2-21-106226/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja esitas 12.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 3797,75 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 32,46 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja (töötaja) hageja (tööandja) juures 12.10.2020 kuni 15.02.2021 puiduhakkuri operaator-autojuhina (tööleping dtl XXX). Kostja põhjustas 12.02.2021 puidupurusti Doppstadt transportöörlindi, äärevalgusti ja märgi purunemise. Hageja esitas fotod sündmuskohast (dtl XXX). Hageja möönab 14.05.2021 seisukohas, et kostja vastutuse aluseks ei pruugi olla varalise vastutuse leping (dtl XXX). Kostja keeldus 15.02.2021 seletuskirja koostamisest töövahendi lõhkumise asjaolude kohta. Hageja andis kostjale üle töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl XXX). Kostja keeldus selle vastuvõtmisest ja allkirjastamisest. Kostjaga sõlmitud tööleping on töövaidluskomisjoni 29.04.2021 otsusega (dtl XXX) loetud lõppenuks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel. Kostja põhjustas hagejale kahju 7595,50 eurot, sh transportöörlindi maksumus ja puidupurusti remonditööd (dtl XXX), millest poole hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja on keeldunud asja kohtuväliselt lahendama (dtl XXX). On tõendatud, et puidupurusti detailid purunesid ja selle osad demonteeriti ajal, mil kostja töötas purustiga. J. L. i kontrollis vahetult hageja töötajate igapäevast tööülesannete täitmist ning andis vajadusel töötajatele täitmiseks kohustuslikke ülesandeid ja juhtnööre. Hageja juhatuse liige sai teada detaili demonteerimisest ja parandamisest alles lindi purunemisest teadasaamisel. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt töölepinguseaduse (TLS) § 74 lg 2 alusel kahju hüvitamist. Puidupurustilt selle ohutut funktsioneerimist tagavate detailide omavolilise demonteerimise puhul saab olla tegemist üksnes kostja raskest hooletusest tingitud käitumisega tööülesannete täitmisel. Kostja töötas juba 2020. a oktoobrist hageja

juures ning oli seega teadlik puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest. Kostja pidi teadma, et kui ta eemaldab töövahendilt osi ning jätab puidupurusti puhastamata (puiduosakesed ladestuvad masina avadesse ja võivad sattuda liikuvate detailide vahele tekitades hõõrdumisi, ülekuumenemist ja ka purunemisi), siis võib ta sellega põhjustada hagejale kahju. Tööandja vara sai kahjustada ja hageja sai kahju seetõttu, et kostja ei täitnud oma lepingujärgseid, seadusest ja ametijuhendist (dtl XXX) tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega. Kostja oli ka varem hageja juures töötanud ja töökohustusi rikkunud (dtl XXX). Hageja soetas kostja töövahendiks olnud puidupurustaja 2020. a hilissügisel ning see oli suurepärases tehnilises seisukorras, sh lint, mida kinnitavad hindamisakti fotod (dtl XXX). Kostja oleks pidanud töötaja lojaalsuskohustusest tulenevalt (TLS § 15 lg 1) teavitama hagejat koheselt, et töövahend on kahjustada saanud ning mitte jätkama tööd. Hageja ei nõustu kostja selgitusega, et transportöörlint purunes tavapärase töötamise käigus, lindi parandas koheselt A. H. ning töö jätkus tõrgeteta. Tõepoolest, lint parandati (dtl XXX), kuid see lahendus ei õigustanud end, sest lint purunes peagi uuesti. On üldteada asjaolu, et parandatud asjad kipuvad uuesti katki minema. Lint Trading AS ekspertarvamusega on tõendatud, et lint kuulus täielikule väljavahetamisele ning lindi purunemise põhjustas tootjatehase poolt paigaldatud detaili eemaldamine (dtl XXX). Kostja lõhutud puidupurustaja on parandatud. Kuivõrd Ecoblade OÜ poolt pakutud lindi tarneaeg oli väga pikk, võttis hageja lindile täiendava ja soodsama pakkumise Lint Trading AS-ilt (dtl XXX). Transportöörlindi maksumuseks kujunes 3640 eurot. Lindi paigaldasid suures osas hageja enda töötajad. Juurde tuli soetada abimaterjale 346,51 euro väärtuses (dtl 76). Seega on puidupurustaja lõhkumine kostja poolt põhjustanud hagejale kahju summas 3986,51 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja jääb esialgse kahjuhüvitise (3797,75 eurot) juurde. Hageja nõuab kostjalt 3797,75 eurolt viivist perioodi 05.02.202112.04.2021 eest 32,46 eurot (VÕS § 113 lg 1 teine lause).

