Narva linna avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu 11. augusti 2020 üldkoosoleku otsuse juhatuse valimise osas kehtetuks tunnistamiseks ja juhatuse valimise osas tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
Narva
linn,
Puudutatud isik: Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu (registrikood 80183173), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. augusti 2021. a määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Viru Maakohtu menetluses oli Narva linna (linn; avaldaja) avaldus, milles avaldaja palus tunnistada kehtetuks Narva linn, A.Puškini tn 65 korteriühistu (korteriühistu; puudutatud isik)
11.augusti 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega loeti juhatusse valituks Larissa Känskepp, Olesja Rõõmus, Leonid Moltšanov, Ljubov Valašas, Jelena Funtova ja Roman Aleksejev ning jäeti juhatusest välja Natalja Arsentjeva, Ljudmila Zujeva ja Svetlana Zakatina. Samuti palus avaldaja tuvastada, et korteriühistu 11. augusti 2020. a üldkoosoleku otsus Ljubov Valašasi juhatuse esimeheks valimise kohta on tühine.
2.6. augustil 2021 esitas Sihtasutuse Narva Linnaelamu (registrikood 90003404; SA) juhatuse liige M. Bendi avaldaja nimel maakohtule avalduse, milles teatab avalduse tagasivõtmisest seoses asjaolude äralangemisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. augusti 2021. a määrusega avaldaja avalduse korteriühistu
11.augusti 2020. a üldkoosoleku otsuse juhatuse valimise osas kehtetuks tunnistamiseks ja juhatuse valimise osas tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus avalduse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel, viidates ka TsMS § 477 lg-le 6. Kohus märkis, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kuna avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg-st 1 ning § 168 lg-test 2 ja 4 lähtudes avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub 24. augustil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas maakohtule avalduse korteriühistu vastu esitatud hagita menetluse avalduse tagasivõtmiseks SA juhatuse liige M. Bendi, kellel ei ole volitust avaldaja kohtus esindamiseks. Tsiviilasjas on avaldajaks linn. M. Bendil ei ole töö- ega ametisuhet linnaga, mistõttu ei kohaldu TsMS § 218 lg 2. M. Bendil puudub volitus linna kohtus esindamiseks, seetõttu on tegemist esindusõiguseta isikuga.
5.SA juhatuse liige M. Bendi leiab määruskaebuse kohta esitatud arvamuses, et SA endisel lepingulisel esindajal J. Tuštšenkol, kes on esitanud ka määruskaebuse, puudub õiguslik alus sihtasutust kohtus esindada. Maakohtusse avalduse tagasivõtmise avaldust esitades lähtus M. Bendi sellest, et on SA juhatuse liikmena sihtasutuse seadusjärgne esindaja.
6.Puudutatud isik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Linn (linnasekretäri kaudu) teatab kohtule, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 55 lg 4 p-le 6 esindab valla- või linnasekretär valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Sama nähtub ka linna põhimääruse punkti 5.8.4 alapunktist 6.
Linnasekretär ei ole käsitletavas tsiviilasjas linna esindamiseks volikirju kellelegi andnud. Linnasekretär selgitab kohtule esitatud seisukohas ka linnapea ja linnavalitsuse õigusi kohtus linna esindamiseks.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 9. augusti 2021. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga iseenesest selles, et käesolevas hagita asjas menetletava avalduse saab avaldaja sarnaselt hagimenetlusega tagasi võtta (TsMS § 477 lg 6 esimene lause). TsMS § 217 lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline üldjuhul menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu ning sama paragrahvi viienda lõike järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Seega on esindaja tehtud menetlustoiming, mh avalduse tagasivõtmise avaldus, omistatav menetlusosalise, kuid seda siiski eeldusel, et esindajal on kehtiv esindusõigus ning esindaja tegutseb esindusõiguse piires (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg-d 1 ja 2 ja § 116 lg 1 ning TsMS §-d 223 ja 225).
11.TsMS § 226 lg 1 esimese lause järgi peab kohus kontrollima esindaja esindusõiguse olemasolu ning esindusõiguse puudumise tuvastamisel ei tohi kohus lubada isikul menetluses esindajana osaleda. Ebaselge esindusõigusega isiku menetlusse lubamist reguleerib TsMS § 227. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole maakohus M. Bendi õigust avaldajat esindada piisavalt kontrollinud. Ringkonnakohus märgib, et asjas on avaldajaks (menetlusosaliseks) linn, mitte SA. Korterid Narva linnas Puškini tn 65 asuvas elamus kuuluvad samuti linnale ning seega on eelduslikult linn õigustatud isikuks avalduse esitamisel korteriühistu 11. augusti 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1). Linna kui juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende sätete koosmõjus) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt (vt ka Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule (TsMS § 221 lg 2). Asja materjalide hulgas ei ole M. Bendi volikirja, millest nähtuks tema õigus linna käesolevas kohtumenetluses esindada. Ringkonnakohus märgib, et M. Bendi võis olla küll SA seadusjärgne esindaja (juhatuse liige), kuid sellest ei saa järeldada linna esindamise õigust kohtus. Lisaks ei nähtu toimikust, et M. Bendi vastaks TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud lepingulise esindaja kvalifikatsiooninõuetele. M. Bendi ei ole kohtule teadaolevalt ka linna töötaja ega teenistuja, mistõttu ei saa ta olla linna lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 2 järgi.
12.Eelnevast järelduvalt puudus M. Bendil 6. augustil 2021 linna esindamise õigus. TsMS § 227 lg 4 sätestab, et esindusõiguseta isiku menetlusse lubamise korral võib kohus teha otsuse või menetlust lõpetava määruse alles pärast esindusõiguse tõendamist, volituseta esindamise heakskiidu esitamist või selleks kohtu antud tähtaja möödumist. M. Bendi ei ole oma esindusõigust hiljem tõendanud, samuti ei ole linn M. Bendi poolt volituseta esindajana tehtud toiminguid tagantjärele heaks kiitnud.
13.Eelmärgitust lähtudes ei saanud maakohus jätta M. Bendi poolt 6. augustil 2021 esitatud avalduse tagasivõtmise avalduse alusel linna avaldust läbi vaatamata, kuna tagasivõtmise avalduse esitas esindusõiguseta isik. Seetõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
14.Ringkonnakohus märgib, et KOKS § 55 lg 4 p 6 järgi esindab linna kohtus linnasekretär või volitab selleks teisi isikuid, samas võib linnapea õigus linna esindada tuleneda KOKS § 50 lg 1 p 2 järgi linna põhimäärusest või volikogu otsusest. Narva linnasekretäri
3.septembri 2021. a seisukohas (tl 146) märgitust lähtudes võib olla maakohtul vajalik edasises menetluses kontrollida täiendavalt J. Tuštšenko esindusõigust. 21. oktoobril 2020 kohtule edastatud 14. aprilli 2008. a volikirja, millest kokkuvõttes tuleneb ka J. Tuštšenko esindusõigus, on avaldaja nimel allkirjastanud linnapea.
15.Menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kindlaks maakohus sõltuvalt asja menetlemise tulemustest.
16.TsMS § 696 esimese lause järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigust menetlusseadustik ette ei näe.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.