Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-19-20684 saatis kostja e-kirjaga hagejale tasumiseks dokumendi, mis on pealkirjastatud „Tellimus nr 192109“ (lisa 14), summas 879 eurot (koos käibemaksuga) tasumistingimusega 7 päeva. Nimetatud dokumendist nähtub, et kostja nõuab T. J.lt tasu staapelplatsi kasutamise eest perioodil 15.10.2018- juuni 2019 summas 442.50 eurot (lisandub käibemaks), treileri ümberehituse eest summas 200 eurot (lisandub käibemaks) ja paadi kevadülevaatuse ja mootori diagnostika eest summas 90 eurot (lisandub käibemaks). Nimetatud dokument, mis on oma sisult arve, oli endiselt ebaõige nii teenuse kirjelduse kui ka arve saaja poolest. 13.06.2019 tasus hageja järelhaagise ümberehitamise eest 240 eurot. 14.06.2019 kell 06:57 saadetud e-kirjas teavitas hageja kostjat, et tuleb paadiveokile samal päeval kell 10 järgi. 14.06.2019 kell 09:27 saadetud ekirjas vastab kostja, et haagist kätte ei anna, kui teenuse eest on tasumata. 14.06.2019 läks hageja kostja juurde, kuid kostja hagejale paadiveokit ei tagastanud. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Pooled ei ole saavutanud ka nimetatud vaidluses kohtuväliselt kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja on paadiveoki omanik, mida tõendab paadiveoki registreerimistunnistus, millele on kantud omanikuna Copees OÜ ja vastutava kasutajana T. J.. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalune paadiveok on kostja valduses alates 08.10.2018 ja kostja keeldub seda hagejale välja andmast, vaatamata hageja korduvatele taotlustele. Kostja ei ole hagejale kordagi selgitanud, millisel õiguslikul alusel keeldub kostja hagejale paadiveokit välja andmast. Kostja on kirjavahetuses hagejaga üksnes märkinud, et annab haagise hagejale välja siis, kui hageja tasub teenuse, s.o treileri ümberehitamise, staapelplatsi kasutamise, kevadülevaatuse ja diagnostika eest. Kuna hageja soovis tagasi saada temale kuuluvat paadiveokit, siis tasus hageja kostjale järelhaagise ümberehituse eest 240 eurot, kostja 13.06.2019 dokumendi alusel. Ilmselgelt ei saanud kostja aru omandisuhetest T. J., hageja ja kostja vahel, mistõttu ei olnud kostja võimeline koostama hagejale korrektset arvet paadiveoki ümberehitamise eest. Hageja ei tasunud arvel kajastatud ülejäänud 630 eurot, sest hageja ei tellinud kostjalt staapelplatsi kasutamise teenust, paadi kevadülevaatust ega mootori diagnostikat. Hageja läks 14.06.2019 kostja juurde, olles kostjat eelnevalt oma tulekust e-kirja teel teavitanud, kuid kostja keeldus hagejale paadiveokit tagastamast, vaatamata asjaolule, et 13.06.2019 tasus hageja kostjale paadiveoki ümberehituse eest. Kostja põhjendas, et paadiveokit ei ole võimalik tagastada enne, kui ka muude 13.06.2019 väljastatud arvel märgitud teenuste eest on tasutud. Kostja oli teadlik, et T. J. taganes 10.10.2018 mootorpaat Bella müügilepingust, sest hageja edastas müügilepingust taganemisavalduse ka kostjale. Seega teadis või pidi kostja teadma, et mootorpaat Bella, mis asub kostja territooriumil, ei kuulu T. J.le. Hageja soovis koheselt pärast mootorpaat Bella tagastamist kostja territooriumile paadiveokile järele minna. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja keeldus hagejale väljaandmast OÜ-le Copees kuuluvat paadiveokit põhjusel, et kostja soovis, et hageja viiks ära koos paadiveokiga ka mootorpaat Bella. Asjaolu, et mootorpaat Bella omandiõiguse üle oli vaidlus T. J. ja K, V. vahel, ei saanud olla põhjuseks, miks OÜ Alter Baltics keeldus hagejale väljaandmast OÜ-le Copees kuuluvat paadiveokit, mis ei oma absoluutselt puutumust vaidlusega mootorpaat Bella omandiõiguse üle. