Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16421
Kohtuasi
X hagi Tallinna linna (Tallinna Laste Turvakeskuse kaudu) vastu noomituse tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2021 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: Tallinna linn (Tallinna Laste Turvakeskuse kaudu; registrikood 75019247)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-16421
X (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule hagi, paludes tuvastada Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja 20.09.2021 käskkirjaga nr 55 hagejale määratud noomituse tühisus.
2-21-16421 puhul ametnikule ette võimaluse talle määratud noomitust vaidlustada, siis tuleb analoogia korras noomituse vaidlustamise õigust jaatada ka töölepingulise suhte puhul. Ringkonnakohtu lahend on ühtlasi vajalik õigusselguse huvides ja kohtupraktika ühtlustamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Tööandjapoolsed etteheited vormistati käskkirjaga, millega sisuliselt teavitati töötajat tööandja seisukohavõtus/hinnangus tema käitumise suhtes. Kuigi juhataja käskkirjas esineb vormistuslikke puudujääke, ei vähenda ega muuda antud asjaolu olematuks hageja töökorralduslike rikkumisi. Käskkirjaga vormistatud tähelepanu juhtimine on ja jääb tööandja hinnanguks töötaja professionaalsele käitumisele. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õiguspäraselt keeldunud. Hageja on esitanud hagi paludes tuvastada tööandja määratud noomituse tühisuse. Noomituse näol on sisuliselt tegemist tööandja hoiatusega TLS § 88 lg 3 tähenduses. TLS ei sätesta töötajale õigust vaidlustada tööandja tehtud hoiatusi. Töötajal on võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväited, sealhulgas ka kirjalikult, ja hilisema vaidluse tekkimisel neid korrata (vt Käärats, E. jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura, 2021, lk 175). TLS-i kohaselt on hoiatusel sisuline tähendus töölepingu ülesütlemise ja selle tühisuse hindamisel. Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajast tuleneval põhjusel ning toob töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse tõendamisel välja varasemalt tehtud hoiatused ja nende tagajärjed, peab igal konkreetsel juhul hindama, kas töölepingu ülesütlemine on olnud seaduslik (ibid., lk 176). Hoiatuse tühisust ei saa tuvastada ka TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagiga. Nimelt saab TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Tööandja töötajale tehtud hoiatus ei ole õigussuhe ega loo ka õigussuhet, millest tuleneksid pooltele õigused ja kohustused. Tegemist ei ole tehinguga, mis saaks olla tühine, vaid tööandja nägemusega töölepingu kohase täitmise kohta (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-19743). Antud olukorras on töötajal võimalik oma õigusi kaitsta esitades tööandjale vastuväited hoiatuse kohta ning tööandjal on võimalik neid edasiste otsuste tegemisel arvestada. Kohtulik kontroll on TLS § 105 alusel võimalik üksnes töölepingu ülesütlemise avalduse osas. Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi rahuldamine võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks ja maakohus keeldus õigustatult selle menetlusse võtmisest. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Hageja esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu tagastamiseks, kui määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tingituna ei tõusetu küsimust hagejale riigilõivu tagastamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2-21-16421 TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.