Võlaõigus › Töövõtulepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

-

-

-

-

hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuivõrd tööde juures esinevad olulised puudused ja laohoone sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik. Ehitise puudused on jagatavad kolme suuremasse gruppi: (1) betoonitööd- raudbetoonkonstruktsioonis esinevad läbivad praod, panduse katteplaat on aluspinnast lahtikihistunud, lao põrandad on ebaühtlased; need puudused ei võimalda kogu ehitise piires kasutada laotööks vajalikku eritehnikat, mis omakorda tähendab, et kostjal ei ole võimalik laohoonet sihtotstarbeliselt kasutada; (2) laiaulatuslikud vee läbijooksud katusest- kostja peab igapäevaselt laos seisnevat kaupa seoses läbijooksudega ümber paigutama või täiendavalt katma, et kaitsta kaupa veekahjustuste eest, tulenevalt eeltoodust ei ole kostjale vastu võtmiseks pakutud ehitis sihtotstarbeliselt kasutatav; (3) vee läbijooksud lao seintest ja aknaavadest- paneelid ei ole paigaldatud kooskõlas paigaldusjuhendiga, mille tulemusel ei ole ehitise välisseinad ilmastikukindlad, esinevad vee läbijooksud ning külmasillad, mille tulemusel ei ole hoone soojapidav; ainuüksi katuse ja seinapaneelide remonttööd lähevad maksma 63 900 eurot (lisandub käibemaks). Seega on puudused olulised ja nende kõrvaldamine kulukas; alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostja on keeldunud alusetult hageja poolt pakutud tööde vastuvõtmisest, soovib kostja tasaarvestada hageja nõue kostja kahju nõudega, mille kostja on saanud seoses temale ebakvaliteetselt valmistatud töödega; juhul kui kohus leiab, et hageja on kostjale tööd üle andnud või loetakse vaidlusalused tööd üleantuks, keeldub kostja lepingujärgse tasu maksmisest kuni hageja on täitnud enda vastastikuse kohustuse ja kõrvaldanud laohoone puudused; menetluse kestel täiendas kostja oma vastuväiteid ja esitas menetlusliku tasaarvestuse omapoolse kahju hüvitamise nõudega kokku 154 451,30 eurot.

