lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18907/52

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18907/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1416
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2019-05-09
Määrus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2019-05-21
Määrus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2019-04-05
Taotlus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2019-04-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-18907/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.12.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Advokaadibüroo HETA10285794(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18907

Kohtuasi

OÜ Advokaadibüroo HETA hagi X vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Advokaadibüroo HETA apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1006 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Advokaadibüroo HETA (registrikood 10285794), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a otsuse peale esitatud OÜ Advokaadibüroo HETA apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Advokaadibüroo HETA kanda. X-l ei ole praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 272 lg 2Dokumentaalse tõendi mõiste
TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1057Mootorsõiduki valdaja vastutus
VÕS § 128 lg 1Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 4Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

2-20-18907 Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Advokaadibüroo HETA (hageja) esitas 22. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 931 eurot ning viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 9. oktoobril 2020 kell 07.47 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada Swedbank Liisingu AS-ile kuuluv ja liisingulepingu alusel hageja kasutuses olnud sõiduk. Tekkinud kahjustuste tõttu oli sõiduk ajavahemikul 09.10.202020.11.2020 paranduses ning sellel ajal ei saanud hageja sõidukit oma majandustegevuses kasutada. Sõiduk oli hagejale vajalik tema igapäevases majandus- ja kutsetegevuses, milleks on õigusabi teenuse osutamine. Õigusabi osutamine hõlmab tavapäraselt ka toiminguid väljaspool hageja asukohta, nt kohtutes, notaris, kohtutäituri büroodes, kohtumistel teistes büroodes või klientidega väljaspool bürood, sh väljaspool Harjumaad. Seetõttu rentis hageja asendussõiduki, mille eest tasus 1118 eurot. Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale asendusauto renditasu 931 eurot 67 senti (renditasu ilma käibemaksuta). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja nõue alusetu. Hageja ise põhjustas liiklusõnnetuse ning tegemist on kindlustusvaidlusega. Hageja üritab kostjalt lihtsalt raha välja pressida. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.
3.1.Maakohus tuvastas kohtule esitatud video põhjal, et 9. oktoobril 2020 kell 07.47 põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada hageja kasutuses olev sõiduauto Subaru. Kahjustatud Subaru remonditöid teostati ajavahemikus 09.10.2020-20.11.2020. Sel ajavahemikul kasutas hageja rendiautot, mille eest tasus renti 1118 eurot.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab hageja nõude lahendada riskivastutuse sätete kohaselt või kahju õigusvastase tekitamise sätete kohaselt. Praegusel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel.
3.3.Kostja väitel põhjustas hageja liiklusõnnetuse kostjalt raha väljapetmiseks. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Seega vastutab kostja riskivastutuse sätete alusel (VÕS § 1057). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele

2-20-18907 kuulub varaline kahju (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1).

3.4.Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on põhjendatud. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks on vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto üürimine oli põhjendatud. Hageja esitas OÜ Advokaadibüroo HETA vandeadvokaadi Ahti Kuuseväli kirjaliku kinnituse selle kohta, et sõiduauto Subaru on hagejale vajalik majandus- ja kutsetegevuses, milleks on õigusabi teenuse osutamine.
3.5.Maakohtu hinnangul ei täitnud hageja oma tõendamiskoormist. Hageja on kinnituskirjas üksnes paljasõnaliselt märkinud, et õigusabi osutamine hõlmab tavapäraselt toimingute tegemist ka väljaspool OÜ Advokaadibüroo HETA asukohta nt kohtutes, notaris, kohtutäituribüroodes, kohtumistel teistes büroodes või klientidega väljaspool bürood, sh väljaspool Harjumaad. Hageja ei ole tõendanud kinnituskirjas märgitut selle kohta, et hageja kasutab autot kohtus käimiseks Võrus, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis jne. Hageja ei ole toonud konkreetselt välja ühtegi kohtumist ega istungit Harjumaal ega ka mujal Eestis. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal on autot vaja erinevateks kohtumisteks väljaspool bürood või kohtuistungitel käimiseks.
3.6.Kuna hageja ei ole ülalnimetatud asjaolusid tõendanud, ei kuulu hagi rahuldamisele ning ei ole vaja analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.
3.7.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid, seega ei olnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus hageja esitatud tõendi hindamisel leides, et hageja vandeadvokaadi esitatud kirjalik kinnitus ei ole piisav tõend kinnitamaks, et asendusauto oli vajalik hageja majandus- ja kutsetegevuseks. Seega leidis maakohus, et kirjalik kinnituskiri ei ole TsMS § 229 lg 2 kohane tõend. Hageja hinnangul on kirjalik kinnituskiri dokumnetaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes ning maakohus sai sellega arvestada asja õigel lahendamisel. Seega pidi maakohus jõudma hageja vandeadvokaadi esitatud kirjaliku kinnituse alusel järeldusele, et asendusauto oli vajalik hageja majandus- või kutsetegevuseks. Kuna maakohus tegi hageja esitatud tõendist väära järelduse on maakohus sellega rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 229 lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2, § 232 lg 1 ja § 272 lg-d 1 ja 2).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

2-20-18907 üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1006 eurot 20 senti. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja ei ole tõendanud, et pidi asendusautot kasutama oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
11.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja