M M’i hagi A K’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 41 593,99 eurot. Hageja: M M (xxx isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: A M (e-post xxx) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva (Advokaadibüroo CLARUS; Parda 12, 10151 Tallinn, e-post [email protected], [email protected])
Kohtuistungil 9.11.2021. a
RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata M M’i hagi A K’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses M M’i kanda.
3.Välja mõista M M’ilt menetluskulud summas 2 184 eurot A K’i kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M M’il tasuda A K’ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 184 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 12.11.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt poolte poolt 16.01.2020 sõlmitud lepingule 17.01.2018. aasta jaanuaris M Mov edastas A K’ie dokumendid (korteri projekt ja fotod) aadressil korterielamu (objekt) disainprojekti väljatöötamiseks ja remondi esialgse eelarve koostamiseks. Nimetatud dokumentide saatmise eesmärgiks oli hageja soov saada kostja poolt hinnapakkumise vajalikke tööde läbiviimiseks ja materjali ning sisustuse ostmiseks. Vastuseks nimetas kostja oma tingimused sealhulgas ka tööde maksumust. Hageja nõustus kostja hinnapakkumisega mille sisuks olid:- tasu projektitööde eest – 5 000 eurot; tasu autorijärelevalve ja kontrolli eest - 150 еurot /päev või tasu kuude kaupa. Lisaks pooled leppisid kokku, et kõik kostja poolt tööde teostamisega seotud reisimis- ja majutuskulud tasutakse hageja poolt eraldi kostja kontole.
2.Kostja kohustus lõpetama kõik hagejaga kokkulepitud tööd mitte hiljem kui 1. juuniks 2018. a. (Lepingupoolte kirjavahetus Lisa 1). Sama lisana kostja kinnitab, et kõik tasumised laekuvad tema isiklikule kontole, mitte tema poolt esindatava ettevõtte kontole ja vaatamata sellele, et kirjavahetuses on kostja kirjade allpool on alati märgitud tema ettevõtte nimi, arvete puudumine ja arvelduseks isikliku konto esitamine, kinnitab et lepingupooleks on siiski A K ise, mitte tema ettevõtte xxx OÜ. Seega ei ole kahtlust, et kostjaks on A K).
3.2018. aasta veebruaris kinnitas kostja, et alates 05. märtsist 2018. a. on ta valmis tooma objektile ehitajate brigaadi ning alustama töid. Samuti kinnitas kostja, et kõik vajaminevad materjalid on tema poolt kas juba tellitud või kavatseb tellida xxx (Lepingupoolte kirjavahetus Lisa 2) ja 19.02.2020 esitab hagejale kulude nimekiri (Lepingupoolte kirjavahetus Lisa 3). Kirjas 23. märtsist 2018. a. esitas kostja aruande tööde teostamise kohta, aga samuti ettepanekud plaatide, mööbli, köögi, uste, magamistoaakende ümbertegemise ja valgustite kohta. Edasises kirjavahetuses oli kooskõlastatud köögi maksumus, selle transportimine Küprosele, uste ja mööbli maksumus. Hageja maksis kohusetundlikult ja tähtajaliselt kõik töövõtja poolt esitatud arved.
4.Kokkulepitud tähtajaks 1. juuniks 2018. a. tööd lõpule viidud ei olnud. Hageja oli sunnitud kaasama muid töötajaid kostja poolt tegemata jäetud (lõpetamata) tööde täitmiseks või tehtud tööde parandamiseks, kuna kostja poolt tehtud tööde kontrolli käigus selgus, et töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Lisaks eeltoodule, saabus töövõtja poolt tellitud köök hilinemisega ja praagiga. Lisaks kõigele muule tuli uuesti osta plaadid, tellida uksed, teha ringi kapid, jne. 26.06.2020 kirjutas kostja hagejale, et tema ei suuda rohkem tööd teha ja niigi on selle projektiga pankrotis. Selle kirjaga kostja kinnitab lepingu sõlmimise aja ja selle olemasolu (Lepingupoolte kirjavahetus Lisa 5). Kirjas 29.06.2018. a. tunnistab kostja oma süüd ebakvaliteetselt tehtud töö eest ja kirjutab, et on valmis ennast parandada (Lepingupoolte kirjavahetus Lisa 6).03.07.2018 saatis hageja kostja nimele välja pretensiooni, aga samuti hüvitusnõude (Lisa 7).
5.Kostja ebaprofessionaalse ja kahjuliku tegevuse tõttu oma lepinguliste kohustuste täitmisel hagejal tekkisid lisakulud, millega hagejale oli tekitatud kahju. Kulud norme ületava majutuse eest hotellis perioodil alates 11.06.2018 (kokkulepitud viibimise tähtaeg pisipuuduste
kõrvaldamise arvestusega) kuni 03.07.18 summas 20 050 eurot: Hotellis xxx (Lisa 8) alates 11.06.2018 kuni 14.06.2018 4 ööd x 410 eurot ja alates 15.06.2018 kuni 17.06.2018 3 ööd x 875 eurot – kokku 4265 eurot; Hotellis xxx (Lisa 9) alates 18.06.2018 kuni 03.07.2018 16 ööd x 640 eurot (kahetoaline number 360x2) eurot – kokku 15785 eurot. Objekti mitteõigeaegse valmidusega tellitud mööbli ülenormatiivse hoidmisega seotud kulud summas 409,96 eurot (Lisa 10). Kokku summas 20460 eurot.
