Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2022, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-20-8709
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine ja pankrotihalduri tasu määramine Pankrotivõlgnik: M I (isikukood xxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Menetlusosalised ja esindajad
M I (pankrotis) pankrotimenetlus
Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (e-post: xxx)
2-20-8709 käibemaksuga) riigile hüvitamise kohustusest.
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. M I (pankotis) peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma. Kohustada M It (pankotis) esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Aruandes peab olema kajastatud summaarselt võlausaldajatele tasutud summad. Esimene aruanne esitada kohtule 01. augustil 2022. Kohustada M It (pankrotis) esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne.
Saata kohtumäärus saata menetlusosalistele ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele makse teostamiseks.
2(9)
2-20-8709 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
Viru Maakohus kuulutas 17.07.2020. a määrusega välja M I (ik x) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas. Haldur esitas taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur leiab, et kohus võib menetlust jätkata kui võlausaldajad maksavad pankrotimenetluse katteks deposiidina ettenähtud summa. Haldur palub kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 1200 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus tegi 10.06.2020. a määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1200 eurot hiljemalt 30.06.2021. Võlausaldajad deposiiti nõutud summat ei tasunud. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule aruande M I pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Haldur kutsus 17.05.2021 kell 12.30 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2021.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta M Il on järgmised arvelduskontod: AS-is Swedbank arvelduskontot nr x, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli 0 eurot; AS-is LHV Pank arvelduskontot nr x, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli 74,47 eurot. Pankrotihaldur lubas M Il kasutada arvelduskontot AS-s LHV Pank, seega ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. Haldur edastas 03.08.2020.a. Eesti Töötukassale avalduse, milles palus kanda M Ile tehtavad väljamaksed M I arvelduskontole nr x Swedbank AS-s ja pankrotihaldur teeb ise M I arvelduskontole nr x AS-s LHV Pank, s.o. arvelduskontole, mida M I ise kasutab, seadusega lubatud väljamakse. Pankrotimenetluse ajal on Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksetelt arestitud summadest pankrotivarasse laekunud 514,46 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest järelpärimisele 11.05.2021.a. ei ole M I perioodil 07.2020-05.2021 maksustatavat tulu saanud. 3(9)
2-20-8709 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
Pankrotimenetluse kulud (s.h. transpordikulud ja kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 20 eurot, kokku 120 eurot (alus: Viru Maakohtu 07.05.2021.a. määrus). Pankrotihalduri arvestatav tasu:
Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 1 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 2 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 65 lg 11 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Kuni 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 29 lg 3 ja praegu kehtiva pankrotiseaduse § 193 lg 5 koosmõju kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on M I pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 90 eurot tunnis.
2-20-8709
5(9)
2-20-8709 II järgu nõuded: x 802,35 eurot; x 4104,92 eurot; x 4436,36 eurot; x 1027,54 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsusega asjaolud PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. M I ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus Heausklik käitumine võõraste inimestega ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes M I on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Avalduses kinnitas M I, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotimenetluse ajal on Eesti Töötukassa poolt tehtud väljamaksetelt arestitud summadest pankrotivarasse laekunud 514,46 eurot. Haldur kutsus 23.10.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.10.2020, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 01.12.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.11.2020.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). 6(9)
2-20-8709 Haldur kutsus 17.05.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamine ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2021, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta.
13) Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole M Il pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. M I pankrotihaldur taotles tasuks 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot, kokku 1350 eurot. M I pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1470 eurot koos käibemaksuga, millest 514,46 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 955,54 eurot on haldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur M I nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks 955,54 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 479,14 eurot peab M I tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Haldur palub lõpetada M I (isikukood x) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpe7(9)
2-20-8709 tamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
8(9)
2-20-8709 Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1 ,kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustuste täitjaks. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab M It usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.