Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

PlusPlus

Capital

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

menetluskulud 620 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (Riigikohtu 1. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Väikelaenulepingu nr 1667219 lepingutingimustes on viivisemääraks märgitud lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress + 8% aastas Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. TsMS § 367 alusel on põhjendatud rahuldada edasiulatuva viivise nõue põhivõlgnevuselt 6115 eurolt 29 sendilt VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 ja 657 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja AS LHV Finance vahel 15. veebruaril 2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr 1667219 tuleneva võlgnevuse 7373 eurot 38 senti, (sh põhivõlgnevus 6115 eurot 29 senti, intress 710 eurot 54 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 512 eurot 55 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot). TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Muus osas maakohtu lahend jõustub. Nimetatu tagab menetlusosalistele, et juhul, kui nad esimese astme kohtuotsuse vaidlustavad, on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ning nende õiguslik positsioon ei ole apellatsioonimenetluses kaebust esitades halvem, kui maakohtu lahendi järgselt. Tagaseljaotsuse puhul kehtib aga TsMS § 657 lg 2, mille järgi kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 456 lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui maakohus rahuldab hageja nõude tagaseljaotsusega osaliselt, ei ole nõude rahuldamata jätmise osas oma olemuselt enam tegemist tagaseljaotsuse, vaid sisulise, apellatsioonimenetluses vaidlustava lahendiga. Vastasel juhul oleks ka maakohtu otsusele kaja esitamise ja kaja lahendamise järel tsiviilasjas mitu täitedokumenti. Praeguses menetluses ei ole maakohus eristanud, millises osas on nõue rahuldatud tagaseljaotsusega ja millises apellatsioonimenetluses vaidlustavava lõpplahendiga. Ringkonnakohus saadab asja TsMS § 657 lg 2 järgi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

TsMS § 444 lõike 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud võimalus kehtib tagaseljaotsuse puhul üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koostajad V.Kõve jt, Tallinn 2017, § 444 komm 3.4 c, lk 1094). Selline lähenemine tagab hagejale efektiivse kaebeõiguse realiseerimise, milline vajadus täielikult hagi rahuldava tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul eelduslikult puudub. Vaidlustatud maakohtu otsuses on maakohus küll viidanud mõnedele VÕS normidele, kuid pelgalt seaduse sätetele viitamist ei saa pidada otsuse põhjendamiseks. Otsusest ei nähtu maakohtu järeldused viidatud normidest ega asjaolude analüüs. Muuhulgas on maakohtu otsus viivisenõude rahuldamise osas vastuoluline. Maakohus rahuldas kuni hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise määras 23,90% aastas täies ulatuses, kuid vähendas edasiulatuva viivise nõude seadusjärgse miinimummäärani. Maakohtu põhjendused viivise määra vahendamise kohta ei ole selged. Kuigi maakohus käsitles lepingupoolte kohustust käituda üksteise suhtes hea usu põhimõttega kooskõlas, ei ole maakohtu otsusest selge, kas maakohus vähendas kokkulepitud viivise määra hea usu põhimõttega vastuolu või muu põhjuse tõttu. On ebaselge, miks käsitles maakohus sissenõutavaks muutunud viivist ja jooksvat viivist erinevalt.

kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu oli nende kokkulepitud intressimäär. Praegusel juhul nõudiski hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ning ka viivist alates hagi esitamist intressimääraga samas määras, mistõttu on maakohus vähendanud ekslikel põhjendustel hageja edasiulatuva viivisenõude.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.