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel nõuab kostja hagejalt tasu staapelplatsi kasutamise eest, paadi kevadülevaatuse ja mootori diagnostika eest, sest hageja ei ole kostjalt nimetatud teenuseid tellinud. Kuna hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja hagejale eelnimetatud teenuseid osutab ja hageja kostjale nende teenuste eest tasub, siis puudus kostjal õiguslik alus teenuste eest tasunõude esitamiseks. Asjaolu, et poolte vahel puudus kokkulepe nii staapelplatsi kasutamises kui ka kevadülevaatuse ja mootori diagnostika teostamises kinnitab kostja ka ise oma 04.04.2019 e-kirjas kirjutades järgmist: „Alter sinu paati hoiustama ei jää, paat koos treileriga on seisnud terve talve meie staapelplatsil ilma vastava kokkuleppeta.“. Arvestades, et hageja oli kostjale tasunud paadiveoki ümberehituse eest, Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe staapelplatsi kasutamises ja kevadülevaatuse ja mootori diagnostika teostamises, siis puudus kostjal igasugune õigus hageja paadiveoki valdamiseks ja selle väljaandmisest keeldumiseks pärast paadiveoki ümberehitamise eest tasu saamist. Hageja on tõendanud, et Copees OÜ on vaidlusaluse

2-19-20684 paadiveoki omanik ning käesoleval ajal valdab kostja hagejale kuuluvat paadiveokit ebaseaduslikult. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu paadiveoki väljaandmiseks AÕS § 80 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt paadiveoki väljaandmist hageja valdusesse. Hageja hinnangul kostjal ei ole hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet. Selleks, et kostja saaks nõuda hagejalt paadiveoki hoiustamisega seotud kulutuste hüvitamist, peab hoiustamine vastama VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 toodud eeldusele. Isegi kui kohus peaks asuma hagejast vastupidisele seisukohale, et tegemist siiski on käsundita asjaajamisega, ei ole kostjal õigust nõuda kulude hüvitamist tulenevalt VÕS § 1018 lg-st 2, kuna kostjal puudus tahe tegutseda hageja kasuks. Kostjal ei ole õigust VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda hagejale paadiveoki väljaandmisest seni, kuni hageja ei ole hüvitanud kostjale paadiveoki ja paadi hoidmisega seotud kulusid. Seda põhjusel, et ostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Hageja möönab, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, on kohtul võimalik kohustada pooli vastastikuseks täitmiseks, st kohustada kostjat anda asi välja võlgnetava kohustuse täitmise vastu. II Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja on käesoleva tsiviilasja tähtsust omavaid asjaolusid käsitlenud moonutatult. Alter Baltics OÜ sõlmis P. V., keda esindas K, V., 02.07.2018 lepingu, mille alusel võimaldas P. V.l kasutada mootorpaadi müügiinfo levitamiseks Alter Baltics OÜ veebiportaalide võimalusi ning hoiustada mootorpaati Alter Baltics OÜ territooriumil asukohaga Gaasi tn 4, Tallinn. K, V. lisas 2018.a juulis internetiportaali www.veetehnika.ee oma isale P. V.le kuuluva mootorpaadi Bella xxxx müügikuulutuse. Mootorpaadi müüjaks ei olnud Alter Baltics OÜ, sest Alter Baltics OÜ ning P. V. vahel sõlmitud lepingu punkt 3 sätestas, et hoiustajal ei ole õigust hoiuajal mootorpaati müüa ega teisaldada. Kui hoiustajal on ostuhuviline, oli ta kohustatud informeerima K. V.. Mootorpaadi vastu tundis ajal, mil see oli kostja territooriumil hoiustatud ja müügis, huvi T. J.. Müüja P. V. esindaja K. V. näitas 20.09.2018 kostja territooriumil T. J. ette mootorpaadi, andis üle mootorpaadi registreerimistunnistuse ning leppis T. J. kokku, et P. V. müüb ja T. J. ostab mootorpaadi Bella. Kostjale teadaolevalt sõlmiti mootorpaat