Kostja on hoone augustis, 2014 so kümme päeva peale hoone vastuvõetuks lugemist, vaadanud hoone koos ehituseksperdiga üle, koostanud detailse puuduste nimekirja koos fotodega ning edastanud selle hagejale 01.09.2014. Vale on hageja seisukoht, et kostja ei ole hoone juures esinevatest puudustest hagejat teavitanud. Kohtule esitatud ning hagejale 01.09.2014 üle antud ülevaatusaktist nähtub, et kostja esindaja IP on koos Osaühingu AB ENGINEERING ehitusjärelvalve spetsialistiga laohoone üle vaadanud ajavahemikul 10.08.2014 kuni 25.08.2014. Ülevaatuse käigus on kontrollitud hoone vundamendielementide konstruktsioone ja laopõranda piirdekonstruktsioone, esimese korruse betoonpõrandat, katuse paigaldamist, laoseinte ehitust ja muid ehitustöid. Puutuvalt betoonist kandekonstruktsioonidesse ning hoone soklisse, on kostja ülevaatusel tuvastanud, et hoone sokliosal puudub soojustus, hoone betoonkonstruktsioone läbivad laiaulatuslikud praod, mida kostja on ülevaatusaktis kirjeldanud ning mis kostja hinnangul on tekkinud ebakvaliteetsest betoonist, deformatsioonivuukide pikast sammust, betooni liiga kiirest kuivamisest ja valest sarrustamisest. Lisaks eeltoodule on ülevaatuse ajal tuvastatud monoliitse põrandaplaadi lahtikihistumine, sokliosa laiaulatuslik pragunemine. Puutuvalt betoonpõrandatesse, on kostja hoone ülevaatuse ajal tuvastanud, et laopõrandal on loheka ja konarusi, betoonplaadi all puudub soojustus, mis tingib kondensaadi tekkimise, üksikutes deformatsioonivuukides on hermeetik lahti tulnud, sambatugede ja vundamendi kokkupuutumise sõlmedes esinevad praod, ehitustööde päevikud ja aktid ei kajasta Vetonit 600/3 mastiksi kasutamist pragude eemaldamisel. Puutuvalt lao seinte ja katuse juures esinevatesse puudustesse on kostja ülevaatuse ajal tuvastanud, et laohoone seinad ja katus ei ole ilmastikukindlad ning seinte ja katuse juures esineb hulgaliselt läbijookse, mis on kostja hinnangul tingitud sellest, et paneelid on paigaldatud viltu ning ei ole paigaldatud kooskõlas paneelitootja Ruukki paigaldusjuhisega. Lisaks eeltoodule ei ole paneelide aluspind ja ühenduskoht mastiksiga tihendatud, nagu see on nõutud tootja paigaldusjuhendis ning profiilpleki kinnituskruvid ei ole paigaldatud kooskõlas tootja juhisega, vaid on paigaldatud hõredamalt. Täiendavalt ei vasta sokli seinapaneeli paigaldus tootja juhendile ning kasutatud on mitte standardseid kinnitusdetaile. Lisaks on kostja tuvastanud hoone ülevaatamisel augustis 2014 veel väiksemaid puudusi seoses tulekindlate lükandustega, maandusahelaga, rampide- ja rambitugede paigaldamisega ja raudtee-estakaadi sambatugedega, mida on kirjeldatud ülevaatuse akti p-ides E 1-E 4.4. Kokkuvõttes leiab kostja, et on hageja poolt ehitatud laohoone mõistliku aja jooksul üle vaadanud ning hagejat tuvastatud puudustest ka teavitanud. Puhuks kui kohus leiab, et kostja ei ole töid üle vaadanud ning puudustest hagejale õigeaegselt teavitanud, saab kostja puudustele tugineda enda hinnangul VÕS § 645 lg 2 alusel. Tasaarvestuse aluseks on kostjale hageja poolt seoses ebakvaliteetsete ehitustöödega tekitatud kahju. Kostjal kulub laohoone juures esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hoone RYL 2010 nõuetele vastavaks viimiseks 241 151,03 eurot. Kostja on esitanud Matise Ehitus OÜ poolt koostatud puuduste kõrvaldamise kalkulatsiooni kokku 117 893 eurot ning AGrus Construction Company OÜ kalkulatsiooni betoonpõrandates ning soklis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 60 238,03 eurot. Kokkuvõttes tuleb hoone projektiga vastavusse viimiseks teha kostjal kulutusi 178 131,03 eurot, mis ei sisalda kulutusi asenduslao rentimiseks. Kostja selgitab, et mõlemad ehitustööde hinnapakkumised on koostatud juhindudes ekspertarvamusest TR 1785/2016 ning järgides selles esitatud juhendeid. Lisaks ehitustöödele esitab kostja tasaarvestamiseks nõude seoses asenduspinna rentimisega ning laohoone kolimisega seotud kulutuste hüvitamiseks 63 020 eurot. Kostja on esitanud Prospere Logistic Baltic OÜ hinnapakkumise tollilao asenduslao rentimiseks koos kolimise ja transpordiga. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et hageja on lepingut rikkunud ning kostja palub tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõue 241 151,03 eurot, kattuvas ulatuses hagi esemeks oleva nõudega ning jätta hagi tsiviilasjas 2-14-62660 täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Hageja rõhutab ka, et kostja on esitanud erinevad Matise Ehitus OÜ hinnapakkumised- 2015 ja 2018mis on omavahel vastuolus. 2015 hinnakalkulatsioonis käsitletakse katusetöid, mida võiks hüpoteetiliselt seostada veekindluse tagamisega (hageja kordab, et katusel ei ole tõendatud veekindluse probleemide esinemine) p-ides 1-7 ning nende tööde maksumuseks on kokku 26 740 eurot. Nimetatud hinnakalkulatsioonist nähtuvalt arvab Matise Ehitus OÜ, et piisav on paneelikruvide vahetus, paneelide jätkukohtade remont mastiksiga ja set-profiilide täiendav kinnitamine poltidega. 2018 hinnapakkumises peetakse vajalikuks kõikide paneelide demontaaž, kohendamine ja re-montaaž. Hageja on seisukohal, et kontrollimatu ja põhjendamatu on ka kostja tasaarvestusavalduse osa, mis puudutab betoonpõranda ja soklipaneelide remonditööde hinnapakkumist AGrus Construction Company OÜ poolt, mis on väidetavalt tehtud TR ekspertarvamuse põhjal. Ekspertiisiaktist ei tulene, et väidetavate puuduste likvideerimiseks oleks vajalik kogu laos olev kaup teisaldada ja ladustada ajutiselt renditavates konteinerites, samuti ei nähtu ekspertiisiaktist betoonpõrandate ja soklipaneelide parandamiseks vajalikku töömetoodikat. Ükski eksperthinnang ei sedasta, et kogu betoonpõrand on puudustega ja vajalik on teostada parandustöid terve põranda ulatuses. Igal juhul tuleks betoonpõranda tööde teostamist kostja poolt taotletud mahus pidada laohoonet parendavaks, mitte puudusi kõrvaldavaks ja nõuetekohase lepingu täitmise olukorda asetavaks. Puudub igasugune selgitus AGrus Construction Company OÜ hinnapakkumise aluseks olevate töömeetodite põhjendatuse osas. Hageja märgib, et objekt vaadati üle ka 11.08.2017 kell 14:00 kuni 15:30 ning fotografeeriti probleemsed kohad, vaatlusel osalesid hageja esindaja, kostja esindaja ja ekspert VM. Kuivõrd esitatud ekspertiis on tehtud ajaliselt hiljem, on nimetatud ekspertiisis arvestatud ka hageja poolt teostatud parandustöödega. Hageja märgib, et seoses põrandaga on TR asunud oma ekspertiisiaktis järeldusele, et põrandas esinevad piiratud alal mikropraod, mis on kuiva põranda korral visuaalselt vaevu eristatavad ning on nähtavad peale põranda niisutamist selle kuivamise ajal. Ekspertiisiaktist ei ole võimalik järeldada mikropragude tekkimises hageja ebakvaliteetset tööd. Ekspert ei ole ekspertiisiaktis tuvastanud ega pole andnud ka ütlusi selle kohta, et praod põrandas takistaksid ehitise sihtotstarbelist kasutamist. Ekspert andis ütlusi selle kohta, et pragude tekkimist vältida ei ole võimalik. VM andis 24.11.2017 toimunud istungil ütlusi selle kohta, et antud objektil esinevad praod ei mõjuta objekti ekspluatatsiooni, praod on võimalik likvideerida objekti hooldustöö käigus. Sama tuvastas OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun 24.03.2015 seisukohas. Hageja selgitab, et võimalikud külmasillad on tingitud asjaolust, et põranda all pole soojustust, sh ei ole soojustust välisseina perimeetril ja värava alustes osades. Ühtlasi juhib hageja tähelepanu sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punktist 12.5 nähtub, et kostja on viidanud üksnes 2014 maikuus toimunud vee läbijooksudele. Hilisemaid pretensioone seoses veeläbijooksudega asja materjalidest ei nähtu. Hageja teostas mai-september 2016 laohoonel parandustöid ja puudub igasugune alus arvata, et laohoone katusel esineb käesoleval ajal (5 aastat hiljem ja pärast 2016. aasta parandustöid) läbijookse. Hageja rõhutab ka siinjuures, et VM (M) aktist lähtudes läbijookse ei esinenud ning kostja kasutas laohoone kogu põrandapinda pappkastides oleva kodutehnika ja -elektroonika ladustamiseks. Tuleb lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et läbijooksudega laos ei saaks ei saaks ladustada pappkastides kallist elektroonikat. Hageja alltöövõtja Globen Metall OÜ likvideeris katuse- ja seinapaneele puudutavaid pretensioone (lekete osas) vastavalt kostjalt saadud juhistele, kes kasutas juhiste andmiseks samuti eksperti ja tehnilist konsultanti. Kostja ei esitanud töö kvaliteedi kohta kooskõlas lepinguga pretensioone. Ka vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 2.2 teisele lausele projektidokumentatsioonis määramata oluliste materjalide, seadmete ja lahenduste valiku on töövõtja kohustatud alati eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Eeltoodud lepingu punkt lekete parandamiseks valitud lahenduste kooskõlastamise osas on täidetud seoses kostjalt saadud juhistele. Juhul kui kostjale on kahju tekkinud, siis tekkis see kahju kostjast tulenevatel asjaoludel, kuivõrd lekked parandati vastavalt kostja juhistele ja hagejal ei olnud võimalik vastavalt poolte vahelise

