Krause Disain OÜ hagi ODIRIUS GRUPP OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Krause Disain OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3655,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Krause Allan Viirma
Disain
OÜ,
lepinguline
esindaja
Kostja ODIRIUS GRUPP OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.08.2021 otsus jätta muutmata.
2.Krause Disain OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Krause Disain OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-20-12060 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Krause Disain OÜ (hageja) esitas 20.08.2020 Harju Maakohtule ODIRIUS GRUPP OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2720,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 718,11 eurot ning viivise hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu (müügileping), millega hageja müüs kostjale mööbliesemeid koos paigaldusteenusega (kaup). Müügilepingu tingimusi kajastavad hageja arved nr 605, 607, 610 ja 611. Kaup oli puudusteta ja hageja on kauba kostjale üle andnud. Kostja seaduslik esindaja on kauba kättesaamist 23.10.2017 arve nr 610 allkirjastamisega kinnitanud. Kostja on arved nr 605 ja 607 tasunud, kuid arved nr 610 ja 611 jättis maksmata.
1.2.Arve nr 610 summas 2371,80 eurot ja arve nr 611 summas 348,60 eurot (kokku 2720,40 eurot) esitas hageja kostjale 24.04.2017. Arvetel nr 610 ja 611 näidatud summad muutusid sissenõutavaks 2.05.2017.
1.3.Kostja keeldus arvete nr 610 ja 611 alusel hagejale 2720,40 euro tasumisest, väites, et on 21.08.2017 kirjaga (tasaarvestusavaldus) poolte vastastikused nõuded tasaarvestanud. Kostjal hageja vastu olnud nõue tuleneb 2016. a sõlmitud müügilepingust (ripptooli müügileping), mille alusel kostja ostis hagejalt ripptooli, mis purunes. Kostja nõudis hagejalt kahju hüvitamist 2888,40 eurot (sh käibemaks), mis seisnes ripptooli eest makstud ostuhinnas. Hageja hinnangul ei ole kostja ripptooli müügilepingust kehtivalt taganenud ja kostjal puudus nõue, mida tasaarvestada. Samuti taganes kostja ripptooli müügilepingust hilinenult. Lisaks purunes ripptool selle mittenõuetekohase kasutamise tõttu.
1.4.Kuigi hageja nõue muutus sissenõutavaks 2.05.2017, ei ole tema nõue aegunud. Kostja tunnustas tasaarvestusavalduses hageja ees müügilepingust tulenevat võlgnevust. Seega hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kogu kaup on kostjale müügilepingu alusel üle antud ja kostja on selle vastu võtnud. Hageja nõue ei põhine ripptooli müügilepingul. Kostja on ripptooli eest hagejale tasunud. Kuna ripptooli müügileping on kehtiv (kostja ei ole sellest tähtaegselt taganenud), ei ole kostjal hageja vastu ripptooli müügilepingust tulenevaid nõudeid, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kui kostjal ka oleks hageja vastu nõue, on see aegunud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-12060
3.1.Hageja ei ole tõendanud arvetel nr 610 ja 611 kajastatud müügilepingu sõlmimist ega selle nõuetekohast täitmist, sh arvel 611 märgitu üleandmist. Hageja nõue oleks igal juhul aegunud. Hageja ei ole nõude aegumise katkemist tõendanud.
3.2.Kostja ostis hagejalt eluruumis kasutamiseks mõeldud mööbli, sh ripptooli. Ripptooli ostuhind koos käibemaksuga oli 2888,40 eurot. Ripptool oli oluliste puudustega. Kostja on ripptooli müügilepingust 29.11.2016 kirjaga taganenud. Taganemisavalduse esitas kostja ka tasaarvestusavalduses. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
4.Kostja esitas 16.12.2020 (täiendatud 19.04.2021 menetlusdokumendiga) täiendava menetlusliku tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus peaks hageja nõuet pidama põhjendatuks ja leidma, et kostja varasem tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv. Lisaks esitas kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite: kostja keeldub hagi esemeks oleva nõude täitmisest seni kuni hageja täidab ripptooli müügilepingust tuleneva kohustuse anda kostjale üle arvele nr 557 ja selle spetsifikatsioonile vastav ripptool. Täiendavalt taotles kostja hageja kahjuhüvitise vähendamist, sest hageja ei esitanud kostjale juhendit, et ripptoolis ei tohi kiikuda või seda kõigutada. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, sest hageja nõuab viivist aja eest, mil kostja õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
5.1.Pooltel puudub vaidlus selles, et nad müügilepingu sõlmisid. Hageja väljastas kostjale müügilepingu alusel arve nr 610 summas 2371,80 eurot ja arve nr 611 summas 348,60 eurot tasumise tähtajaga 2.05.2017. Kostja arveid tasunud ei ole. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees kohustus ning kostjal on hageja vastu ripptooli purunemisest tulenev kahju hüvitamise nõue 2888,40 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on müügilepingust tulenev nõue kostja vastu.
5.2.Kostja hinnangul muutus hageja nõue sissenõutavaks 3.05.2017, mil hakkas kulgema tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Hageja hinnangul ei ole tema nõue aegunud, sest kostja on hageja nõuet tasaarvestuse tegemisega tunnustanud.
5.3.Kostja tahe on tasaarvestusavalduses toodud põhjenduste kohaselt suunatud hageja nõudele vastuväite esitamisele, mitte selle tunnustamisele. Vastasel korral puudunuks alus esile tuua, et hageja ei ole kostjale lepingujärgset kaupa üle andnud. Kostja on esile toonud, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita samaaegselt ja märkinud, et kostjal ei saa olla kohustust kauba eest tasuda enne, kui müügiobjektiks olev kaup on kostjale üle antud. Sellega vaidlustas hageja selgesõnaliselt müügilepingust tuleneva nõude ja keeldus seda täitmast. Kostja ei ole hageja nõuet tunnustanud, mis oleks katkestanud hageja nõude aegumise.
5.4.Kuivõrd hageja esitatud arvete alusel oli arve tasumise tähtaeg 2.05.2017, siis muutus hageja nõue sissenõutavaks 3.05.2017. Hageja pöördus hagiga kohtusse 20.08.2020, seega pärast TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Hageja müügilepingust tulenev nõue on aegunud. Kuivõrd hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka kõrvanõudena esitatud viivise nõue.
2-20-12060
5.5.Hageja nõude aegumise tõttu ei hinnanud maakohus poolte muid seisukohti ja tõendeid. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja tunnustas tasaarvestusavalduses hageja nõuet ja see tõi kaasa aegumise katkemise. Aegumise katkestamiseks piisab nõude olemasolu tunnustamisest ükskõik millisel arusaadaval viisil. Kohustatud isiku poolt nõude tunnustamiseks tehtavas teos või toimingus ei ole vaja eraldi teatavaks teha, millisel eesmärgil nõude tunnustamise avaldus tehti. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega. Sellega tunnustas kostja hageja nõuet, vastasel juhul ei oleks kostja saanud nõuet tasaarvestada. Tasaarvestuse tegemine on võlgnevuse tasumine ja seega tegu, mis katkestab aegumise. Samas on hageja seisukohal, et kostjal ei ole nõuet, mida tasaarvestada. Maakohtu seisukoht, millal aegumine algas, on vastuoluline. Maakohus ei hinnanud, millal hageja nõue muutus sissenõutavaks. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja nõue alates 3.05.2017 sissenõutav, vaid nõue muutus sissenõutavaks hiljem – pärast hageja kohustuste täitmist ja kauba üle andmist. Selle seisukoha valguses ei ole maakohus hinnanud, millal hageja nõue sissenõutavaks muutus (s.o millal aegumine algas). Maakohus jättis hindamata tõendid ja väited selle kohta, et veel 21.08.2017 ei olnud hageja nõue sissenõutav, mistõttu ei saanud ka aegumine alata enne 21.08.2017. Samuti jättis maakohus hindamata tõendi, mille kohaselt kostja kinnitas kauba kättesaamist 23.10.2017. Kauba kättesaamist kinnitav dokument tõendab, et kaup on kostjale üle antud ja hagejal on õigus saada selle eest tasu. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata või alternatiivselt, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Hageja on põhjendatult märkinud, et maakohus on otsuse lk 6 teises lõigus ekslikult viidanud TsÜS § 158 lg 1 asemel sama seaduse § 148 lg-le 1. Otsuse sisust nähtuvalt on maakohus pidanud silmas TsÜS § 158 lg-t 1, olles õigusnormi sisu samas ka tsiteerinud. See ei ole eksimuseks, mis saaks kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka TsÜS § 158 lg 1 kohaldamisel eksinud. Kostja ei ole hageja nõuet tunnustanud. Hageja nõue on aegunud.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut sellele, kas kostja tasaarvestusavaldus on kehtiv – s.t kas kostja tasaarvestas tal väidetavalt hageja vastu