Bella müügileping 2018. a septembris ning K. V. teatas kostjale, et T. J. on mootorpaadi uus omanik ja ta tuleb sellele ise järele. T. J. viis mootorpaadi 25.09.2018 kostja territooriumilt ära ja sellega lõppes kostja ja P. V. vaheline 02.07.2018 leping. Mootorpaadi hoiustamise kulu tasus kostjale P. V.. T. J.lt ei küsinud kostja hoiustamise eest mis tahes makseid, sest hoiustamine toimus 02.07.2018 P. V.ga sõlmitud kokkuleppe alusel. Pärast mootorpaat Bella ostmist tellis T. J. kostjalt paadiveoki RESPO ümberehituse selliselt, et sellega saaks vedada mootorpaati Bella. Kostjale arusaadavalt tellis temalt tööd siiski füüsiline isik T. J.. Kostja ei teadnud, kelle nimele on järelhaagis RESPO liiklusregistris registreeritud. Kostja teostas kokkulepitud tööd ning andis ümber ehitatud paadiveoki T. J. üle, mille peale T. J. palus paigaldada mootorpaadi Bella. Kostja seda ka tegi. T. J. ei esitanud kostja suhtes mis tahes pretensioone seoses paadiveoki RESPO ümberehitusega. Järgmine kokkupuude T. J. oli kostjal 02.10.2018 kui T. J. teavitas kostjat telefoni teel, et paadi mootori töös esinevad tõrked. T. J. tõi mootorpaat Bella 08.10.2018 Alter Baltics OÜ territooriumile tuvastamaks, miks mootor enam ei käivitu. Kostja tuvastas, et mootorpaadi kütusepaak oli tühi ja mootorit ei saanud enam käivitada. Kostja käivitas mootori temal töökojas olemas olnud kütusepaaki kasutades. Põhjusel, et hageja sõitis kütusepaagi tühjaks, tuli vahetada ka vee-eralduse filter. Pärast kostja teostatud kontrolli ja veefiltri vahetust ei esinenud mootorpaadi Bella mootori töös mis tahes tõrkeid. R. S. teavitas T. J. 09.10.2018 e-kirja teel, et vee-eralduse filter on vahetatud ja mootor testitud ning paadiga probleeme ei esine ning palus paadile järele tulla. Vee-eralduse filtri vahetuse eest kostja hagejalt lisatasu ei nõudnud ja paat oli 09.10.2018 töökorras. Hageja väidab, et T. J. taganes

2-19-20684 10.10.2018 K. V.ga sõlmitud müügilepingust müüjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Kostja vaidleb antud väitele vastu ja selgitab, et temale teadaolevalt väidab mootorpaadi Bella müüja P. V., et müügileping on kehtiv. T. J. on esitanud K. V. vastu 11.11.2019 Tartu Maakohtusse hagi (tsiviilasi nr xxxx) ning vaidlus on pooleli. Kuna tegemist ei ole Alter Baltics OÜ-d puudutava õigussuhtega, siis ei oska kostja antud vaidlust täpsemalt kirjeldada. Küll aga soovib kostja rõhutada, et hageja jätab hagis eksliku mulje, justkui eelnes hageja toimetule lepingust taganemisele hageja ja Alter Baltics OÜ seadusliku esindaja R. S. mingisugune sellekohane omavaheline kokkulepe. See väide on väär, asjakohatu ja kohut eksitav. Alter Baltics OÜ ei olnud mootorpaat Bella osas sõlmitud müügilepingu pooleks ning kostja poole pöördus T. J. üksnes mootorpaadi Bella mootoritõrke probleemiga, mille kostja koheselt ka kõrvaldas. Nimelt, pärast T. J. sellesisulist (paadi mootor ei käivitu) telefonikõne saatis kostja juhatuse liige R. S. 02.10.2018 kell 08:24 T. J. e-kirja, milles märkis järgmist: „Ega seda paati Tel. teel ei remondi. Kui sul mahti võta sappa ja too meile. Vaatame selle paagi poole üle, miks koormuse all kütust ei jätku piisavalt. Eeldan, et probleem vee eraldus filtris ja paagi vahel.“ Seega oli mootorpaat Bella Alter Baltics OÜ territooriumile viimise eesmärk lahendada mootori tõrkeprobleem. 