lepingu punktile 2.2 asuda lekkeid parandama teisiti kui kostja seda soovis. Käesolevas asjas ei ole üheselt tuvastatav, et katuses esinevad katuselekked ja need lekked on seotud hageja puudustega tööga, mille eest hageja vastutab. Eeltoodust tulenevalt ei saa järeldada, et tegemist oleks olulise puudusega. Osaühingu TEIE MAJA spetsialisti VM arvamusest nähtub, et katuselekkeid ei eksisteeri ja hoones puuduvad jäljed lekete kohta (põrandal, seintel, kaubal jne). VM andis 24.11.2017 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kostja esindaja isegi ei juhtinud objekti ülevaatusel tema tähelepanu sellele, et katusest oleksid lekked. Katusepaneelide tootja ja edasimüüja Ruukki Products AS 11.04.2014 e-kirjast nähtuvalt on Ruukki tarninud Maardu Lao 18 ehitusobjektile katuse kergpaneelid. Samas e-kirjas on märgitud, et Ruukki esindaja käis 09.04.2014 objektil ning konstateeris, et katuse kergpaneelide paigaldus on teostatud korrektselt ja veetihedusega katusel probleeme pole, samuti, et katuse paneelide mõlkide probleem on pelgalt visuaalne. Sama tuvastas OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun 24.03.2015 seisukohas. Sama tuvastas VM objekti ülevaatamise käigus. Kostja heidab hagejale ette, et katus ja seinad ei ole ilmastikukindlad. Seinte puhul heidab ekspert ette, et tal ei olnud võimalik tuvastada seintel välimise vuugi tihendi kasutamist, paikvaatluse kohaselt on seinapaneelid paigaldatud puitklotsidele ja PU täitevahule, kuid oleks pidanud paigaldatama stardiprofiilile. Paikvaatluse käigus ei olnud võimalik tuvastada ehitusdokumentides ehitatud Toode AS plekist katuse- ja seinaelementide kasutamist. Küsimustele vastamise osas on ekspert avaldanud, et seinapaneelide toesõlm ja elementide tihedused ei ole teostatud tootja juhendite kohaselt, millest tulenevalt toimuvad läbijooksud. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et ekspert ei suutnud mingisuguste materjalide kasutamist tuvastada, ei tähenda puuduse olemasolu ja puuduste olemasolu ei saa oletada ega eeldada. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, nagu esineks seintest läbijooksud. Tegemist ei ole ehitise kasutamist takistava ega kahju põhjustava puudusega, kuna kostja ehitist kasutab ja hoiab selles kaupa. Ka VM ei täheldanud seintes puudusi, kuid tõi esile, et ekspert TR on puudused tuvastanud ehitusaegsete fotode põhjal mitte lähtudes tegelikust olukorrast. Ka OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun on oma 24.03.2015 seisukohas avaldanud, et seinad on ehitatud korrektselt. Kostjale läks töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle juba 22.07.2014, mitte 31.07.2014. Tööde üleandmise aktidest nähtuvalt anti enamus katusetöödest üle juba veebruaris ja märtsis 2014. Tööde vastuvõtmisel ega sellele järgneva 3-päevase tähtaja jooksul (lepingu p 8.3) ei vaidlustanud kostja katusetööde kvaliteeti ega selle vastavust lepingu ja ehitusprojekti tingimustele. Kostja ei esitanud töö kvaliteedi kohta kooskõlas lepinguga pretensioone. Kostja käsitlus ebakvaliteetsest tööst ei ole olnud järjepidev. Kostja 28.10.2014 pretensioonis on ebakvaliteetse tööna toodud esile vaid väidetav probleem katuse veepidavuse osas. Vastuses hagile on aga ebakvaliteetseks tööks peetud juba sisuliselt kõike: põrandate betoneerimist, katuse ehitamist, samuti seinte püstitamist ja aknaavade tegemist. Suundumus järjest ulatuslikumalt tuua välja lepingule mittevastavaid töid on tõenäoliselt ajendatud soovist vältida või minimeerida kohustust teostatud töö eest tasuda. Kostja esitas hageja poolt teostatud töö kvaliteedile esimese sisulise pretensiooni alles 28.10.2014. Pretensioonis ei esitatud hagejale täitmisnõuet vaid kahjunõue, millist võimalust ilma eelneva täitmisnõude esitamisena VÕS § 646 ei sätesta. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani selgitanud, millisel põhjusel ta ei esitanud esmase õiguskaitsevahendina täitmisnõuet kahjunõude asemel. Isegi juhul kui kostja kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, siis VÕS §-st 139 tulenevalt vastutab kostja vähemalt osaliselt kahju tekitamise eest ise. Pooled sõlmisid ehituse töövõtulepingu, mille punkti 1.4 kohaselt lepingu punktiga 1.2 määratud töö hulka kuuluvad tööga/töödega seotud mõõdistustööd, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tööde teostamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni tellimine, koostamine ja kooskõlastamine tellijaga. Hageja on läbivalt väitnud, et vaatamata töövõtulepingus sätestatule tellis kostja projekteerimistööd ise ja hageja ei ole

ehitustööde aluseks olnud projektdokumentatsiooni koostanud. Praktikas ja tegelikkuses tellis kõik projektid kostja. Hageja palub jätta kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-62660 muutmata ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 09.09.2013 ehituse töövõtulepingu 10/23-2013 (kd III, tl 183-185, pöördel), mille kohaselt tuli hagejal kostjale rajada Maardu linna, Lao tn 18 asuvale kinnistule laohoone, mis pidi lepingu punkti 2.3 kohaselt (kd III, tl 183, pöördel) vastama projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, kinnitatud ehitustehnoloogiale, Eestis kehtestatud normidele, standarditele, seadustele, ametlikele nõuetele, ettekirjutustele, RYL 2010 nõuetele ja muudele lepingudokumentidele. Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud hageja tasunõude osas tasaarvestuse vastuväite. Hageja ei ole rajanud lepingutingimustele vastavat laohoonet. Hoonel esinevad ehituslikud puudused ning hoone ei vasta ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele. Kostjale on tekkinud kahju, mis seisneb selles, et kostja peab hoonel esinevad puudused 02.08.2018 sõlmitud investeeringu kulude hüvitamise ja tasaarvestuse kokkuleppe (kd V, tl 51-52, pöördel) alusel kõrvaldama. Kostja tasaarvestatava nõude suuruseks on 241 111,03 eurot. Eeltoodud nõue hõlmab endas ehituslike puuduste kõrvaldamise maksumust ning hoone vastavusse viimiseks RYL 2010 standardiga, kulutusi asenduslao rentimisele ja kolimisele. Hageja palub jätta kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsuse muutmata. Hageja on esile toonud, et kuivõrd kostja ei ole laohoone omanik, siis ei saa lugeda kostjat kahjustatud isikuks. Kostja tasaarvestuseks kasutatud kahjunõue põhineb täielikult üksnes riiklikult tunnustatud ekspert TR ekspertarvamuse põhjal tehtud hinnapakkumistel ning ekspertiisis ei ole arvestatud parandustöödega. Kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olev kahjunõue ei ole kostja märgitud ulatuses põhjendatud. Hinnapakkumise aluseks saavad olla üksnes tööd, mille tegemise eest vastutab hageja ning üksnes ulatuses, milles puudus täna esineb. Kostja pole hageja poolt ehitatud laohoonet mõistliku aja jooksul üle vaadanud ning hagejat tuvastatud puudustest ka teavitanud. Isegi juhul kui kostja kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, siis VÕS §-st 139 tulenevalt vastutab kostja vähemalt osaliselt kahju tekitamise eest ise.

− kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kahju hüvitamise nõude käsitlemisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millal on kostja hagejat puudustest, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas hageja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust (vt selle kohta Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14514, p 27). VÕS § 115 lg 3 erandlike asjaolude olemasolu peab tõendama kostja. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole teavitanud hagejat oma väidetavatest puudustest ega andnud tähtaega enda poolt väidetud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja kahju hüvitamise nõue tekkis alles käesoleva tsiviilasja arutamise raames. 30.10.2019 toimunud kohtuistungil on kostja selgitanud, et kostja on esitanud täitmist asendava kahju hüvitamise nõude, mille võib VÕS § 115 lg 3 alusel esitada ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et määramisel ei oleks tulemust, mh võib esitada kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 3 ja VÕS § 116 lg 2-4 koostoimes siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida ka edaspidi oma lepingukohustusi. Kostja on andnud kõigist puudustest teada ehitise ülevaatuse aktiga, mis on koostatud Osaühingu AB ENGINEERING poolt 01.09.2014, arutanud samu puuduseid töökoosolekul, mille kohta on koostatud protokoll 03.09.2014, ehitamise ajal on esitatud e-kirjad, lekete osas on 08.05.2014 ja 29.05.2014 esitatud e-kirjad. Teavitamise osas on kostja selgitanud, et hoone on väga suur (4000 m2) ning kostja sai hoone ülevaatuse valmis 01.09.2014. Ringkonnakohus on öelnud, et see tuleb lugeda vastuvõetuks 31.07.2014. Kostja arvates on ta mõistliku aja jooksul- kuu jooksul- andnud ülevaate puudustest (betoonis, tugiseintes, kõikides sõlmedes sh lekketes). Kuna seda on ka hilisemalt arutatud 03.09.2014, hageja ise ei ole näidanud mingit initsiatiivi puuduste kõrvaldamise osas üles, kuigi 03.09.2014 töökoosoleku protokollis on kirjas, et hageja vastab kõigile puudustele ja ütleb, millal need saab kõrvaldatud. Kõikides e-kirjades on kirjeldatud nii lekete kohta, kui ka palutud lekked kõrvaldada. Kõik see koostoimes annab mõistliku aluse eeldada, et hageja ei täida oma lepingulisi kohustusi ja seetõttu on kostja esitanud täitmist asendava kahjunõude täiendavat tähtaega määramata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on hoone augustis 2014, so kümme päeva peale hoone vastuvõetuks lugemist, vaadanud hoone koos ehituseksperdiga üle, koostanud detailse puuduste nimekirja koos fotodega ning edastanud selle hagejale 01.09.2014 (kd I, tl 97-113, tl 114-130). Hoone ülevaatusakti kättesaamist 01.09.2014 kinnitab hageja esindaja allkiri akti viimasel lehel (kd I, tl 113, 130). Kostja on 08.05.2014 ja 29.05.2014 e-kirjadega teavitanud hagejat lekkivast katusest (kd II, tl 96-97). 03.09.2014 ehitustööde koosoleku protokollis (kd II, tl 99) leppisid pooled kokku, et hageja vastab hoone ülevaatusaktile hiljemalt 10 päeva jooksul. Täiendavalt nähtub Talsar Ehitus OÜ omanikujärelevalve e-kirjadest (periood 26.02.2014 kuni 03.03.2014, kd V, tl 46-47), et hagejat on ehitamise ajal teavitatud, et sandwich paneelide (so katuslae- ja seinapaneelid) paigaldus ei vasta Ruukki paigaldusjuhendile. Kirjavahetusest nähtub, et omanikujärelvalve nõuab paneelide vahede täitmist kivivillaga, mitte vahuga. Samuti nõuab järelvalve tappliidetel tihendusmastiksi kasutamist. Lisaks ei ole järelvalvele selge, kuidas lahendatakse sokli teostussõlm. Edasises kirjavahetuses selgitab järelvalve, et kinnitusvahendi minimaalne kaugus paneeli servast on 30 mm ning viimases esitatud kirjas nõutakse tappliidetel tihendi paigaldamist. Koos 28.02.2014 kirjaga on ehitajale edastatud ka

sandwich paneelide paigaldusjuhend. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et teavitas hagejat ehitise juures esinevatest puudustest juba ehitustööde ajal ning hilisemalt puutuvalt sademete läbijooksudesse ka koheselt, puuduse avastades. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et puudustest teavitamine ei oma tähtust kahju hüvitamise nõude lahendamisel, sest ka puudustest hilisem teavitamine ei mõjuta kahju hüvitamise nõude esitamist.

aastat. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses tuvastanud, et laohoonel esinesid ehitustehnilised puudused. Seega on kohtu hinnangul antud juhul kindaks tehtud, et hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust ehitada nõuetele vastav laohoone.

01.07.2019 Lao tn 18, Maardus toimunud ülevaatusel ja läbirääkimistel selgus, et ladu oli kaupa täis, inimesed töötasid, ja muude kaupade kõrval oli ladustatud ka hulgaliselt kakaotooteid (konkreetselt kakaovõi). Toiduainete ladustamiseks on aga ettenähtud kõrgemad standardid, mistõttu samuti pole eluliselt usutav, et ülemaailmne kontsern omandaks mittenõuetekohase ehituskvaliteediga hoone. Lisaks asub hageja seisukohale, et tegelikkuses ei ole kostja menetlusse esitanud laohoone kasutamise aluseks olevat üürilepingut. Arvestades kinnistu võõrandamist ülemaailmsele kakaokontsernile ja kostja enda poolt esitatud 02.08.2018 kokkulepet, on väheusutav, et kostja jätkab üürnikuna laohoone kasutamist. Hageja peab eeltoodud põhjustel ka eluliselt mitteusutavaks kostja väidet, et kostja peab tasaarvestusavalduses esitatud tööde läbiviimiseks mingiks ajaks laost välja kolima, teostama ehitustööd ja seejärel lattu tagasi kolima. Kostja ei ole Lao tn 18 kinnistuga seotud. Kostja vaidles hageja ülaltoodud seisukohtadele vastu ja selgitas, et kostja tegutseb Lao tn 18 asuvas laohoones, milles pakub tollilao teenust, mh ka JBC Europe OÜ-le, kes on hoone omanik. 02.08.2019 sõlmitud investeeringukulude kokkuleppest nähtub, et kostja investeeris (sisuliselt arendas)

MAARDU

RAUDTEE

AKTSIASELTSILE

kuulunud kinnistule laohoone koos kommunikatsioonidega, mis on MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSI poolt hüvitatud 2 274 432,73 euro ulatuses. MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS ning kostja leppisid kokku, et kostja poolt arendatav laohoone peab vastama RYL 2010 kvaliteedistandardile. Kostja rõhutab, et sama kvaliteedi standardi kokkulepe on sätestatud ka hageja ja kostja vahel sõlmitud ehitusprojekteerimislepingu punktis 2.3. MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSI ja kostja vahel investeeringukulude kokkuleppes sätestatut tuleks käsitleda selliselt, et MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS on hüvitanud kostjale laohoone uueväärse maksumuses, mis eeldab, et hoone juures ei esine puudusi ning hoone vastab RYL 2010 standardile. Hageja poolt tehtud ebakvaliteetse ehitustöö tulemusel esineb hoone juures hulgaliselt puudusi ning hoone ei vasta RYL 2010 standarditele, mistõttu on kostja ja MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS leppinud kokku, et kostjal tuleb hoone juures esinevad puudused likvideerida üürilepingu lõpuks või puuduste kõrvaldamine MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE hüvitada. Mõlemal juhul kannab puuduste likvideerimisega seotud kulud kostja ning puudused on tingitud hagejapoolsest lepingurikkumisest, mistõttu on kostjale tekkiv kahju põhjuslikus seoses hagejapoolsete lepingurikkumistega. Kostja selgitab, et kui hageja oleks rajanud RYL 2010 standardile vastava laohoone, mille kasutusiga oleks tagatud ning mis oleks ilmastikukindel, ei peaks kostja täiendavalt hoone juures puudusi likvideerima ning sellega seoses kulusid kandma. Investeeringukulude kokkuleppest (kd V, tl 51) nähtub, et kostja ja MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS sõlmisid 02.04.2013 koostöölepingu, mille raames alustasid pooled Lao tn 18, Maardu linn (44603:002:0256) kinnistul arendustegevust selliselt, et investeerimiskohustus jäi kostja kanda (kd V, tl 51). 15.04.2013 sõlmisid MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS ja kostja Lao tn 18, Maardu linn kinnistu rendilepingu laokompleksi ehituseks, arenduseks ja tollilao tegevuse korraldamiseks ning selle toimimiseks vajaliku infrastruktuuri väljaehituseks ja muu seonduva otstarbel. Kostja sõlmis 24.05.2013 Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaal) laenulepingu nr 09321289979 (koos lisade ja täiendustega) laokompleksi ehituseks. MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS seadis kostja poolt võetud laenu tagatisena Nordea Bank Finland Plc kasuks laenulepingu nr 09321289979 nõuetekohase täitmise tagamiseks MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSi kinnistutele ühishüpoteegi ja väljastas solidaarse garantii. 04.04.2018 ütles Luminor Bank AS (Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaal) õigusjärglane) kostjaga 24.05.2013 sõlmitud laenulepingu 09321289979 üles. 06.04.2018 teavitas Luminor Bank AS hüpoteegipidajana ja garantiisaajana laenulepingu 09321289979 ülesütlemisest MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSI, ning andis laenulepingust tuleneva võlgnevuse kustutamiseks täiendava tähtaja 20.04.2018. 31.07.2018 sõlmis MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS Tallinna Äripanga AS-iga juriidilise isiku krediidilepingu nr. 16772018j, mille rahaliste vahendite arvel rahuldas ühishüpoteekidega koormatud kinnisasjade omanikuna kostja laenulepingust 09321289979 tulenevad nõuded Luminor Bank AS ees 2 314 554,08 eurot. 02.08.2018 läks MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE peale laenulepingust 09321289979 tuleneva võla tasumist Luminor Bank AS-ile üle ühishüpoteekidega koormatud

