Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

-

-

-

-

-

-

-

-

pooled sõlmisid 09.09.2013 ehituse töövõtulepingu nr 10/23-2013, mille järgi kohustus hageja teostama Maardus aadressil Lao tn 18 laohoone ehitustööd hinnaga 1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks). Lepingut hakati täitma lepingu lisasid allkirjastamata; lepingus lepiti kokku tööde etapiviisilises üleandmises, kusjuures kostja kohustus tööde üleandmise akti aktsepteerima või selle aktsepteerimisest keelduma kolme tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest ning kostja pidi töödes avastatud puudustest teavitama hagejat mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul; lepingu järgi oli tööde üleandmise akt arve väljastamise aluseks. Pooled koostasid ja allkirjastasid teostatud tööde üleandmise kohta kuus akti. Aktide nr 1–5 alusel esitatud arved tasuti täies ulatuses, kuid hilinemisega; viimase aktiga nr 6 andis hageja kostjale 14.04.2014 üle 217 130,64 euro (koos käibemaksuga) eest töid, sellega ammendus ka kogu lepingus kokku lepitud tööde maht ja maksumus; akti nr 6 alusel esitas hageja kostjale samal päeval arve aktiga samas summas, mille maksetähtpäev (14 tööpäeva arvest) oli 04.05.2014, aga millest kostja tasus 09.09.2014 ainult 32 130,64 eurot. Ülejäänud summa 185 000 eurot oli tasumata. Ühegi töö osas, mis aktidega üle anti, ei esitanud kostja pretensioone; pooled teostasid 11.06.2014 laohoone ülevaatuse ja fikseerisid eraldi aktis vaegtööd, mida hageja asus kõrvaldama. Enne kõikide tööde üleandmise akti edastamist olid vaegtööd kõrvaldatud. Nende vaegtööde osas, mida hageja ei pidanud tehnilistel põhjustel otstarbekaks likvideerida, kuid mis ei takistanud ehitise sihipärast kasutamist ega mõjutanud kuidagi ehitise kvaliteeti, tehti ettepanek nende rahaliseks hüvitamiseks; ehitamisega seotud dokumendid anti kostjale üle 01.07.2014 ja ehitis sai kasutusloa 22.07.2014. Kõikide tööde üleandmist pakkus hageja 24.07.2014 e-kirjaga, edastades kostjale tööde üleandmise lõppakti ja nimekirja teostatud vaegtöödest. Kostja vastas 25.07.2014 e-kirjaga, et kõikide tööde üleandmise lõppaktile annab ta allkirja alles siis, kui hageja allkirjastab lepingu lisad. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Pooled leppisid ka kokkusaamise 28.07.2014, millel kostja samuti lõppakti ei allkirjastanud; hageja proovis veel korra kõikide tööde üleandmise aktile allkirja saada, edastades selleks 29.07.2014 enda poolt allkirjastatud akti koos vaegtööde aktiga, kuid kostja jättis sellele reageerimata; kostja esitas omapoolse pretensiooni 28.10.2014. Pretensioonis tugines kostja järgmistele asjaoludele, millega hageja ei nõustunud: lepingu lisad olid allkirjastamata; töö tehti hilinemisega, mistõttu kostja nõudis leppetrahvi 71 635,16 eurot; hageja ei esitanud garantiiperioodi tagatist summas 28 654,06 eurot (2% lepingu hinnast); laohoone katus oli ebakvaliteetne, sest see ei pidanud vett, millega seoses esitas kostja kahjunõude 176 987 eurot;

viivise nõude alus oli lepingu p 5.2, mille kohaselt oli viivis 0,05% päevas tähtajaks tasumata arve summalt. Kostja tasus kõik arved hilinemisega ja kuni 23.10.2014 arvestatud viivis kuue arve alusel kokku oli 39 775,23 eurot. Kostja vastuväited -

Tasaarvestuse aluseks oli kostjale hageja poolt seoses ebakvaliteetsete ehitustöödega tekitatud kahju. Kostja vaatas hageja poolt ehitatud laohoone mõistliku aja jooksul üle ning teavitas hagejat tuvastatud puudustest nõuetekohaselt. Kostja kahju hüvitamise nõude suuruseks oli 241 111,03 eurot (kd V, tl 48-50, pöördel), mis koosnes: − katusega seonduvate puuduste kõrvaldamisest 85 495 eurot (aluseks Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumine); − seintega seonduvad puuduste kõrvaldamisest 32 358 eurot (aluseks Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumine); − betoonpõrandaga seonduvate puuduste kõrvaldamisest 28 142,20 eurot (aluseks AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumine); − sokliga seonduvatest puuduste kõrvaldamisest 32 095,83 eurot (aluseks AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumine); − asenduspinna rentimisega seotud kuludest 63 020 eurot (aluseks Prospere Logistic Baltic OÜ hinnapakkumine). Hageja vastuväited tasaarvestusele

Hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust ehitada nõuetele vastav laohoone (VÕS § 642 lg 1, lepingu p 2.3., lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 3 lg 1 ja Riigikohtu 21.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02, p 17). Eksperdiarvamuse (kd III, tl 1-116) järeldustest nähtus, et ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 ei vastanud eelkõige laohoone: a) katusetööde teostus, sh katuslaepaneelide paigaldus, mis lisaks ei vastanud ka ehitusprojektile, samuti polnud katusepaneelide ühendused veetihedad, millest tulenevalt toimusid sadevee läbijooksud; b) raudbetoonkonstruktsioonide teostus, sh neis (tugiseintes, soklis) esinevate pragude ulatus ja laius; c) kiudbetoonpõrand; d) välispiirete ja avatäidete paigaldus. Laohoone katuse, seinte ja põrandate puudustele viitasid ka osaühingu AB ENGINEERING ja osaühingu EIN & KO arvamused (kd I, tl 97-130, 160-193). OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun, osaühingu TEIE MAJA ja Ruukki Products AS-i arvamused (kd I tl 151-155, kd III tl 155-175, kd I, tl 144-145) ei lükanud neid järeldusi otseselt ümber. Osaühingu EIN & KO ja osaühingu TEIE MAJA arvamustest nähtus, et puudused ei olnud olulised või neid sai kõrvaldada. Lisaks tugines kostja pärast eksperdiarvamusega tutvumist ka väitele, et laohoone kasutusiga võis olla pragude ja läbijooksude tõttu lühem kui RYL 2010 järgi ette nähtud 50 aastat. Lisaks tuvastas ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud otsuses, et laohoonel esinesid ehitustehnilised puudused. Hageja vastutas lepingu rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 ja lepingu p-dele 5.5.2-5.5.3. (kd III, tl 184). Kui hoonel esinesid puudused, tuli kostjal hoone juures esinevad puudused likvideerida üürilepingu lõpuks või puuduste kõrvaldamine MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE hüvitada. Mõlemal juhul kannaks puuduste likvideerimisega seotud kulud kostja. Eeltoodut ei mõjutanud asjaolu, et kostja polnud laohoone omanik (kd V, tl 51 ja 51p). Seega tekkis kostjale kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 ja 3). Kostja tõendas puuduste olemasolu riiklikult tunnustatud ekspert TR 23.10.2016 ekspertarvamusega (töö nr TR 1785/2016). Hageja ei lükanud ekspertarvamuses esile toodud ehitise puuduseid ümber 29.09.2017 asjatundja VM arvamusega (kd III, tl 155-174) ja tema ütlustega 24.11.2017 kohtuistungil (kd IV, tl 16-19). Kahju hüvitise suuruse kindlaks tegemisel tuli aluseks võtta Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 ja AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumised. Katusetööde põhjendatud maksumus oli kokku 76 895 eurot (10 920 + 125 + 31 450 + 34 400): − ehitusprojekti kohaselt tuli katusele paigaldada 60 cm kõrgune turvapiire. Hageja turvapiiret ei paigaldanud. Puudus tulenes ehitusprojektist (eelprojekt joonis A4) ja oli tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 35-36, punktid 3.4.20, 3.4.21, 3.4.22). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 920 eurot (kd IV, tl 148); − piksekaitse kinnitamisel oli osa kinnitusi defektiga ja osaliselt puudusid kruvitihendid. Võis põhjustada sademete läbijooksu. Puudus tulenes ebaõigetest paigaldusvõtetest ja oli tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36). Piksekaitse paigaldamisel oli osa kinnitusi defektsed, osaliselt kruvitihendid puudusid (kd III, tl 36, punkt 3.4.22, lisa 1 foto 39). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 125 eurot (kd IV, tl 148); − katuslaepaneelid ei olnud paigaldatud kooskõlas ehitusprojektiga, tootja paigaldusjuhendiga ning RYL 2010 kvaliteedinõuetega. Paigaldusjuhendid ei näinud ette katusepaneelide ühendamisel täiendavalt harja peale ja külgedele kinnituskruvide ning tihendusmastiksi paigaldamist. Täiendavate kinnituskruvide ja tihendusmastiksi paigaldamise vajadus tekkis montaaži käigus deformeerunud paneelidest, milliseid ei olnud seetõttu võimalik veekindlalt ühendada. Puuduse aluseks oli Ruukki projekteerimis- ja paigaldusjuhendid (viited projektile ning paigaldusjuhendile olid ekspertiisiaktis kd III, tl 36) ja puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 36). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 31 450 eurot (kd IV, tl 148);

