Bondora AS hagiavaldus J. R. vastu võla nõudes 703.53 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post: XXX); Kostja: J. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
09. oktoober 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks 661 (kuussada kuuskümmend üks) eurot ja 87 senti (sh lepingutest XXX, XXX ja XXX tulenev põhinõue 638.70 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot).
Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu põhivõlgnevuselt 638.70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 638.70 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot (so riigilõiv 175 eurot ja menetluskulud kokku 150 eurot).
1 (6)
2-25-13913
5.Välja mõista kostjalt J. R.’lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (325 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 140 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 26.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J. R. vastu põhivõlgnevuse 638.70 eurot, viivise 23.17 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (edaspidi hageja) ja J. R. (edaspidi kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 20.10.2023 nr XXX, (ii) 27.10.2023 nr XXX, (iii) 28.10.2023 nr XXX (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 20.10.2023 1 000 eurot (summa 63 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 2) 27.10.2023 200 eurot (summa 12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 28.10.2023 200 eurot (summa 12 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 14.04.2025. a, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 15.05.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.
2.Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. 2 (6)
2-25-13913 Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu kehtivalt üles. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 486.69 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 513.31 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 15.35 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.
3.Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu kehtivalt üles. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 96.20 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 130.80 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 3.91 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.
4.Nõue lepingu nr XXX alusel – hageja peab mõistlikuks esitada menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) nõue viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada tühiseks. Siinjuures märgib hageja, et leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. 3 (6)
2-25-13913 Kostja jättis tasumata 11.02.2025, 11.03.2025, 10.04.2025 ja 12.05.2025 osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja öelnud lepingu kehtivalt üles. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 96.08 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 103.92 eurot. 2.4.4. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 3.91 eurot (vt lisa 20). Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt.
5.Lisaks on kostjal tekkinud käesolevas hagi nimetamata õigussuhte raames ettemaks summas 136.33 eurot. Hageja on viidatud ettemaksu arvestanud järgnevas kokkuvõtte alapeatükis ning vähendanud selle võrra proportsionaalselt iga põhinõuet.
6.Kokkuvõttes on hageja nõue kostja vastu järgmine: leping nr XXX – põhivõlg 513.31 eurot, viivis 15.35 eurot; leping nr XXX – põhivõlg 130.80 eurot, viivis 3.91 eurot; leping nr XXX – põhivõlg 130.92 eurot, viivis 3.91 eurot; ettemaks: 136.33 eurot. Kokku põhivõlg 638.70 eurot ja viivis 23.17 eurot.
7.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlg 638.70 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 638.70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 325 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot, ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSE KÄIK
8.Viru Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid isiklikult kätte toimetatud 17.09.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4 (6)
2-25-13913
10.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
11.Kuna hageja on hagiavalduses välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 661.87 eurot ulatuses (sh lepingutest XXX, XXX ja XXX tulenev põhinõue 638.70 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 23.17 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 638.70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 638.70 eurot.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja on hagiavalduses märkinud, et õigusabikulud koosnevad summast hagiavalduse koostamise fikseeritud tasust 150 eurost, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 26.08.2025 summas 175 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 325 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 5 (6)
2-25-13913 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.