kinnisasjade omanikuna nõue kostja vastu 2 314 554,08 eurot (kd V, tl 51, pöördel). 02.08.2018 sõlmisid MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS ja kostja kokkuleppe investeeringukulude hüvitamiseks ning tasaarvestuse teostamiseks. 02.08.2018 sõlmitud investeeringukulude kokkuleppe punktist 2 (kd V, tl 51, pöördel) nähtub, et kogu investeeringu väärtuseks hindavad pooled 2 274 432,73 eurot tingimusel, et kinnistule rajatud hoone vastab standarditele ning ehitustöövõtulepingu 10/23-2013 tingimustele. Sama kokkuleppe punktist 8 nähtub, et MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTS on hüvitanud kostja poolt Lao 18, Maardu linn rajatud hoone uueväärsena eeldusel, et hoone vastab standardile RYL 2010 ning, et kostja kohustub kõik hoone juures esinevad puudused kõrvaldama hiljemalt 01.08.2020 või hüvitama MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE puuduste kõrvaldamise maksumuse. Kohus leiab, et kostjal on kohustus esile tuua ning tõendada laohoone juures esinevad puudused, sisustada puudused lepingurikkumisega ning tõendada kostjale tekkiva kahju suurust ning põhjuslikku seost. Seega kui leiab tõendamist, et hoonel esinevad puudused, tuleb kostjal eeltoodust lähtuvalt hoone juures esinevad puudused likvideerida üürilepingu lõpuks või puuduste kõrvaldamine MAARDU RAUDTEE AKTSIASELTSILE hüvitada. Mõlemal juhul kannaks puuduste likvideerimisega seotud kulud kostja. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostja ei ole laohoone omanik. Hagejal on võimalik tõendada juhul kui kostja on puudused esile toonud ja tõendanud, et kostja poolt esiletoodud puudused laohoonel on alusetud ja tõendamata. Eeltoodud põhjendustel ei ole kostjale kahju tekkimine välistatud.

neid esteetilisteks/dekoratiivseteks ja kergesti kõrvaldatavateks, tööde kvaliteeti rahuldavaks, ehitist projektile ja Eesti Vabariigi ehitusalase seadusandluse normide ja nõuetega vastavuses olevateks. Tunnistaja VM ütluste kohaselt võib sandwich paneelide valesti kraanaga tõstmine tingida paneelide klikkühenduse deformeerumise. Paikvaatlusel tunnistaja VM läbijookse ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd asjatundja VM arvamus põhineb ainult laohoone visuaalsel vaatlusele ja uurimuslik osa ehitise kvaliteedinõuete vastavuse kohta projektiga ja kohaldatavate õigusaktidega puudub, siis on asjatundja järeldused pealiskaudsed ja subjektiivsed. Hageja esitatud OÜ Vesiroos ja OÜ Commuun ühine arvamus laohoone ülevaatuse kohta 24.03.2015 (kd I, tl 151-152), mille kohaselt ei ole laohoonel märgata mingeid kahjustusi, katuslae paneelides mõlkimisi näha ei ole, samuti seinapaneelid ning põrandad on kõrgekvaliteediliselt siledad, ainult soklis esinevad mikropraod, on teiste tõenditega sedavõrd suures vastuolus, et seda ei saa pidada tegelikkusele vastavaks ja asjakohaseks tõendiks. Mis puudutab VM 01.07.2019 auditit ja ekspertarvamust, siis auditi punktist 2 (kd V, tl 61) nähtub, et VM pidi andma hinnangu laohoone üldisele seisukorrale, kasutuseesmärgile, metallikonstruktsioonide ja korrosioonikaitse seisukorrale ning ehituskonstruktsioonide seisukorrale. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et eeltoodud lähteülesande alusel ei saa otsustada, kas laohoone vastab pooltevahelise lepingu punktis 2.3. sätestatule või mitte. Lepingu p-i 2.3 kohaselt (kd III, tl 183pöördel) tuli hagejal teha töid vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, kinnitatud ehitustehnoloogiale, Eestis kehtestatud normidele, standarditele, seadustele, ametlikele nõuetele, ettekirjutustele, RYL 2010 nõuetele ja muudele lepingudokumentidele. Seega kui pooled on lepingus kokku leppinud standardi RYL 2010 kohaldumises, tuleb hoone vastavuse hindamisel sellest ka juhinduda. Kui võrrelda VM 01.07.2019 auditit TR arvamusega, siis nähtub, et ekspert oma arvamuse kujundanud normatiivmaterjali alusel, sh hinnanud ehitustöid EVS standardite ja RYL 2010 kirjeldatud kvaliteedinõuete valguses. VM 01.07.2019 audit on VM subjektiivne arvamus, mis ei tugine ehitustandarditele ega ka RYL 2010 kirja pandud kvaliteedinõuetele. Lisaks on kostja 10.06.2019 toimunud istungil selgitanud, et parandustöid tehti 2014. aastal ja ekspertiisiaktis olevad fotod on sellest asjast ning pärast seda ei ole hageja käinud seal mitte mingisuguseid parandustöid tegemas. Hageja ei ole tõendanud, milliseid parandustöid on hageja peale 2016 toimunud paikvaatlust teostanud.

Kostja on esile toonud hageja hinnapakkumiste osas, et hageja poolt esitatud hinnapakkumised on koostatud ebaõige lähteülesande alusel. Kostja selgitab, et hageja on palunud puuduste kõrvaldamise osas pakkumised koostada Matise Ehitus OÜ 20.02.2015 hinnapakkumise põhjal, kuid kostja tugineb enda kahju hüvitamisele suunatud tasaarvestuses 03.03.2017 hinnapakkumisele (kd III, tl 143-143, pöördel), mis on koostatud käesolevas tsiviilasjas tehtud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses esile toodud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab, et kostja poolt 02.08.2019 esitatud puuduste kõrvaldamise tabelis esiletoodud puuduste kõrvaldamise maksumus katuse ja seinte osas ei tugine mitte 03.03.2017 Matise Ehitus OÜ hinnapakkumisele (kd III, tl 143, pöördel), vaid Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumisele (kd IV, tl 148, pöördel). Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumine tugineb ekspertarvamusele TR 1785/2016. Kohus leiab, et kostja tasaarvestusavalduse aluseks oleva nõude suuruse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda Matise Ehitus OÜ 20.02.2015 hinnapakkumisest, kuna vastava hinnapakkumise ajaks riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust veel ei olnud (riiklikult tunnustatud ekspert koostas oma arvamuse 23.10.2016). Mis puudutab hageja väidet, et võrreldes 2015 hinnapakkumisega on remonttööde maksumus 17.10.2018 hinnapakkumise kohaselt kallinenud, on kostja selgitanud, et kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsuseni käesolevas tsiviilasjas nõudis kostja puuduste kõrvaldamist hagejalt, mida kinnitab ka 05.04.2017 toimunud kohtuistungi protokoll, kus kostja leiab, et kompromissi saavutamise eelduseks on puuduste kõrvaldamine, lisaks on kostja palunud puudused kõrvaldada oma 06.07.2017 e-kirjas (kd II, tl 186). Kohus leiab, et kosta tasaarvestuse nõude aluseks oleva kahju hüvitise suuruse kindlaks tegemisel tuleb aluseks võtta Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 ja AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumised, sest vastupidisel juhul ei oleks täidetud VÕS § 127 lg-s 1 märgitud eesmärk- asetada kostja kui kahjustatud isik võimalikult lähedale olukorrale, milles ta oleks olnud siis kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Samuti on Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumine konkreetsem, kuna antud hinnapakkumises on eraldi toodud, milliseid töid millises summas on vaja teostada katuse parandamiseks ja milliseid töid seinte parandamiseks. Eeltoodu kehtib ka AGrus Construction Company OÜ 23.10.2018 hinnapakkumise osas. Parandustööde maksumuse osas selgitab kohus, et mõistlikud on töö parandamiseks tehtud kulud juhul, kui need ei ületa keskmiselt vastava toimingu tegemiseks vajalikke kulusid, seadus ei nõua tellijalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist. Samaväärsete pakkumiste korral peab tellija siiski eelistama odavamat (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi. M. Tallinn 2009, lk 87). Kohus leiab, et hageja esitatud hinnapakkumised (Enska Ehitus OÜ hinnapakkumine, Raman OÜ hinnapakkumine, Azelta Projekt OÜ hinnapakkumine ja Fertum Holding OÜ hinnapakkumine), mis põhinevad Matise Ehitus OÜ 20.02.2015 hinnapakkumisel, ei ole samaväärsed pakkumised, kuna Matise Ehitus OÜ 20.02.2015 hinnapakkumises toodud parandustööd ei ole samad mis Matise Ehitus OÜ 17.10.2018 hinnapakkumises. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumised ei sisalda kõiki puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid. Kostja poolt esile toodud puudused sisaldavad ka betoonitöid, mille osas hageja tõendeid esitanud ei ole. Katusega seonduvad puudused - Ehitusprojekti kohaselt tuli katusele paigaldada 60 cm kõrgune turvapiire. Hageja turvapiiret ei paigaldanud. Hageja on seisukohal, et laohoone on rajatud vastavuses projektile. Kohus märgib, et ülaltoodud puudus tuleneb ehitusprojektist (eelprojekt joonis A4) ja on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 35-36, punktid 3.4.20, 3.4.21, 3.4.22). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 10 920 eurot (kogus 168 jm x 65 eurot/ühik) (kd IV, tl 148). Puuduste kõrvaldamisel paigaldatakse turvapiire. - Piksekaitse paigaldamise defektid. Piksekaitse kinnitamisel on osa kinnitusi defektiga ja osaliselt puuduvad kruvitihendid. Võib põhjustada sademete läbijooksu.

Hageja leiab, et piksekaitse paigaldamisega ei ole kostja kahju saanud ning katuse ja selle üksikud osad vastavad projektile. Antud puudus tuleneb ebaõigetest paigaldusvõtetest ja on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 36). Ekspertiisiaktist TR1785/2016 nähtub, et paikvaatlusega tuvastati, et piksekaitse paigaldamisel on osa kinnitusi defektsed, osaliselt kruvitihendid puuduvad (kd III, tl 36, punkt 3.4.22, lisa 1 foto 39). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 125 eurot (kogus 50 x 2,50 eurot/ühik) (kd IV, tl 148). Puuduste kõrvaldamisel vahetatakse osaliselt kruvid (50 tükki) ja tihendatakse parandusmastiksiga. - Katuslaepaneelid ei ole paigaldatud kooskõlas ehitusprojektiga, tootja paigaldusjuhendiga ning RYL 2010 kvaliteedinõuetega. Ruukki paigaldusjuhendid ei näe ette katusepaneelide ühendamisel täiendavalt harja peale ja külgedele kinnituskruvide ning tihendusmastiksi paigaldamist. Täiendavate kinnituskruvide ja tihendusmastiksi paigaldamise vajadus tekkis montaaži käigus deformeerunud paneelidest, milliseid ei olnud seetõttu võimalik veekindlalt ühendada. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole kahju saanud, kuna laepaneelid on paigaldatud nõuetele ja ei ole tuvastatud vihma läbisadu. Ekspertiisiaktiga TR1785/2016 on tuvastatud ehitise katuslaepaneelid ei ole paigaldatud vastuses ehitusprojektile ning ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 (kd III, tl 44 punkt 4.1). Antud puuduse aluseks on Ruukki projekteerimis- ja paigaldusjuhendid (viited projektile ning paigaldusjuhendile on ekspertiisiaktis TR 1785/2016 kd III, tl 36) ja on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 36). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 31 450 eurot (kogus 4250 m2 x 7,40 eurot/ühik) (kd IV, tl 148). Puuduste kõrvaldamisel demonteeritakse 4250 m2 ulatuses kõik katuseplekid, eemaldatakse pu-vaht, demonteeritakse kruvid, kohendatakse paneeli ning vajadusel vahetatakse kruvid ning katteplekid. -

Defektsed paneelid (mõlkis paneelid). Paigaldamisel valesti tõstetud paneelid on mõlkis ja ebatihedad.

Antud puudus tuleneb ebaõigetest paigaldusvõtetest ja on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 34, 36). Lisaks nähtub sandwitch paneelide mahatõstmine ja ladustamine Ruukki juhendi kohaselt ekspertarvamusest nr TR 1785/2006. Samuti nähtub eeltoodud ekspertarvamusest sandwitch paneelide vale tõsteviis kraanaga mahatõstmisel. Pikemate kui 10,9 m paneelide korral tuleks kasutada 4-punktilist traaversit (kd III, tl 61). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 8600 eurot (kogus 50 m2 x 172 eurot/ühik) (kd IV, tl 148). Puuduste kõrvaldamisel vahetatakse neli mõlkis paneeli 50 m2 ulatuses. Hageja on eeltoodud puuduste osas juhtinud tähelepanu ekspertarvamuse nr TR 1785/2006 leheküljele 44, milles tuleneb, et katuslae sandwich paneelide põhilised ehituslikud puudused (ühenduste ja läbiviikude ebatihedused, kaitsepiirde puudumine) ei eelda paneelida väljavahetamist. Ehituslikke puudusi on võimalik põhjalike parandustöödega likvideerida. Lisaks nähtub antud ekspertarvamusest, et mõlkide näol on tegemist visuaalse defektiga, milline ei vähenda katusepaneelide kasutusomadusi ja kasutusiga (kd III, tl 34, punkt 3.4.13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tegemist visuaalse defektiga, mis katusepaneelide omadusi ja kasutusiga ei mõjuta, ei ole kostja poolt mõlkis katusepaneelide vahetamise kulu põhjendatud ega kuulu hagejalt väljamõistmisele.