− paigaldamisel valesti tõstetud paneelid olid mõlkis ja ebatihedad (kd III, tl 34, 36, 61, kd IV, tl 148). Kuna tegemist oli visuaalse defektiga, mis katusepaneelide omadusi ja kasutusiga ei mõjutanud, ei olnud kostja poolt mõlkis katusepaneelide vahetamise kulu põhjendatud ega kuulunud hagejalt väljamõistmisele (kd III, tl 34, punkt 3.4.13); − katuslae ülekattekruvid olid valesti paigaldatud. Paigaldamisel rikuti projekteerimis- ja paigaldusjuhendeid (täpsed viited projektile ning paigaldusjuhendile olid esile toodud ekspertiisiaktis, kd III, tl 35) ning puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 35). Kostja taotles puuduste kõrvaldamist 34 400 euro ulatuses (kd IV, tl 148). Seintega seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 358 eurot (20 161,20 + 10 080 + 2116,80): − välisseina paneelid ei olnud paigaldatud kooskõlas paigaldusjuhendiga. Ruukki juhendi kohaselt tuli välisseinapaneelid paigaldada stardiprofiilile. Hageja paigaldas paneelid puitklotsidele ja tihendas PI-täitevahuga. Välisseina paneelid polnud ilmastikukindlad. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.12, lisa 1 fotod 40-43, tl 70-71). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli 20 161,20 eurot (kd IV, tl 148, pöördel); − välisseina paneelide vuugivahed ei olnud tihedad. Seinapaneelide vuugid pidid olema kaetud mastiksiga kogu vuugi ulatuses, mitte ainult osaliselt. Paigaldus ei vastanud paigaldusjuhendile. Paikvaatlusel välimise vuugi tihendi kasutamist ei tuvastatud. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 38 punkt 3.5.10, fotod 44-46, kd III, tl 72-73). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 10 080 eurot (kd IV, tl 148p); − tööprojekti joonisel KM 14 esitatud paigaldussõlmed ei vastanud paigaldusjuhendile. Juhendi kohaselt tuli tuletõkkesektsiooni sise- ja välisseina ühenduskohas paigaldada täiendav tuletõkkevill. Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 43, punkt 3.10.11). Puuduse kõrvaldamise maksumus oli kokku 2116,80 eurot (kd IV, tl 148 p). Betoonpõrandaga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 28 142,20 eurot: − Laohoone betoonpõrandaid, tugiseinasid ja soklit läbivad praod, mis polnud mikropraod. Tugiseinte pragude laius ületas lubatud laiust 8-10 korda. Praod betoonis vähendasid betooni külmakindlust, mis omakorda põhjustas jätkuvat pragunemist. Juhul kui praod ulatuvad läbi betoonkaitsekihi sarrusvarrasteni, võib see põhjustada sarruse korrudeerumist, mille tagajärjel betoonkaitsekiht võib puruneda. Remonttööde mitteteostamine võib põhjustada sokli ulatuslikumat kahjustamist. Tugiseintes olevad vertikaalsed praod võivad vähendada nende kasutusiga. Antud tööde teostamine ei vastanud Tarindi RYL 2010 pt-le 121, Tarindi RYL 2010 pt-le 421, Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.2 ja Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.3 (kd III, tl 22). Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga (kd III, tl 27, tl 44 punkt 4.2, tl 45 punktid 4.2-4.3). Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujunes kokku 28 142,20 eurot (kd IV, tl 149, pöördel). Sokliga seotud tööde põhjendatud maksumus oli kokku 32 095,83 eurot (28 345,83 + 3750): − Eelprojekti kohaselt oli ettenähtud hoonele soojustusega sokkel, toon harjas, naturaalne betoon. Hageja rajas ilma soojustuseta, külmasillaga sokli. Tööde teostamine ei vastanud Laazi Ehitus tööle nr 505/2013 (kd III, tl 22, punkt 3.2.4). Puudused olid tuvastatud ekspertiisiaktiga. Paikvaatluse kohaselt oli teostatud soojustuseta betoonist, viimistluseks raketise pind (kd III, tl 23, punkt 3.2.9). Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujunes kokku 32 095,83 eurot (kd IV, tl 149, pöördel). Asenduspinna rentimisega seonduv kulu oli põhjendatud 63 020 euro ulatuses: − Lisaks ehituslike puuduste likvideerimise maksumusele taotles kostja, et hageja hüvitaks talle kahju, mis tekkis seoses ehitustööde ajaks kogu lao ümber kolimisega (kd

