Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (5)

Hageja toob välja, et parkimine LS § 2 p 52 mõttes on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Sõiduki peatumisena saaks käsitleda seda, kui kauba laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning kauba laadijad on ka sõiduki kõrval nähtavad ja toimub reaalne kauba laadimine. Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et kostja sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval eramaal. Hageja on tõendanud fotodega, et leppetrahvi väljastamise juures ei ole toimunud ühtegi tegevust sõiduki juures. Hageja leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja juhib ka tähelepanu sellele, et kohtueelselt on kostja väitnud, et parkis 10 minutit, samas kirjalikus vastuses hagile viitab kostja seitsmele minutile.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 25.10.2019. a seisis hageja opereeritaval parkimisalal sõidukiga xxxxxxxxxxxxxxxxx, numbrimärgiga xxxxxx, mille omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 15 eurot ja lisaks võla sissenõudmiskulu 1,50 eurot. Kostja vaidleb hagile. Kostja leiab, et tegemist ei olnud parkimisega, kuna ta oli parkimisalal oma sõidukiga vaid kauba laadimiseks peatunud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud tõendina 25.10.2019. a tehtud fotod (dtl 39-41, 44-46), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega. Muu hulgas oli selgelt teada antud, et märkida tuleb parkimise algusaeg. Kostja, sisenedes sõidukiga sellele parkimisalale, andis aktsepti sõlmida leping teatavaks tehtud tingimustel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja lepingutingimusi ei järginud. Kostja sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega olnud fikseeritud parkimise algusaega. Samuti ei olnud kostja vormistanud mobiilset parkimist. Seega saab lugeda, et kostja rikkus lepingut. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust leppetrahvi tasumisest keelduda. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et 25.10.2019. a peatus ta oma sõidukiga hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal ca 7 minutit. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et tegemist oli vaid peatumisega kauba laadimiseks on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas kirjaliku menetluse määruses, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab pool kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb. Kostja mingeid täiendavaid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Seevastu hageja on esitanud omalt poolt tõendina foto, mis kostja vastavad väited ümber lükkavad. Hageja esitatud fotodel (dtl 36-38) ei ole näha sõiduki juures ühtegi inimest ega kauba laadimist. Kostja sõiduk on pargitud hageja tasulisele parkimisalale. Kohus leiab, et siinkohal ei ole ka oluline parkimise aeg. Parkimisala sissesõidul nähtavaks 3 (5)

tehtud parkimistingimuste kohaselt oli ettenähtud ka aeg, mille jooksul oli õigus sellel alal tasuta parkida. Samas tuli lepingutingimuste kohaselt fikseerida ja nähtavaks teha parkimise algusaeg. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja parkimise algusaega ei fikseerinud. Seetõttu ei saa kostja ka parkimise aja pikkusele tugineda. Hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 1132 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud, et ta saatis kohtuväliselt kostjale nõudekirja lepingutingimustes kokku lepitud leppetrahvi tasumiseks (dtl 53). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja leppetrahvi nõuet täitnud ei ole. Seega on hagejal õigus lisaks leppetrahvile nõuda kostjalt ka leppetrahvi sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja nõutav võla sissenõudmiskulu jääb seaduses lubatud sissenõudmiskulu summa piiresse. Eeltoodut arvestades on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16,50 eurot, millest 15 eurot on leppetrahv ja 1,50 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 75 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 75 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Elari Arjakas. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja esindaja on teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ulatuses, sh maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu

4 (5)

määraga 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 80 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasule. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole vastaspoole poolt hüvitada hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Nimelt TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa mingil põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega loeb kohus põhjendatud hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kahe töötunni eest ilma käibemaksuta summas 160 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 235 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 235 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.