4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Mxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.06.2018. a määrusega välja Mxxxx Txxxxxx (xxxxxxxxxxx) pankroti. Tartu Maakohtu 21.04.2020. a kohtumäärusega lõpetati Mxxxx Txxxxxx pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Mxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks Karin Antsov. Tartu Maakohtu 21.04.2020. a määrusega kohustati usaldusisikut esitama kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2020. Usaldusisik esitas aruande 29.10.2020, milles märkis, et usaldusisik on korduvalt püüdnud suhelda MxxxxxTxxxxxxxx, viimati oktoobris 2020, ja talle selgitada tema õiguseid ja kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning teavitanud vajadusest esitada kohtule aruanne võlgniku tegevuse kohta. Mxxxx Txxxxx teatas usaldusisikule, et ta ei ole taastanud enda SEB pangas olevale arvele juurdepääsu, kuigi pankrotihaldur teavitas panka pankrotimenetluse lõppemisest juba 19.05.2020, sellest tulenevalt ei olnud usaldusisikul võimalik esitada aruande lisana Mxxxx Txxxxxx konto väljavõtet tema sissetulekute kohta. Mxxxx Txxxxxx selgituste kohaselt ei ole tal tööd ja tal puudub tööalane sissetulek, kuid talle on määratud töövõimetoetus, mis laekub väidetavalt tugiisiku arvele. Aruande esitamise seisuga ei olnud MxxxxxTxxxxx kandnud usaldusisiku arvele võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks rahalisi vahendeid. Mxxxx Txxxxx lubas hakata tegema edaspidi makseid usaldusisiku kontole, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses toodud võlgnevused tasuda.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 02.05.2021. Usaldusisik esitas aruande 03.05.2021. Aruande esitamise seisuga ei olnud Mxxxx Txxxxxxkandnud usaldusisiku arvele võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks rahalisi vahendeid, mistõttu ei olnud olnud võimalik teostada väljamakseid võlausaldajate nõuete katteks. Jätkuvalt ei olnud Mxxxx Txxxxx enda sõnul ka taastanud juurdepääse SEB kontole ja tema sissetulekud, puudega täiskasvanu toetus ja töövõimetoetus, laekuvad kolmanda isiku kontole. Usaldusisiku hinnangul puudub Mxxxx Txxxxxxx huvi võlgnevuste vähendamiseks, sest tema sissetulek võimaldab võlgnevuste terves ulatuses tasumist. Seni on kohustustest vabastamise menetlus seisnenud peamiselt selles, et usaldusisik on ise otsinud Mxxxx Txxxxxxxx ühendust ja selgitanud vajadust võlgnevusi tasuda, kuid vastav huvi peaks olema ikkagi Mxxxx Txxxxxxx endal, mitte usaldusisikul. Seega palub usaldusisik kohtul kaaluda kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist seoses sellega, et võlgnikul puudub huvi antud menetluse jätkamise ja võlgade vähendamise osas.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2021. Usaldusisik esitas aruande 02.11.2021, mille kohaselt aruande esitamise seisuga ei olnud MxxxxxTxxxxx kandnud usaldusisiku arvele võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks rahalisi vahendeid, mistõttu ei ole olnud võimalik teostada väljamakseid võlausaldajate nõuete katteks. Jätkuvalt ei ole võlgnik ise usaldusisikuga ühendust võtnud ega makseid teinud. Usaldusisik on Mxxxx Txxxxxx jaoks avanud enda nimele arveldusarve, mille hooldustasu on igakuiselt 0,30 EUR, mis on seni kantud usaldusisiku isiklikest vahenditest kokku summas 2,70 EUR. Usaldusisik on jätkuvalt seisukohal, et Mxxxx Txxxxxxx puudub huvi võlgnevuste vähendamiseks, kuigi tema sissetulek võimaldab võlgnevuste terves ulatuses tasumist. Usaldusisik palus taas kohtul kaaluda kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist seoses sellega, et võlgnikul puudub huvi antud menetluse jätkamise ja võlgade vähendamise osas.
5.Kohus pöördus 25.11.2021. a kirjaga võlausaldaja poole ning andis teada, et kohus kavandab võlgniku ennetähtaegset vabastamist ning andis võlausaldajale võimaluse esitada seisukoht
menetluse ennetähtaegse lõpetamise osas hiljemalt 09.12.2021. a. Võlausaldaja seisukohta esitanud ei ole. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida eraldi seisukohta usaldusisikult. Kohtule nähtub usaldusisiku seisukoht kahest viimasest aruandest.
KOHTU SEISUKOHT
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid pankrotiseadusega talle pandud kohustusi.
9.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata usaldusisiku korduvatele meeldetuletusele on võlgnikul käesoleva ajani esitamata usaldusisikule vajalikud andmed võlgniku kohustuste täitmise kohta, mistõttu ei ole ka usaldusisik saanud esitada kohtule korrektset aruannet võlgniku tegevuse kohta. Võlgnik ei ole taastanud enda juurdepääse SEB kontole ja tema sissetulekud laekuvad kolmanda isiku kontole, mis ei võimalda teostada järelevalvet võlgniku tegevuse üle. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi eraldust usaldusisiku kontole. Usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetlus seisnenud peamiselt selles, et usaldusisik on ise otsinud võlgnikuga ühendust ja selgitanud vajadust võlgnevusi tasuda, võlgnikul huvi puudub ning ise ta usaldusisikuga ühendust võtnud pole. Olukord ei ole muutunud ka pärast kohtu poolt edastatud selgitavat kirja, mille võlgnik sai kätte 04.10.2021. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule ning usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
10.Asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud teavet oma tegevuse, vara, ning tulude kohta, puudub kohtul ka ülevaade võlgniku poolt oma teiste kohustuste täitmisest. Kohus saab teadaolevatest asjaoludest järeldada ainult seda, et võlgnik ei ole täitnud ka teisi kohustusi.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte
kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Arvestades asjaolu, et võlgnik on teadlik sellest, et tal on vaja esitada usaldusisikule ja kohtule aruanne ning et ta on isiklikult elukoha aadressil kätte saanud kohtunõude seoses isikliku pangakonto ja eralduste tegemisega, on võlgnik rikkunud oma kohustusi tahtlikult jättes sihipäraselt kohtule ning usaldusisikule vastamata. Eelnev rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub võlausaldajate nõuete rahuldamine.
12.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus on ka küsinud seisukohta ka võlausaldajalt. Võlausaldaja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud.
13.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Mxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Karin Antsov vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.