2-20-12060 oleva nõude või mitte. Maakohus hindas tasaarvestusavaldust kui dokumenti, milles hageja väitel sisaldus kostja tahe tunnustada hagi esemeks olevat nõuet. Seega ei ole põhjendatud hageja lähenemine, et kostja on hageja nõude tasaarvestanud ja seeläbi hageja nõuet tunnustanud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tasaarvestusavaldusele hinnangut andes eksinud. Tasaarvestusavaldusest nähtub selgelt kostja tahe hageja nõudele vastu vaielda. Nii on kostja väljendanud, et hageja ei ole kaupa kostjale üle andnud, kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale kogu müügihinda enne, kui kaup on kostjale üle antud (tl 7p, teine lõik), ning kostja ei ole rikkunud talle müügilepingust tulenevaid kohustusi (tl 7p, kolmas lõik). Sellele järgnevalt on kostja soovinud ripptooli müügilepingust taganeda (tl 7p, p 2) ja hageja võimalikud ripptooli taganemisest tekkida võinud nõuded tasaarvestada (tl 8, p 3). Kostja soov võimalikud hagejal tekkida võivad nõuded kostja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestada ei tähenda ega väljenda kostja poolt hageja nõude tunnustamist – kostja oli enne seda hageja nõudele selgelt vastu vaielnud. Lisaks esitas kostja tasaarvestusavalduses ka müügilepingu täitmise nõude (tl 8, p 4). Kostja poolt hageja nõudele vastu vaidlemine ja samas selle tasaarvestamiseks tahte väljendamine võib õiguslikult olla vastuoluline, kuid see ei väljenda ega tähenda hageja nõude tunnustamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja soovis tal väidetavalt hageja vastu oleva nõude tasaarvestada alternatiivse vastuväitena hageja nõudele. Seega ei toonud tasaarvestusavalduse esitamine kaasa hageja nõude aegumise katkemist. Eelnevat ei muuda ka kostja vastuväidete õiguslik sisu (s.o hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutnud).
12.Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Maakohus on aegumisele hinnangut andes lähtunud sellest, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 3.05.2017 (otsuse lk 6 kolmas lõik) – samal seisukohal olid ka hageja ja kostja (vt tl 2, p 1.1., 53, p 6). Otsuse lk 6 teises lõikes on maakohus analüüsinud kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväite sisu ulatuses, kas sellest võiks tuleneda kostjapoolne nõude tunnustamine. Maakohus ei analüüsinud kostja aegumise vastuväitele hinnangut andes vaidluse muid sisulisi küsimusi. Samuti ei ole maakohus väljendanud, nagu oleks hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks mõnel muul ajal kui 3.05.2017 – s.o pärast hageja müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kostjale kauba üleandmist.
13.Millist tähtsust omab hageja nõude aegumisele hageja tõend selle kohta, et kostja on kauba kättesaamist kinnitanud 23.10.2017 (tl 94), ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud. Hageja oli seisukohal, et tema nõue muutus sissenõutavaks 2.05.2017, seostades nõude sissenõutavaks muutumise arvete nr 610 ja 611 tasumise tähtpäeva saabumisega (tl 2, p 1.1; tl 5–6). Lisaks on kostja vastu vaielnud hageja väitele, nagu oleks kostja arve nr 610 allkirjastamisega kinnitanud kauba üle andmist (tl 127, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kauba üleandmisel kostja aegumise vastuväite lahendamisel tähtsust, arvestades poolte üksmeelt, et hageja nõue muutus sissenõutavaks arvete tasumise tähtpäeva saabumisega. Hageja on ka ise 11.01.2022 seisukoha p-s 8 märkinud, et ei nõustu sellega, et müügilepingu täitmise korral peab kauba enne üle andma, kui selle eest võib tasumist nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
15.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab
2-20-12060 maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.