09.10.2018 andis R. S. T. J.le tagasiside: „Vee eralduse filter on vahetatud ja mootor testitud. K[õ]ik on ok“ ja palus paadile järele tulla. T. J. vastas e-kirja teel 09.10.2018, et ei soovi seda paati ja selle paadi võib müüki panna. R. S. uuris T. J.lt järgmisel päeval, s.o 10.10.2018, mis hinnaga ta soovib mootorpaati Bella müüki panna ja lisas: „P.S meie juures kahjuks ei ole võimalik paati pikalt hoida, meil on talveladu täis“ . Siinkohal juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et juba 10.10.2018, s.o 1 aasta ja neli kuud tagasi teavitas kostja T. J., et T. J. kuuluvat paati koos paadiveokiga ei ole võimalik tema territooriumil pikalt hoida. 28.11.2018 edastas R. S. T. J. ekirja, milles manuses oli arve staapelplatsi kasutamise, treileri ümberehituse ja paadi mootorile talvesäilituse teostamise eest. 27.12.2018 vastuskirjas kostjale palus T. J. teha „korrektse haagise remondi arve“ ja teatas, et tuleb uuel aastal (s.o 2019) haagisele järele“. 27.12.2018 teatas kostja T. J., et kuna T. J. mootorpaat Bella on paadiveoki peal, siis tuleb T. J.l ära viia ka paat. Kostja esindaja teatas, et on tagasi 7.1.2019 ja saab teha staapelplatsi ja talvesäilituse eest arve. 27.12.2018 poolte vahel toimunud kirjavahetuses on T. J. seisukohal, et haagis on tema oma, kuid paat talle ei kuulu, mille peale kostja juhatuse liige R. S. vastab T. J., et kostjale teadaolevalt on siiski tegemist T. J. kuuluva paadiga. T. J. ei võtnud kostjaga ühendust enam kui 3 kuu vältel. Alles 03.04.2019 sai kostja T. J.lt e-kirja, milles viimane teatas, et palub saata korrektse haagise remondi arve, et ta saaks selle ära tasuda ja haagisele järele tulla. Samal päeval, s.o 03.04.2019 e-kirjas märgib R. S., et kostja ei pea T. J. paati hoiustama, paat koos paadiveokiga on seisnud terve talve kostja staapelplatsil ilma vastava kokkuleppeta. Kostja teavitas T. J., et staapelplatsi kasutamise eest on kostjale tasumata ning edastas T. J. arve mille tasumise järgselt saab T. J. paadi ja paadiveoki kätte. Kostja märkis, et kuna paat on vajalik hooajaks ette valmistada, siis vajab ta 3 päeva, et seda teha. T. J. vastas kostjale 04.04.2019 ekirjaga, kuid konstruktiivse suhtluse asemel asus hageja järjekordselt kostjat verbaalselt ründama. Kostja vastas T. J. 08.04.2019 ning teatas, et kostjale teadaolevalt ostis paadi T. J., ja tõi kostja territooriumile enda paadiveoki RESPO, mille kostja pidi vastavalt kokkuleppele ümber ehitama ning tõi mootorpaadi ja paadiveoki kostja laoplatsile ka tagasi. Kostja selgitas, et Alter Baltics OÜ kui sisuliselt kõrvalseisja (vaidlus oli ja on T. J. ja paadi müüja vahel) on säilitanud paati ja paadiveokit heaperemehelikult oma staapelplatsil ning korduvalt teada andnud, et Alter Baltics OÜ ei saa ruumi puudusel kliendi paate hoiustada kauem kui nädal. T. J. paat ja paadiveok ehk väikelaeva komplekt oli olnud Alter Baltics OÜ staapelplatsil kirja koostamise seisuga juba 7 kuud. 09.05.2019 edastas T. J. kostjale e-kirja, milles avaldas esmakordselt soovi paadiveoki RESPO ümber ehitamise arve summas 200 eurot + käibemaks väljastamist OÜ-le Copees. Varasemalt ei olnud T. J. seda soovinud ning OÜ Copees kui äriühing oli kostjale tundmatu. 10.05.2019 vastas kostja T. J. e-kirjale, edastades T. J. tellimuse arve kuni 10.05.2019 osutatud/kasutatud teenuste eest. Kostja teatas, et paadiveok pannakse valmis pärast arve tasumist kolme tööpäeva jooksul. Kostja teatas, et T. J. peab paadiveoki ära viima hiljemalt