-

Katuslae ülekattekruvid on valesti paigaldatud.

Hageja antud puudusega ei nõustunud, kuna leidis, et laohoone katus on rajatud vastavuses projektile. Ekspertiisiaktiga TR1785/2016 on tuvastatud ehitise katuslaepaneelid ei ole paigaldatud vastuses ehitusprojektile ning ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 (kd III, tl 44 punkt 4.1). Kohus märgib, et paigaldamisel on rikutud Ruukki projekteerimis- ja paigaldusjuhendeid (täpsed viited projektile ning paigaldusjuhendile on esile toodud ekspertiisiaktis TR 1785/2016, kd III, tl 35) ning on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 35). Kostja on taotlenud puuduste kõrvaldamist 34 400 euro ulatuses (kogus 4200 jm jm x 8,20 eurot/ühik) (kd IV, tl 148). Puuduste kõrvaldamisel paigaldatakse külgedelt koos uute kruvidega uus ülekatteplekk. Kohus leiab, et katusetööde põhjendatud maksumus on kokku 76 895 eurot (10 920 + 125 + 31 450 + 34 400). Seintega seotud puudused - Välisseina paneelid ei ole paigaldatud kooskõlas Ruukki paigaldusjuhendiga. Ruukki juhendi kohaselt tuleb välisseinapaneelid paigaldada stardiprofiilile. Hageja on paigaldanud paneelid puitklotsidele ja tihendanud PI-täitevahuga. Välisseina paneelid ei ole ilmastikukindlad. Hageja leiab, et laohoone ei ole projekteeritud ega ehitatud köetavaks laoks. Välisseina paneelid on paigaldatud nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et paigaldus ei vasta Ruukki paigaldusjuhendile. Ruukki juhendi kohaselt tuleks välisseinapaneelid paigaldada stardiprofiilile. Puudused on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016. Paikvaatluse kohaselt on seinapaneelid paigaldatud puitklotsidele ja PU-täitevahule (kd III, tl 38 punkt 3.5.12, lisa 1 fotod 40-43, tl 70-71). Puuduste kõrvaldamiseks on vaja teha järgnevad tööd: kahe alumise seinapaneeli rea demonteerimine, sh katteplekkide demonteerimine, stardiprofiili paigaldamine koos soojustusega ning kahe alumise seinapaneeli uuesti monteerimine (sh katteplekkide paigaldamine). Stardiprofiili paigaldamiseks lõõtsa efektil tuleb eemaldada kaks alumist paneelirida so 420 m2, mis võrreldes tavapärase montaažiga on kolm korda ajamahukam töö. Puuduse kõrvaldamise maksumus on 8820 eurot (kogus 420 m2 x 21 eurot/ühik) + 2521,20 eurot (kogus 191 jm x 13,20 eurot/ühik) + 8820 eurot (420 m2 x 21 eurot/ühik)= 20 161,20 eurot (kd IV, tl 148, pöördel). -

Välisseina paneelide vuugivahed ei ole tihedad. Seinapaneelide vuugid peavad olema kaetud mastiksiga kogu vuugi ulatuses, mitte ainult osaliselt.

Hageja on seisukohal, et laohoone ei ole projekteeritud ega ehitatud köetavaks laoks, välisseina paneelid on paigaldatud nõuetekohaselt. Kohus leiab, et paigaldus ei vasta Ruukki paigaldusjuhendile. Paikvaatlusel välimise vuugi tihendi kasutamist ei tuvastatud. Puudused on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 38 punkt 3.5.10, fotod 44-46, kd III, tl 72-73). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 10 080 eurot (kogus 4200 jm x 2,40 eurot/ühik) (kd IV, tl 148, pöördel). Puuduste kõrvaldamiseks on vaja täita seinapaneelide välimine ja sisemine vuuk hermeetikuga kokku 4200 jm ulatuses. -

Tööprojekti joonisel KM 14 esitatud paigaldussõlmed ei vasta Ruukki paigaldusjuhendile. Paigaldusjuhendi kohaselt tuleb tuletõkkesektsiooni sise- ja välisseina ühenduskohas paigaldada täiendav tuletõkkevill.

Hageja on seisukohal, et paigaldussõlmed on paigaldatud vastavalt projektile. Antud tööde teostamine ei vasta Ruukki paigaldusjuhendile. Puudused on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 43, punkt 3.10.11). Puuduse kõrvaldamise maksumus on kokku 2116,80 eurot

(kogus 98 jm x 21,60 eurot/ühik) (kd IV, tl 148, pöördel). Puuduste kõrvaldamisel demonteeritakse tuletõkkeseina katteplekid, paigaldatakse tuletõkkevill ning monteeritakse uued katteplekid. Kohus leiab, et seintega seotud tööde põhjendatud maksumus on kokku 32 358 eurot (20 161,20 + 10 080 + 2116,80). Betoonpõrandaga seotud puudused - Laohoone betoonpõrandaid, tugiseinasid ja soklit läbivad praod, mis ei ole mikropraod. Tugiseinte pragude laius ületab lubatud laiust 8-10 korda. Praod betoonis vähendavad betooni külmakindlust, mis omakorda põhjustab jätkuvat pragunemist. Juhul kui praod ulatuvad läbi betoonkaitsekihi sarrusvarrasteni, võib see põhjustada sarruse korrudeerumist, mille tagajärjel betoonkaitsekiht võib puruneda. Remonttööde mitteteostamine võib põhjustada sokli ulatuslikumat kahjustamist. Tugiseintes olevad vertikaalsed praod võivad vähendada nende kasutusiga. Hageja ei nõustu raudbetoonsoklis olevate pragude (mõrade) osas kostja seisukohaga. Tegemist on ebapiisava tugevusega betoonkonstruktsiooni loomuliku omadusega, mis kujutavad endast temperatuurist-vajumisest tingitud deformatsiooni tulemust, mis on tavapärane. Peale dekoratiivse iseloomu ei oma nimetatud juuspeened ja tähtsusetud praod soklis mingit tähendust. Betoonpõrandate pealispinna kahjustused ja praod on olemas, kuid nimetatud praod ei ole takistanud laopinna kasutamist. Nimetatud puuduste näol on tegemist betoonist aluspinna ja põranda pealmise kihi lõppviimistluse loomuliku tulemusega põranda valmimisele ja selle kulumisele esimesel etapil. Praod ja põranda pealispinna kahjustused on ebaolulise mahuga (kokku umbes 10-15 m2 kogu põrandapinna kohta). Nimetatud praod on hõlpsasti kõrvaldatavad. Kohus leiab, et antud tööde teostamine ei vasta Tarindi RYL 2010 pt-le 121, Tarindi RYL 2010 pt-le 421, Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.2 ja Tarindi RYL 2010 pt-le 421.1.3 (kd III, tl 22). Puudused on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016 (kd III, tl 27, tl 44 punkt 4.2, tl 45 punktid 4.2-4.3). Pragude kõrvaldamiseks tuleb betoonpõranda pragunenud osa lahti lõigata ja lammutada vastavalt projektile 2013-8, konstr.osa joonis KM15 deformatsiooni vuugist vuugini, aluspind tuleb puhastada, taastada, täita ja tihendada. Puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse fiiberbetooni koos Master Top kihiga. Hind sisaldab ka objekti katmist tolmukaitsega, puhastamist ning prahi utiliseerimist. Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujuneb kokku 28 142,20 eurot (kd IV, tl 149, pöördel) järgnevalt: - Ettevalmistustööd ja lammutustööd 15 845 eurot, sh 200 eurot- ettevalmistustööd; 2100 eurotlaos tolmukaitse paigaldamine (tellingud + tolmukaitse termokile); 5175 eurot- pragunenud betoonpõranda lõikamine ja lammutamine käsitsi deformatsiooni vuugist vuugini, vastavalt projektile töö nr. 2013-8, 08.04.2014, konstr.osa, joonis KM15) ning 8370 eurot- betoonprahi väljavedamine ja utiliseerimine (prügila Ati Grupp AS) 8 konteinerit. - Betoonpõrand 12 297,20 eurot, sh 2534,40 eurot- põranda aluse puhastamine, taastamine, täitmine ja tihendamine; 400,40 eurot- töövuukide valmistamine; 422,40 eurot- ehituskile paigaldamine; 7488 eurot- fiberbetooni 30 kg/m3 C25/30 valamine, lihvimine; 1152 eurotbetoonipinna töötlemine Master Topiga ning 300 eurot- objekti puhastamine, kaitsekate eemaldamine. Kohus leiab, et betoonpõrandaga seotud tööde põhjendatud maksumus on kokku 28 142,20 eurot. Sokliga seotud puudused - Puudused soklipaneelides. Eelprojekti kohaselt oli ettenähtud hoonele soojustusega sokkel, toon harjas, naturaalne betoon. Hageja on rajanud ilma soojustuseta, külmasillaga sokli. Hageja märkis, et seinte välispaneelide seisund ei ole ajavahemikul 2017. aastast kuni 2019. aastani muutunud ja oma kvaliteediomadustelt täidab see oma ülesannet ja on projektiga täielikus vastavuses. Vee äravoolurennid on korralikult paigaldatud ja tagavad vee välispaneelidelt ärajuhtimise pinnasele.

