Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tulundusühistu FARM IN pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning OÜ Jaagupi Agro pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ Jaagupi Agro alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega. Üldandmed Äriregistri andmetel on võlgnik asutatud 29.03.2016. Võlgniku osakapitali suurus on 2500 eurot ning äriregistri andmetel on osakapital sisse maksmata. Võlgniku asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige on R. K. (isikukood XXX). Võlgniku peamiseks tegevusalaks on viimase äriregistrile esitatud majandusaasta (01.10.2017-31.12.2018) aruande kohaselt Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus (EMTAK kood: 01111 / EMTAK 2008). Viimase äriregistrile esitatud bilansi järgi oli 31.12.2018 seisuga võlgniku varad kokku 265 708 eurot; kohustised ja omakapital 265 708 eurot. Kasumiaruande järgi oli müügitulu 458 963 eurot (kaubad, toore, materjal -414 615 eurot) ja aruandeaasta kasum 18 479 eurot. Võlgniku käibemaksukohustuslase number XXX. 2021 IV kvartalis ei ole võlgnik maksustatavat käivet omanud. Võlgniku vara Võlgnikul on arvelduskonto XXX Swedbank AS, mille kontojääk 08.12.2021 seisuga oli 4,89 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kunagi olnud kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuks ning tema kasuks ei ole ka kunagi ühtegi kinnistusraamatusse kantud kinnisasja koormatud. Transpordiameti andmetel on võlgniku omandis 2017. a toodetud maastur Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX. Sõiduk on koormatud 05.05.2021 pandiõigusega aktsiaseltsi V. S. (registrikood XXX; asukoht XXX) kasuks. Pandisumma on 35 000,00 eurot. Mitsubishi Pajero turuhind võib sõidukite müügikuulutusi vahendava internetiportaali auto24.ee andmetel jääda vahemikku 24 000 eurot kuni 28 500 eurot (keskmine hind 26 725 eurot). Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik kunagi olnud äriregistrisse kantud äriühingute osanik ega aktsionär. Elektroonilise Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot Võlgniku kohustused Võlgnikul on seisuga 30.12.2021 Maksu- ja Tolliametile maksuvõlg: Nõude liik Erijuhtude tulumaks

Võlasumma

Tasumisgraafikus

Vaidlustatud

68,60

0,00

0,00

1 068,00

0,00

0,00

114,93

0,00

0,00

Käibemaks

96 923,19

0,00

0,00

Sotsiaalmaks

305,91

0,00

0,00

Töötuskindlustusmakse

14,01

0,00

0,00

98 494,64

0,00

0,00

Intress Kinnipeetud tulumaks

Kokku:

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja tulundusühistu FARM IN selgituste kohaselt võlgneb võlgnik 32 078,69 eurot. Pärnu Maakohus on rahuldanud 14.01.2022 tagaseljaotsusega aktsiaselts Valjala Söödatehas hagi võlgniku vastu, tsiviilasi nr XXX. OÜ-lt Jaagupi Agro on aktsiaselts Valjala Söödatehas kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 61 008,92 eurot, intressid 1562,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 17.11.2021 seisuga summas 17 692,59 eurot ning viivis 0,1% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o 22.11.2021, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Lisaks on välja mõistetud menetluskulud 1500 eurot. Aktsiaselts Valjala Söödatehas kasuks on võlgniku omandis olev sõiduk koormatud pandiõigusega summas 35 000 eurot. Tartu Maakohtu menetluses oli A. D. B. pankrotiavaldus, kuid deposiidi tasumata jätmise tõttu jäeti OÜ-le Jaagupi Agro ajutine haldur nimetamata, tsiviilasi XXX. A. D. B. pankrotiavaldus põhines põhinõudel 19 197,67 eurot ja viivisenõudel 10 944,30 eurot. Lisaks nähtub võlgniku arvelduskontolt, et võlgnikul võib olla n.ö omanikulaenu tagastamise kohustus. Elektroonilise täitemenetluste registri andmetel võlgniku suhtes täiteasju ei menetleta. Võlgniku kohustused kokku 242 479,59 eurot Maksejõuetus OÜ Jaagupi Agro on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul vara suurus on käesoleval ajal hinnanguliselt 26 729,89 eurot (so raha arvelduskontol ja võlgniku omandis oleva sõiduki väärtus). Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on aga 242 479,59 eurot. Maksejõuetus saabus hiljemalt 2021. a juunis, millal võlgnik lõpetas oma arvelduskonto kasutamise ning puuduvad viited võlgniku majandustegevuse jätkumisele. Käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seda, kas juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust 20 päeva järgimise osas, tuleb käsitleda ettevõtte majandusseisu ja juhatuse tegevust ning äriühingu tegevust tervikuna hinnates. Osaühingul on nõue osaniku vastu osakapitali tegemata sissemakse ulatuses. OÜ Jaagupi Agro maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Edaspidises pankrotimenetluses tuleb võlgnikult nõuda välja majandustegevusega seotud lepingud ja raamatupidamisdokumendid. Seejärel tuleb pankrotihalduril teostada kõigi andmete analüüs. Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtet ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul (so alates 02.12.2016 kuni käesoleva ajani). Võlgniku konto väljavõtte kohaselt on võlgniku asutaja, ainuosanik ja juhatuse liige R. K. andnud võlgnikule perioodil 01.08.2017 kuni 08.03.2021 laenu kogusummas 34 510 eurot. Perioodil 20.10.2017 kuni 03.06.2021 on võlgniku laenust tagastanud 20 250 eurot (saldo 14 260 eurot R. K. kasuks). Seejuures on viimase kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (so pärast 02.12.2019) kõnealusest laenust tagastatud 3650 eurot, mis võib olla PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivõidetav. Viidatud norm näeb ette, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Tagasivõitmise eelduseks on siiski PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine, mis tuleb välja selgitada edaspidises pankrotimenetluses.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada OÜ Jaagupi Agro pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget R. K. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed OÜ Jaagupi Agro vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli 2021. aastal 116,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 11 tundi tunnitasuga 116,80 eurot. Kohus leiab arvestades, et ajutise halduri aruanne on koostatud võlgniku finantsandmete ja raamatupidamisdokumentide analüüsita ning et järelepärimiste koostamine ja vastuste analüüs ei ole õiguslikult keerukad toimingud tunnitasu ülemmääraga, on ajutise halduri tööks kulunud põhjendatud aeg 7 tundi tunnitasu ülemmääraga 116,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Andrias Palmitsale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 817,60 eurot, millele lisandub käibemaks 163,52 eurot, kokku 981,12 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 15.11.2021 ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 864 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on võlausaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat XXX vandeadvokaat K. L, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/kohtumised hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 864 eurot käibemaksuta (6 tundi 24 minutit). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu 135 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on pankrotiavaldus (aluseks olevat müügilepingust tulenevat nõuet ei vaidlustatud) ja menetluskulude nimekiri, ja toiminguks ajutise halduri aruandega tutvumine, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 648 euro ulatuses käibemaksuta, sh pankrotiavalduse koostamine 540 eurot (4 tundi), ajutise halduri aruandega tutvumine 81 eurot (36 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine 27 eurot (12 minutit). Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-21-15002 tulundusühistu FARM IN menetluskulude rahaliseks suuruseks 948 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 648 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.