IV, tl 152). Ümber tuli kolida, sh laadida ja transportida ca 5000 euroalust. Ehitustööde ajaks kolimine oli hädavajalik, sest tollilao pidamine ei võimaldanud ehitustööde tegemist kooskõlas tollilao reeglitega, mistõttu ei saanud kostja jätkata tavapärase majandustegevusega, seetõttu tuli ladu ajutiselt kolida tollilao kriteeriumitele vastavale laopinnale. Kohus oli seisukohal, et hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja tellis hagejalt laohoone projekteerimise ja ehitamise, mille eest kostja pidi tasuma 1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks, lepingu p 6.1., kd II, tl 183-185, pöördel). Laohoone pidi vastama RYL 2010 kvaliteedinõuetele (lepingu p 2.3). Hageja kostjale RYL 2010 kvaliteedinõuetele vastavat hoonet üle ei andnud. Kostja kulutused laohoone vastavusse viimiseks RYL 2010 kvaliteedinõuetega ja asenduspinna rentimisel olid 232 511,03 eurot. Kostjale tekkinud kahju oli hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Hageja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema ja arvestama, et kui ta lepingut rikub ja selle tagajärjel tekib kostjale kahju, peab ta hüvitama kahju, mis seisneb kulutustes remonttöödele laohoone vastavusse viimiseks RYL 2010 kvaliteedinõuetele ja asenduspinna rentimisele (VÕS § 127 lg 3). Hageja leidis, et kostja vastutas osaliselt ise kahju tekkimise eest (VÕS § 139, lepingu p-d 1.4 ja 1.2). Kohtule esitatud lepingu p 1.4. (kd III, tl 183) kohaselt oli projektdokumentatsiooni koostamine hageja kohustuseks. Lisaks nähtus tööde fikseerimise aktidest, et kostja tasus hagejale projekteerimise eest 16 800 eurot (kd II, tl 26). Ka OÜ Globen Metall kinnitas, et tööprojekti Lao 18/Fosforiidi 2/11 tellijaks oli hageja (kd II, tl 26). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei esinenud alust kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendada. Hageja apellatsioonkaebus

Vastustaja seisukoht

asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Enamus hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ja hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse vastuväidetele hinnanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kohtupraktikas on leitud, et tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses, pannes oma nõude maksma vastuväitena ning vastuhagi esitamine pole vajalik (vt Riigikohtu 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04, p 20).

teinud, et ehitise katuslae paneelid ei ole paigaldatud vastavuses ehitusprojektile ning ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010; järgitud ei ole Ruukki katusepaneelide paigaldamise juhendeid ehituslikeks puudusteks pidas ekspert paneelide vahelisi ebatihedusi, defekte (mõlke) paneelide alapinnas ja piirde puudumist. Ekspert tuvastas, et ehitise betoonkonstruktsioonides, sh tugiseintes esinevate pragude ulatus ja laius ei vasta ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele, et praod ületavad lubatud laiust 8-10 korda, ehitise kiudbetoonpõrand ei vastanud ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010. Täiendavalt tuvastas ekspert, et ehitise piirdetarindid ei vastanud kehtestatud tuleohutuse nõuetele, tagatud polnud RYL 2010 alusel sätestatud hoone kasutusiga 50 aastat betoonis leitavate lubatust laiemate pragude tõttu. Ekspert kinnitas ekspertarvamuses antud hinnangut maakohtus antud ütlustes (III kd, lk 193-195). Ühtlasi selgitas ekspert, et hoonel esinenud puudused olid ehitus-tehnilised ja polnud tingitud kulumisest.

selle 24.01.2019 omandanud äriühingule) kõrvaldama hoone juures esinevad puudused või hüvitama puuduste maksumuse. Maakohus on kostjal kulude kandmise kohustust otsuses piisavalt kajastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on otsuses tuvastanud kahju suuruseks 232 511 eurot 3 senti (otsuse põhjenduste p 17.3.3 -17.3.4.). Maakohus võttis aluseks Matis Ehitus OÜ ja AGrus Construction OÜ 17. ja 23.10.2018 hinnapakkumised põhjendusel, mis tuginevad ekspert TR ekspertarvamusel. Kohus põhjendas, miks ei saanud arvestada hageja esitatud hinnapakkumistega, mis põhinesid 20.02.2015 hinnapakkumisel, kuivõrd need polnud samaväärsed ja ei sisaldanud kõiki puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, et tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks tuli mingiks ajaks laost välja kolida. Tegemist oli tollilaoga ja kostja tõendas oma väiteid, et tollilao pidamine ei võimalda samaaegselt teha selles ehitustöid. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Seega leidis tõendamist, et kostjal oli tavapärase majandustegevuse jätkamiseks vaja ajutiselt laoruumidest välja kolida enam kui 500 euroalust kaupa, milleks oli vaja asenduspinda. Kui hageja oleks ehitanud laohoone vastavalt töövõtulepingus kokkulepitule , ei oleks kostjal seda kulu tekkinud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.