Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-138604 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Airgate Tallinn OÜ esitas 20.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxx Rxxxxxxx 2000 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.10.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.12.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ettevõtte Delta Group OÜ juhatuse liige. Delta Group OÜ rentis hagejalt kontoriruume. Kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu Delta Group OÜ võlgnevuse tagamiseks. Delta Group OÜ müüdi edasi, kuid võlgnevusi ei ole tasutud. Käenduslepingust tulenev nõue on 2000 eurot, mis on mõeldud Delta Group OÜ võlgnevuse katteks. 15.06.2021.a määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja palus hagejal hagis esinevad puudused kõrvaldada. 13.07.2021.a määrusega edastas Harju Maakohus hagi kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 08.09.2021.a määrusega jättis Tartu Maakohus hagi uuesti käiguta, sest hageja ei kõrvaldanud Harju Maakohtu poolt viidatud puuduseid. 24.09.2021 täpsustas hageja, et käenduslepingust tulenev kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 2000 eurot. 30.09.2021 täpsustas hageja, et hageja ja Delta Group OÜ sõlmisid 30.08.2019 büroopinna (suurusega 15m2) üürilepingu aadressil xxxxxx, Tallinn. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 31.12.2019, misjärel muutub leping tähtajatuks, kui kumbki pooltest ei avalda 2 kuu jooksul tahet seda lõpetada. Rendisummaks lepiti kokku 215 eurot + km ning üürilevõtja pidi tasuma 1 kuu rendisumma ulatuses tagatist. Rendisumma on lepingu perioodi kestel suurenenud, sest Delta Group OÜ võttis kasutusse rohkem ruume. Arved on esitatud vastavalt sellele, mitu ruumi oli kasutusse võetud. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus fikseerisid pooled, et 29.04.2020 seisuga oli Delta Group OÜ võlgnevus 1625,13 eurot. Mõlemad lepingud on kirjalikud ja digitaalselt allkirjastatud. Nõue koosneb üürilepingu alusel esitatud tasumata arvetest. Delta Group OÜ rikkus üüritasu maksmise kohustust alates 04.02.2020 üüriarve nr 2019192 tasumisega (Delta Group OÜ kasutuses kolm ruumi). Nimetatud üüriarve oli summas 1080, millest Delta Group OÜ maksis 300 eurot. 02.03.2020 arvet nr 2019211 (summas 732 eurot, tehti kolmanda ruumi osas soodustust), 02.04.2020 arvet nr 2019223 (summas 845,13 eurot, millest 732 eurot oli üür ja 113,13 eurot viivis) Delta Group OÜ tähtajaks ei tasunud. 07.04.2020 tasus ta osaliselt arve 2019192 ja 2019211, summas 732 eurot. 04.05.2020 üüriarve esitas hageja summas 769,20 eurot (üür 600 eurot, viivised 169,20 eurot, loobuti ühest ruumist). Juunis 2020 hageja enam arvet ei esitanud, sest koostöö lõppes võlgnevuse tõttu mai lõpuga. 12.05.2020 lõppesid SxxxxRxxxxx volitused juhatuse liikmena ning uueks juhatuse liikmeks sai Txxxx Kxxxxxx (professionaalne ettevõtete likvideerija), omanikuks aga Turustaja UÜ. Äriregistri andmetel on Delta Group OÜ likvideerimisel. Delta Group OÜ-l on tasumata arveid summas 2394,33 eurot. Hageja ei ole lisaks viivisearveid esitanud.

2-20-138604 Tartu Maakohus võttis hagi 04.10.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 05.12.2021 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 lause 1 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäenduse korral kohustuslik kokku leppida käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Hageja on põhjendanud nõude kujunemist ning kostja vastutust käenduslepingu alusel. Käenduslepingu kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 2000 eurot ning hageja ei nõuagi üle selle, kuigi põhivõlgniku võlg on suurem. Kostjalt tuleb eeltoodust tulenevalt hageja kasuks välja mõista 2000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole menetluskulude osas üheski menetlusdokumendis midagi kirjutanud ega esitanud ka menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt peab kohus määrama menetluskulud rahaliseks kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita vastavat taotlust. Sellisel juhul võtab kohus aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-20-138604 Kohus tegi asja materjalide alusel kindlaks, et hageja ainsaks menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv. Hagejat esindas seaduslik esindaja ning seetõttu pole hagejal lepingulise esindaja kulusid. Ka muid kulusid asja materjalidest ei nähtu. Kohus kontrollis riigilõivu tasumist ning tuvastas, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.