Lao kõik kandvad, abi- ja piirdekonstruktsioonid on projektile vastavas seisus. Ruumiline stabiilsus, karkassi sõrestiku piirdekonstruktsioonide tugevus on tagatud püsiva ja tugeva raudbetoonvundamendi ja sokli abil. Kohus leiab, et antud tööde teostamine ei vasta Laazi Ehitus tööle nr 505/2013 (kd III, tl 22, punkt 3.2.4). Puudused on tuvastatud ekspertiisiaktiga TR1785/2016. Paikvaatluse kohaselt on teostatud soojustuseta betoonist, viimistluseks raketise pind (kd III, tl 23, punkt 3.2.9). Puuduste kõrvaldamiseks on vaja injekteerida seest- ja väljastpoolt soklipaneelid ning likvideerida külmasild, mis on hageja poolt tegemata. Soklipaneelide soojustamiseks kasutatakse plaate EPS 100 soojustusplaate. Hind sisaldab kergkrohvi paigaldamist, värvimist, vana veepleki utiliseerimist ning ehitusplatsi korralduskulusid. Puuduste kõrvaldamise maksumuseks kujuneb kokku 32 095,83 eurot (kd IV, tl 149, pöördel) järgnevalt: - Soklipaneelide remonditööd 28 345,83 eurot, sh 1890 eurot- läbivate või osaliselt läbivate soklipaneelipragude remont. Injekteerimine väljast- ja seestpoolt. Külmasilla likvideerimine; 1214,40 eurot- vana veepleki demonteerimine ja utiliseerimine; 12 660 eurot- soklipaneelide soojustamine EPS 100, 100 mm; 8933,74 eurot- kergkrohvi paigaldamine ja värvimine ning 3647,69 eurot- uue (laiema) veepleki paigaldamine. - Ehitusplatsi korralduskulud 3750 eurot, sh 420 eurot- soojak, WC; 230 eurot- energia- ja veekulud; 680 eurot- veod, tõstuk, abimaterjalid, transpordikulud ning 2420 eurotjuhtimiskulud. Kohus leiab, et sokliga seotud tööde põhjendatud maksumus on kokku 32 095,83 eurot (28 345,83 + 3750). Asenduspind rentimisega seonduv - Lisaks ehituslike puuduste likvideerimise maksumusele taotleb kostja, et hageja hüvitaks talle kahju, mis on tekkinud seoses ehitustööde ajaks kogu lao ümber kolimisega. Ümber tuleb kolida, sh laadida ja transportida ca 5000 euroalust. Hageja ei nõustu kostjaga: kostja ei ole kinnistu omanik, tõendeid kulude kandmise kohta ei ole esitatud, hageja hinnangul ei ole kulude hüvitamise kohustust notariaalses Lao 18 müügilepingus, ladu on aktiivses kasutuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja poolt asenduspinna rentimisega ning laohoone kolimisega seotud kulutused 63 020 eurot. Kostja on esitanud Prospere Logistic Baltic OÜ hinnapakkumise tollilao asenduslao rentimiseks koos kolimise ja transpordiga (kd IV, tl 152). Kokku on tarvis kolida ning ladustada remonttööde ajaks enam kui 5000 euroalust kaupa. Asenduslao kahe kuu renditasuks kujuneb 13 020 eurot (2 x 6510 eurot), millele lisanduvad kolimise- ja laadimisega seotud kulutused 50 000 eurot, kokku 63 020 eurot. Hageja võrdlevat hinnapakkumist esitanud ei ole. Kostja on selgitanud, et ehitustööde ajaks kolimine on hädavajalik, sest tollilao pidamine ei võimalda ehitustööde tegemist kooskõlas tollilao reeglitega, mistõttu ei saaks kostja jätkata tavapärase majandustegevusega, seetõttu tuleb ladu ajutiselt kolida tollilao kriteeriumitele vastavale laopinnale. Nimetatud kulutused on põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingurikkumisega. Kostja selgitab, et puhuks kui hageja oleks juulis 2014. aastal andnud üle ilmastikukindla ning projektile ja paigaldusjuhenditele vastava laohoone, ei peaks kostja hoone juures esinevate puuduste kõrvaldamise ajaks asendusladu rentima. Kohus nõustub kostja eeltoodud seisukohaga ja leiab, et kulutused asenduslao rendile on vajalikud ja põhjendatud. Mis puudutab hageja väidet, et vastavaid kulusid ei ole kantud, märgib kohus, et kolimine toimub ehitustööde ajal ning ehitustöid veel teostatud ei ole. Kostjale kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid on kohus käsitlenud käesoleva otsuse punktis 17.3.1. Kohus leiab, et asenduspinna rentimisega seonduv kulu on põhjendatud 63 020 euro ulatuses.

Seega olid pooled sõlminud üksnes ehitamise töövõtulepingu. Seda ka seetõttu, et hagejal oli kohustus kogu projekti dokumentatsioon vastavalt lepingule kooskõlastada kostjaga. Praktikas ja tegelikkuses tellis kõik projektid kostja. Kostja leiab, et hageja vastutab projektdokumentatsiooni vastavuse eest. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtule esitatud lepingu punkti 1.4. (kd III, tl 183) kohaselt oli projektdokumentatsiooni koostamine hageja kohustuseks. Lisaks nähtub tööde fikseerimise aktidest, et kostja on hagejale projekteerimise eest tasunud 16 800 eurot (kd II, tl 26). Ka OÜ Globen Metall on kinnitanud, et tööprojekti Lao 18/Fosforiidi 2/11 tellijaks oli hageja (kd II, tl 26). Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei esine alust kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendada.

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.