Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19743
Tsiviilasi
T.V. ja J.B. hagid Eesti Töötukassa vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.V. ja J.B. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (hagejad): T.V. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja J.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): 74000085)
Eesti
Töötukassa
(registrikood
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
taotlusega võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o neile tehtud hoiatuse tühisuse tuvastamist. Kohus märkis, et Riigikohus ei ole arutanud küsimust, kas eraõiguslikus töölepingulises suhtes tehtud hoiatuse korral Covid-19 vaktsineerimistõendi esitamise nõudmiseks on võimalik hoiatust enne lepingu ülesütlemist eraldi vaidlustada. Riigikohus on arutanud Covid-19 vaktsineerimise kontekstis halduse siseakti vaidlustamise võimalust (RKHKo määrused haldusasjades nr 3-21-2241 ja nr 3-21-2071). Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusõigussuhtega ega haldusakti vaidlustamisega. Seetõttu keeldus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel hagiavalduste menetlusse võtmisest. Kohus jättis taotlused hagi tagamiseks rahuldamata. Kohus ei saa rakendada esialgset õiguskaitset ega hagi tagada olukorras, kus esitatud (või enne hagi esitamist välja toodud ja põhistatud) ei ole ühtki perspektiivikat nõuet.
ei ole hagejad hagis palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid hoiatuse kehtetust. See hagejate väide on ka vastuolus nende ülejäänud seisukohtade ja menetluslike taotlustega. Nimelt tuginevad hagejad peamiselt sellele, et neil on õigus hoiatusi enne töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Samuti taotlesid hagejad hagi tagamise korras töölepingute ülesütlemise keelamist, millest nähtub samuti selgelt, et hagejad ei pidanud tehtud hoiatusi töölepingu ülesütlemise avalduseks. Hoiatuse tühisust ei saa tuvastada ka TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagiga. Nimelt saab TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Tööandja töötajale tehtud hoiatus ei ole iseenesest õigussuhe ega loo ka õigussuhet, millest tuleneksid pooltele õigused ja kohustused. Tegemist ei ole tehinguga, mis saaks olla tühine, vaid eelkõige tööandja nägemusega töölepingu kohase täitmise kohta. Õiguslikke tagajärgi saab pooltele kaasa tuua alles tööandja avaldus töölepingu ülesütlemiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.