2-19-20684 31.05.2019 kuna aadressil Gaasi 4a algavad ehitustööd. T. J. kostja kirjale ei vastanud. 13.06.2019 saatis kostja uue kirja, millele lisas uuendatud teenuste kokkuvõte. Kostja on seisukohal, et ta ei ole mootorpaat Bella müügilepingu pool ning ei saa asuda kohtu asemel lahendama T. J. ja K, V. vahelist õigusvaidlust. Pooled ei vaidle selle üle, et T. J. tellis kostjalt paadiveoki RESPO ümberehitamise. Kostjal on hageja vastu käsundita asjaajamisest tuleneva nõue. Kostjal on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus paadiveoki väljaandmisest keelduda seni kuni hageja ei ole hüvitanud talle paadiveoki ja paadi hoidmisega seotud kulusid. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustatud tasuma kostjale staapelplatsi kasutamise tasu samaaegselt kui kostja annab hagejale välja tema paadiveoki (koos sellel asuva mootorpaadiga Bella), sest kui kohus OÜ Copees hagi rahuldab, tuleb kohtuotsuse resolutsiooni vaidluse osapooli kohustada vastastikuseks täitmiseks, st Alter Baltics OÜ on kohustatud paadiveoki RESPO koos mootorpaadiga Bella välja andma üksnes siis, kui OÜ Copees tasub Alter Baltics OÜ-le paadiveoki hoiustamiskulud. Kostja Alter Baltics OÜ on koostanud 18.02.2020 seisuga ettemaksuarve nr 200552 OÜ-le Copees kogusummas 1036,20 eurot. Arvel on kajastatud staapelplatsi kasutamise eest arvestatud tavapärane ja mõistlik tasu alates 15.10.2018 kuni 18.02.2020 ehk kogu perioodi eest, mil paadiveok RESPO on seisnud kostja territooriumil ja võtnud enda alla ühe hoiukoha. Mõistlik tasu on arvestatud perioodil 15.10.2018 kuni 31.12.2018 igakuises summas 45 eurot ning alates 01.01.2019 igakuises summas 55 eurot. Kostja selgitab, et paadiveoki RESPO hoiustamise tasu kasvab igakuiselt. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Harju Maakohtu menetluses on hageja OÜ Copees hagi Alter Baltics OÜ vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes. Hageja palub nõuda Alter Baltics OÜ ebaseaduslikust valdusest välja Copees OÜ valdusesse Copees OÜ-le kuuluv järelhaagis RESPO registreerimismärgiga xxxx. Hageja hinnangul kostjal ei ole hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet. Selleks, et kostja saaks nõuda hagejalt paadiveoki hoiustamisega seotud kulutuste hüvitamist, peab hoiustamine vastama VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 toodud eeldusele. Isegi kui kohus peaks asuma hagejast vastupidisele seisukohale, et tegemist siiski on käsundita asjaajamisega, ei ole kostjal õigust nõuda kulude hüvitamist tulenevalt VÕS § 1018 lgst 2, kuna kostjal puudus tahe tegutseda hageja kasuks. Kostjal ei ole õigust VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda hagejale paadiveoki väljaandmisest seni, kuni hageja ei ole hüvitanud kostjale paadiveoki ja paadi hoidmisega seotud kulusid. Seda põhjusel, et ostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Hageja möönab, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, on kohtul võimalik kohustada pooli vastastikuseks täitmiseks, st kohustada kostjat anda asi välja võlgnetava kohustuse täitmise vastu. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning tuleb jätta täielikult rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus rahuldab osaühingu

2-19-20684 Copees hagi, siis kohustada hagejat VÕS § 110 lg 5 või alternatiivselt VÕS § 111 lg 7 alusel vastastikuseks täitmiseks selliselt, et Alter Baltics OÜ on kohustatud paadiveoki koos sellel asuva mootorpaadiga Bella xxxx välja andma samaaegselt kui osaühing Copees tasub Alter Baltics OÜ-le paadiveoki hoiustamiskulu. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et osaühing Copees hagi Alter Baltics osaühing vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes tuleb rahuldada. Kohus märgib, et hageja nõue ei seisne mootorpaadi Bella xxxx väljanõudmises vaid paadiveoki/järelhaagise RESPO registreerimismärgiga xxxx ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes. Asjaoludest nähtuvalt kostja sõlmis P. V., keda esindas K, V. 02.07.2018 lepingu, mille alusel võimaldas P. V.l kasutada mootorpaadi müügiinfo levitamiseks kostja veebiportaalide võimalusi ning hoiustada mootorpaati kostja territooriumil asukohaga Gaasi tn 4, Tallinn. T. J. sai valduse mootorpaadile 25.09.2018, kuid tagastas paadi 08.10.2018 kostja territooriumile ja tegi müügilepingust taganemise avalduse 10.10.2018 e-kirjaga R. S.le. T. J. tagastas mootorpaadi koos paadiveokiga. Kohus tuvastab, et hageja (juriidiline isik Copees OÜ) on paadiveoki omanik, mida tõendab paadiveoki registreerimistunnistus, millele on kantud omanikuna Copees OÜ ja vastutava kasutajana T. J. (tl 10). Puudub vaidlus selles, et vaidlusalune paadiveok on kostja valduses alates 08.10.2018, kuna T. J. viis selle vabatahtlikult kostja territooriumile. Vaidlust ei ole seega selle üle, et kostja ei ole Bella xxxx müügilepingu pooleks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjakohatu on käesolevas vaidluses asjaolu, kas T. J. on müügilepingust kehtivalt taganenud või mitte, sest see vaidlus tuleb lahendada Tartu Maakohtus menetluses olevas tsiviilasjas nr xxxx. Samuti ei ole käesolevas vaidluses tuvastatav, kas T. J. sõlmis müügilepingu füüsilise isikuna või hageja Copees OÜ majandustegevuses. Sellest tulenevalt ei saa kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel hinnata kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidete näol tehtud kulutusi paadile s.o paadi talvesäilitus ja kevadülevaatus, s.h mootori diagnostika kulu. Asjaolu, kas kostjal võib olla nõue T. J. vastu paadi talvesäilitus ja kevadülevaatus, s.h mootori diagnostika kulu osas on otseselt seotud tsiviilasjas nr xxxx lahendatava nõudega, ehk sellega, kellele kuulub mootorpaadi omandiõigus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Alter Baltics OÜ, kui sisuliselt kõrvalseisja (vaidlus oli ja on T. J. ja paadi müüja vahel), on säilitanud paati ja paadiveokit heaperemehelikult oma staapelplatsil ja korduvalt teada andnud, et kostja ei saa ruumi puudusel kliendi paate hoiustada kauem kui nädal. Kohus märgib siinjuures, et paadiveokit ja mootorpaati ning mõlemale tehtud erinevaid kulutusi ei saa käsitleta kogumis ja üksteisest sõltuvana. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks mootorpaadile töid tellinud ja need heaks kiitnud, samuti on hageja korduvalt viidanud soovile saada kostja valdusest kätte talle kuuluv paadiveok, mitte aga paat. Kohtule arusaadavalt oli mootorpaat asetatud vaidlusalusele paadiveokile, mis viibib kostja territooriumil. Kohtu hinnangul ei saa ka käesoleva asja lahendamisel hinnata kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite näol staapelplasti kasutustasu nõude hindamist. Kohus märgib, et mootorpaat oli küll asetatud paadiveokile, kuid staapelplatsi kuutasu tuleb sellisel juhul hinnata eraldiseisvalt ja proportsionaalselt nii mootorpaadi kui paadiveoki osas. Kostja on välja toonud, et staapelplatsi hoiukoha hind arvutatakse praktikas järgmiselt: paadi pikkus x paadi laius x ruutmeetri hind = staapelplatsi kasutustasu. Mootorpaat Bella asub hagejale kuuluval treileril/paadiveokil st paat koos treileriga on pikem kui on lihtsalt paat ja sinna juurde tuleb kostja hinnangul arvutada ka tiisli pikkus. Mootorpaadi Bella mõõtmed koos treileri ja tiisliga on 7m x 2,5m = 17,5m2. Seega on staapelplatsi näol tegemist siiski paadi hoiustamiseks mõeldud kohaga, mitte aga paadiveoki hoiustamiskohaga. Kostja ei ole kordagi toonud välja hoiustustasu arvestust eraldiseisvalt mootorpaadi ja paadiveoki osas ja on asjaoludest nähtuvalt käsitlenud

2-19-20684 neid väikelaeva komplektina. Selline käsitlus ei ole aga õigustatud ega põhjendatud, sest käesoleval juhul ei ole selge, kas nii paadiveok kui mootorpaat kuuluvad samale omanikule hageja näol. Paadiveoki omanikuks on juriidiline isik hageja Copees OÜ ja asjaolu, kas T. J. (kohtule arusaadavalt füüsilise isikuna) on kehtivalt lepingust taganenud või mitte ei ole tsiviilasjas xxxx selgunud. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle selle üle, et T. J. tellis kostjalt paadiveoki ümberehitamise. Asjas tõendina esitatud 20.09.2018 e-kirjast R. S.lt T. J. nähtub, et R. S. selgitas, et mootorpaat Bella on T. J. poolt mootorpaadi äraveoks mõeldud paadiveoki jaoks liiga suur (järelhaagise tugirattad on liialt väikesed). R. S. tegi ettepaneku, et kostja asendab tugirattad pikemate vastu (tl 7) ja T. J. nõustus sellega. Seejärel ehitas kostja paadiveoki ümber selliselt, et sellega oleks võimalik mootorpaat Bella kostja territooriumilt ära viia. 25.09.2018 oli paadiveoki ümberehitus lõpule viidud. 13.06.2019 tasus hageja kostjale 240 eurot selgitusega „Arve 192109“ (tl 23). Kostja kinnitas, et järelhaagise RESPO ümberehituse eest on talle tasutud ning T. J. ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping on hageja poolt täidetud, olgugi, et märkimisväärse viivitusega. Kohus ei analüüsi eeltoodust tulenevalt, kostja kohustuse täitmisest keeldumise vastuväiteid seoses paadiveoki ümberehitamisega seonduvate kulutustega. Hagejal on õigus nõuda asja AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sellise nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluse asja omanik ja et kostja valdab asja ilma õigusliku aluseta. Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja on paadiveoki omanik ja kostjal puudus õiguslik alus paadiveokit vallata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa hinnata kostja esitatud kohustuste täitmisest keeldumise vastuväiteid, kuivõrd need on seotud mootorpaadiga, mille osas on aga käimas eraldiseisev vaidlus ning kostja ei ole staapelplatsi kuutasu osas tõendanud ega välja toonud konkreetset nõuet paadiveokiga seoses, mis on käesoleva vaidluse esemeks. Kohus nõustub, et kostja vastuväide oli põhjendatud järelhaagise ümberehitusega seotud kulude hüvitamisega, mille osas oleks ka kostja saanud kaaluda vastuhagi esitamise võimalust, kuid hageja on selle tasunud 13.06.2019. Kohtu hinnangul on kostja T. J. korduvalt teavitanud asjaolust, et vallasasju ehk paadiveokit ja mootorpaati ei ole võimalik pikalt hoiustada, kuid kostja on väljaandmise pannud vastastikku seosesse mootorpaadi ja paadiveoki väljaandmisega ning mõlemale tehtud kulutuste hüvitamisega, mis ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. T. J. jättis hagejale kuuluva paadiveoki vabatahtlikult kostja territooriumile ja tasus paadiveokile tehtud kulutused alles 13.06.2019, arvestades aga, et paadiveok on kostja territooriumil ja valduses alates 08.10.2018 on see tehtud olulise hilinemisega. Menetlusosalised on asjaolude tõlgendamisel asunud õiguslikult põhjendamatutele seisukohtadele ning on ka seega mõlemad endast tuleneva käitumisega põhjustanud väljaandmise nõude viibimise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ning Alter Baltics OÜ ebaseaduslikust valdusest tuleb välja nõuda Copees OÜ valdusesse Copees OÜ-le kuuluv järelhaagis RESPO registreerimismärgiga xxxx. Kohus on seisukohal, et nii paadi hoiustamise kui ka sesoonsete hooldustööde eest tehtud kulutused ja nõuded selguvad peale seda, kui on lahendatud vaidlus ja jõustunud lõppotsus tsiviilasjas nr xxxx.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

2-19-20684 TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Arvestades tsiviilasja asjaolusid ja poolte vahelisi suhteid, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.