kuidas pidi kostja selle purustama, milline konkreetne kostja tegevus põhjustas ääretule purunemise või millise tööülesande täitmata jätmise vahetu tagajärjena see juhtus. Hageja ei ole demonteerinud puidupurustilt mitte ühtegi detaili, mis on olnud vajalik selle töötamiseks ja/või mis põhjustas või võis põhjustada transportöörlindi purunemise. Kostja demonteeris koos R. M. aga lahti detaili, mis oli vajalik selleks, et puhastada transportöörlindi alust. Kuna detail oli deformeerunud, viidi see remonti, kus seda keevitati, kuid ei sobinud enam nii, nagu oleks pidanud. Tegemist ei olnud osaga, mis oleks külge monteerituna transportlindi rebenemise ära hoidnud ja ainuüksi selle puudumise tõttu ei oleks hageja mingil juhul lubanud töötegemist katkestada. Kostja ja R. M. on puidupurusti tehnilistest probleemidest korduvalt tööandja esindajale J. L. ile teada andnud. J. L. i on I. L. i vend ja töötab samuti hageja juures, ning teatas, et demonteeritud varuosa tuleb saata Kõrvekülla keevitamisele, kuid kostja ja R. M. tehku tööd edasi. Tööülesandeid käis jagamas ja korraldusi andmas ainult J. L. i. Hageja ei ole kostjat koolitanud puidupurustiga töötama, ei ole juhendanud ega selgitanud tööohutuse võtteid jms (TLS § 28 lg 2 p 5). Kostja on puidupurustit puhastanud täpselt nii sageli, kui see oli tema hinnangul vajalik töövahendi tehniliseks korrashoiuks ning töö katkematuks ja tõrgeteta sujumiseks. Pelgalt asjaolu, et kostja töötas hageja juures juba 2020. a oktoobrist, ei saanud anda hagejale veendumust, et kostja oli teadlik puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Hageja esitatud tõendid ei kinnita kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et puidupurustit oleks nõuetekohaselt hooldatud. Kostja tööleasumisest alates esinesid puidupurustil erinevad tõrked ja sisuliselt pool aega on puidupurusti remondis olnud. Hageja lisatud foto puidupurusti lindi rebendist ega selle parandamisest ei ole asjakohased, kuna ei kajasta olukorda, mida hageja kostjale ette heidab. Kostja viibis lindirebendi parandamise juures, mille käigus tõmmati rebenenud koht klambritega kinni ja töö jätkus (foto parandatud lindist, dtl XXX). Hageja esitatud foto rebendist ja selle parandamisest on tehtud pärast 15.02.2021 parandustöid, kui kostja oli juba töölt lahkunud ja puidupurustiga töötas uus tööline, kelle töötamise käigus lint uuesti purunes. Hageja esitatud fotosid võrreldes on näha, et lindi rebend on suurem parandusest, seega oli rebendi pildistamise ajaks sama lindiga juba märksa rohkem tööd tehtud ja lint oluliselt rohkem lõhutud.

12.Selleks, et kostja vastutaks hagejale tekkinud transportöörlindi ja selle paigaldamise lisatarvikute maksumuse eest, peab kostja olema rikkumises süüdi, st rikkunud töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2). Pooled ei vaidle, et hageja esitatud varalise vastutuse kokkulepe (dtl XXX) ei ole kehtiv. Kui poolte vahel polnud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, ei saa laiendada töötaja vastutust võrreldes TLS § 74 lg-s 2 sisalduva vastutuse määraga (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 17.2.4.). Seega ei tule kõne alla süüst sõltumatu vastutus (TLS § 75). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks rikkunud töökohustusi (hageja teavitamata jätmine) tahtlikult. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine (VÕS § 104 lg-d 3-5). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja oli hagejat detaili remondivajadusest teavitamata jätmisel raskelt hooletu. Kohus leiab, et kostja töölepingulise kohustuse (tööandja teavitamiskohustus töövahendit puudutavatest probleemidest) ning kostja käitumist ning rikkumise iseloomu arvestades, saab kostja tegevust pidada kõige enam hooletuse tõttu kohustuse rikkumiseks. Kostja lasi toimetada parandamist vajava puidupurusti detaili keevitusse ning ka pärast seda uuesti parandusse, kui selgus, et detail oli keevitamise järgselt kõveraks tõmbunud. Seda kinnitavad nii kostja enda seisukohad kui ka tunnistajate R. M. a ja A. H. i ütlused. Kohus arvestab ka, et detaili eemaldamisest lindi alla purustusjääkide kogunemist märkas mh J. L. i, kes andis vaid juhiseid puhastamiseks (dtl XXX). Seega täitis kostja küll enda ametijuhendi p-st 2.2 tulenevat kohustust töövahendit hooldada, kuid jättis tööandja esindaja asjaoludest teavitamata (ametijuhendi p 2.6). Eelnevast ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et kostja oleks hageja teavitamata jätmisel jätnud järgimata vajaliku hoole olulisel määral. Järelikult on tuvastatud, et kostja oli töökohustuste rikkumisel süüdi (hooletuse tõttu).

