1.3.Kui kostja on osamakse tasumisega viivituses, kohustub ta tasuma hagejale viivist 0,3% päevas võla summalt.
1.4.Kui kostja on maksegraafiku järgse maksega viivituses rohkem kui 14 päeva, on hagejal õigus maksegraafikust taganeda ja anda võlasumma täitemenetlusse täitmiseks.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-133985.
Tühistada 19. jaanuar 2022 algusega kell 15.00 määratud kohtuistungi aeg.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 125 eurot, mis kanda M. P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx.
Tsiviilasi nr 2-20-133985 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa kohtumäärusele määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. P. (hageja) esitas 10.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1966,45 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2020 T. P.le (P., kostja) makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, millega seoses maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus edastas M. P. hagi kostja vastu 15.02.2021 määrusega kohtualluvuse sätete järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
3.Hagis esitatud asjaoludel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline laenuleping. Laenusumma 1900 eurot anti kostja kasutusse 10.05.2019 pangaülekandega. Kostja kohustus laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 03.04.2020. Kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud. Hageja nõuab kostjalt 1900 euro väljamõistmist, viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras perioodi eest 04.04.2020-20.01.2021 summas 121,29 eurot ning edasiulatuvat viviist alates 21.01.2021. 15.12.2021 täpsustuse kohaselt pidasid pooled lepingueelseid läbirääkimisi sõiduauto xxx ostumüügilepingu sõlmimiseks. Hageja taganes müügilepingust 05.06.2019. Kostja taganemist aktsepteeris ning sõiduk on kostja valduses. Kuna hageja on xxxx remondi eest T.G.J. OÜ-le tasunud sularahas 2400 eurot, on hagejal kostja vastu nõue 1900 euro tagastamiseks.
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel sõlmitud laenuleping, vaid sõiduauto xxx xxx xx, registrinumbriga xxxxxx, ostu-müügileping. Auto anti hagejale üle 10.05.2019. Hageja 05.06.2019 teatas, et ei soovi sõiduautot xxx enesele jätta ning 10.05.2019 ülekantud summa jääb sõiduauto xxxx xx remondi eest tasumiseks, mida teostas kostja hageja tellimusel.
5.17.11.2021 toimunud eelistungina korraldaval kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. 12.01.2022 toimunud eelistungina korraldaval kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale kokku 1900 eurot arvelduskontole nr EExxx järgneva maksegraafiku alusel: 1 osamakse 25.01.22 700 eurot; 2 osamakse 25.02.22 700 eurot; 3 osamakse 25.03.22 500 eurot. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kui kostja on osamakse tasumisega viivituses, kohustub ta tasuma hagejale viivist 0,3% päevas võla summalt. Kui kostja on maksegraafiku järgse maksega viivituses rohkem kui 14 päeva, on hagejal õigus maksegraafikust taganeda ja anda võlasumma täitemenetlusse täitmiseks. Pooled palusid, et kohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks tsiviilasja 2-20-133985 menetluse. Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse ning hageja esitas taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punkt 1.1. – 1.4.) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja
Tsiviilasi nr 2-20-133985 kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi kohtuistungil ning pooled kinnitasid, et tagajärjed on arusaadavad.
8.Seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt ja kohtu poolt selle kinnitamisega tuleb 19.01.2022 algusega kell 15.00 määratud kohtuistung tühistada.
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
10.TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
11.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel on hageja tasunud riigilõivu 250 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb avaldajale tagastada tasutud riigilõivust pool, see on 125 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.