2-20-3004/36 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

pärast käesoleva määruse jõustumist. Määrata ja kinnitada pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri Martin Krupp töötasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, so kokku 1080 eurot. Jätta pankrotimenetluse kulud kokku summas 1080 eurot (sh käibemaks) O K kanda. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ja anda O Kule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 700,80 eurot (sisaldab käibemaksu), kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 700,80 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le (arveldusarvele EE092200221044428799 Swedbank AS). Välja mõista O Kult pankrotihalduri Martin Krupp kasuks pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud summas kokku 379,20 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le (arveldusarvele EE092200221044428799 Swedbank AS). Algatada O K (isikukood CCCCCCCCC) kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg-d 1 ja 11). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks võlgnikust usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 - 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. -Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (määruse koostamise ajal 220.48 eurot). Kui võlgniku sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. - TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

II. X. Maksejõuetuse põhjus: Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik on korduvalt võtnud kiirlaene, mille teenindamiseks tal reaalsed rahalised vahendid puudusid. Võlgnik ei ole arvestanud kohustusi võttes oma majandusliku olukorraga ning ei ole õigesti hinnanud oma finantsvõimekust. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2019.a, kui olid algatatud esimene täitemenetlus, mis oli menetluses kuni pankroti välja kuulutamiseni. XI. Pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine: Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur korraldas 27.04.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Samuti pole haldurile laekunud ühetegi kirjalikku nõuolekut, võlausaldajatelt ega kolmandatelt isikutelt usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on korduvalt suhelnud võlgniku, võlgniku esindaja ja võlgniku vennaga, kuid antud vestlused pole tulemust andnud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur avaldab, et võlgnik ei ole suuteline usaldusisiku kohustusi ise täita. Sellest tulenevalt palub haldur kohtul usaldusisik määrata. Vajadusel tuleb selleks ära kuulata võlgnik. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-st 158 palub haldur: 1) määrata O Ku, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 1500 eurot; 2) juhul kui deposiiti ei tasuta, siis lõpetada O Ku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks; 3) märkida pankrotimenetluse lõpetamise määruses millistes summades võlausaldajad ei ole raha saanud; 4) vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest; 5) määrata haldurile tasu vastavalt esitatud taotlusele; 6) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine.

7.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus teinud tööd 10 tundi. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 90 eurot) on tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, s.o kokku 1080 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 900 eurot (+ käibemaks), ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg-tele 1-3. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras vahendeid ei ole, tuleb pankrotimenetluse kulud kokku 1080 eurot jätta pankrotivõlgniku kanda. Halduri tasu summas 700,80 eurot (sh käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest (s.o 700,80: 90 (tunnitasu määr) = ca 7 tundi). 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 09.12.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.