Teavitamiskohustuse rikkumise põhjusliku seose juures tuleb kohtul analüüsida, kas teavitamiskohustust täites oleks jäänud puidupurusti lint purunemata. Isegi, kui eeldada, et hageja poleks lubanud kostjal detaili eemaldamisest teadasaamisel puidupurustiga tööd jätkata (kuigi selline asjaolu on hagejal tõendamata), ei ole kohtu hinnangul tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja väidab, et detaili (puidukraap) eemaldamise tõttu kogunes purustamata materjal lindi alla põhjustades lindi ülepinge ning purunemise. Kostja väidab, et detaili eesmärk oli aga ära hoida purustatud puidu kogunemise puidupurusti alla ja, et purustatud puit liiguks lindist üles. Hageja esitas lisaks Sautec AS-i arvamuse (dtl XXX), mille kohaselt on detaili (kraaperi, dtl XXX) eesmärk vähendada väljundmaterjali kogunemist seadme ja tagumise lindi pöörangu alla ja kraaperi küljes oleva kummiriba eesmärk on hoida väljundlindi tööpind puhtamana väljundmaterjalist. Järgmisena tuli hagejal tõendada, et detaili eemaldamise tagajärg oli transportöörlindi purunemine. Hageja nn ekspertarvamused (dtl XXX) ei kvalifitseeru kumbki ekspertarvamusteks, kuna nende läbiviimist ei ole määranud kohus (TsMS § 293). Samuti ei ole tegemist asjakohaste asjatundja arvamustega, kuivõrd selge ei ole, kes on arvamuse (dtl XXX) või eksperimendi (dtl XXX) andnud/läbiviinud Hans Näks, milline on tema haridus/oskus puidupurustitega seoses. Samuti ei kinnita kumbki tõend, et kostja tegevus/tegevusetus (detaili eemaldamine, hageja mitteteavitamine ja töö jätkamine) tõi kaasa transportöörlindi purunemise. Ka Sautec AS-i ( Doppstadt seadmete volitatud esindaja Eestis) arvamusest (dtl XXX) ei nähtu, et detaili (kraaperi) eemaldamine toob vältimatult kaasa transportöörlindi purunemise. Antud arvamuse kohaselt muudab kraaperi eemaldamine seadme puhastusfunktsiooni, kuid ei märgita, kas puhastusfunktsiooni muutmise tagajärjel võib osaliselt või täielikult puruneda ka transportöörlint. Hageja 10.01.2022 ja 12.01.2022 esitatud tõendid (Lint Trading AS-i 10.01.2022 selgitus) on esitatud kohtule hilinenult (viimased tõendid tuli esitada 10 päeva jooksul alates kohtu 01.12.2021 kirja kättesaamisest alates), mistõttu jätab kohus need asja materjalide juurde võtmata ning loeb need hagejale tagastatuks (TsMS § 237 lg 1). Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt detaili eemaldamine ning sellest hageja teavitamata jätmine, tõi kaasa transportöörlindi osalise purunemise. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja tegevus (teavitamiskohustuse rikkumine) tõi kaasa vajaduse transportöörlint välja vahetada. Hageja pole vaielnud vastu kostja seisukohale, et kui lint esmakordselt osaliselt purunes kostja töö ajal (kuid mitte täielikult) see parandati (dtl XXX) ning töö puidupurustiga jätkus kuni lindi taaspurunemiseni, mis tõi kaasa vajaduse lint välja vahetada (dtl 23). Seda kinnitavad ka tunnistaja A. H. ütlused (dtl XXX). Seega nähtub poolte esitatud asjaoludest ning tõenditest, et lint purunes lõplikult alles pärast seda, kui kostja enam puidupurustiga hageja juures tööd ei teinud. Piisav ei ole üksnes hageja väide, et on üldteada olev asjaolu, et parandatud asjad kipuvad uuesti katki minema. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kas pärast lindi esmast parandamist töö jätkamisel monteeriti kostja eemaldatud detail tagasi puidupurusti külge, kuid puidupurusti purunes sellele vaatamata.

15.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 60 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja 10.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 13,8 h summas 824 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust, menetluse käiku, tsiviilasja hinda, kostja esindaja võrdlemisi madalat tunnihinda, on kostja esindajakulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 824 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Samuti rahuldab kohus kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleb hagejalt väljamõistetud menetluskulud tasuda kostja pangakontole nr XXX (TsMS § 445 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik