puudutatud isikud on esitanud tõendi, et haldur on 28.03.2021 teatanud (t.lk 69-70 pöördel), et koridori laes, maja teisel korrusel on tekkinud veekahjustus kohas, kus ei tohiks olla ühtegi torustikku, šahti ega muud võimaliku veekahju tekkimise allikat. Kohus nõustub puudutatud isikutega, et viidatud tõend kinnitab, et veekahjustused võisid majas tekkida muult alalt, kui kahjustuse kohal olevast alast. Samuti ei ole avaldaja kohtu hinnangul tõendanud, et puudutatud isikud ei lasknud pärast kahju tekkimist kannatajat korterisse. Kirjavahetusest halduri (t.lk 24) ja kindlustusega (t.lk 39-48) saab järeldada, et puudutatud isikud olid kättesaadavad. Seega ei ole avaldaja tõendanud puudutatud isikute poolt kahju tekitamist ja kahju asjaolude tuvastamise takistamist. Avaldajal oli kindlustusvõtja ees kahju hüvitamise kohustus, kuid puudutatud isikutelt kahju nõudmiseks tulnuks avaldajal tuvastada kahju põhjustaja(d). Kohus ei saa kahju väljamõistmisel tugineda eeldusele, et kahju ei saanud põhjustada keegi teine, kui kahjustunud korteri üleval asunud korteri omanik(ud).
20.6.Osundatud põhjustel tuleb avaldaja avaldus puudutatud isikute vastu kahju 1038,66 euro ja viivise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus jättis avalduse rahuldamata. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 2, 4 ja § 177 lg 2 järgi määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul ei selgu puudutatud isikute avaldusest, kas taotletav õigusabikulu hüvitis on kajastatud käibemaksuga või -maksuta summas. TsMS § 178 lg kohaselt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.