6.Lisaks punktis 2.2. ja 2.3. toodud kuludele, mis on seotud lepinguliste kohustuste vastutustundetu täitmisega kostja poolt, on käesolevaks hetkeks tuvastatud hageja poolt rikkumiste ja projektile ning lepingu sisule mittevastavustega tekitatud kahjusumma, mis moodustab 18 054 eurot (Lahkarvamuste nimekiri tabelina. Lisa 11). 26.08.2020 tegi hageja kostjale ettepaneku kahju hüvitada (Lisa 12), kuid vastus oli eitav (Lisa 13). Lõppkokkuvõttes kostja vastutustundetu tegevusega hagejale tekitati kahju kogu summas 38514 eurot.
7.Hageja hinnangul sõlmisid pooled töövõttulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Lepingu olemasolu kinnitab pooltevaheline kirjavahetus, aga samuti muud tehingu olemasolu ja sisu kinnitavad dokumendid. Lähtudes ülaltoodust, on kostja, kelle lepingulised rikkumised on dokumentaalselt tõendatud, on kohustatud hüvitama hagejale kulud, aga nimelt hagiavalduse punktides 2.2., 2,3. ja 2,4. toodud kulud kogusummas 38514 eurot. Vastavalt seadusele alates 01.06.2018 kuni käesoleva dokumendi esitamise ajani viivise määraks on 8% aastas, ehk 0,022% päevas. Seega soovib hageja nõuda kostjalt TsMS § 367 viivist põhinõude summalt 38514 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumisega viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vastus
8.Kohtule 08.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu: õigeks kostjaks antud tsiviilasjas peaks olema D V (isikukood xxx), kellega hagejal oli sõlmitud töövõtuleping xxx asuvas korteris remonditööde tegemiseks. Kostjal puuduvad hagejaga mistahes õigussuhted remonditööde töövõtu valdkonnas.
9.Tulenevalt hagiavaldusest, „vastavalt 16.01.2020 sõlmitud lepingule 17.01.2018 jaanuaris edastas hageja kostjale dokumendid korterelamu disain-projekti väljatöötamiseks ja remondi esialgse eelarve koostamiseks“ /hagi p 1.1/. Tulenevalt hagiavalduse punktist 3.2 leiab hageja, et „pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes“. Hageja seisukoht on väär. Hagiavalduse tekstist võib järeldada, et hageja on seisukohal, et pooled on justkui sõlminud kaks töövõtulepingut (i) projektitööde tegemiseks (nn „sisekujundusprojekt“) (ii) xxx asuvas korterelamus „xxx“ remonditööde tegemiseks. Antud käsitlus omab tähtsust eelkõige põhjusel, et kõik hageja nõuded (vt hagiavalduse p 2.2-2.4) tulenevad asjaolust, et hageja ei olnud rahul remonditöödega.
10.Kostja hageja käsitlusega ei nõustu. Poolte vahel puudus mistahes leping korteris remonditööde teostamiseks. Kostja peab vajalikuks selgitada, et kostja on arhitekt, mitte ehitaja. Hageja väide, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping remonditööde tegemiseks, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud leping korterelamus remonditööde tegemiseks. Töövõtuleping on tasuline leping. Poolte poolt oli
kooskõlastatud tasu projektitööde eest. Tasu autorijärelevalve ja kontrolli eest ei ole kostja kunagi saanud ning eespool mainitud tööd ei kuulunud kostja kohustuste hulka, nagu ka ehitustööd.
11.Hageja poolt deklareeritust jääb aga mulje, et hageja soovib, et teatud asjaolude olemasolu tõendaks hoopis kostja, mitte hageja ise. Kostja selgitab, et ehitustööde tegemiseks oli hagejal sõlmitud leping professionaalse ehitajaga (D V). Kuna paljudel arhitektidel on tänu töövaldkonnale palju erinevaid kontakte ehitusvaldkonnas, saatis kostja hagejale ehitusfirma kontakti, mis tõendab hagiavalduse lisa 2 (kostja 25.02.2018 e-kiri hagejale) ning hinnapakkumise („tere õhtust, saadan edasi hinnapakkumise J, kelle brigaadiga mina samuti tegin mõned objektid. A K“). Kostja poolt pakutud ehitusfirma ei osutunud valituks: hageja sõlmis töövõtulepingu korteri „xxx“ remonditööde tegemiseks D Viga (isikukood xxx). Töövõtulepingu koos remonditööde nimekirjaga saatis hagejale D V 4.03.2018 e-postiga (Lisa 1). Varasemas meilis, st 28.02.2018 rõhutas D V, et leping sõlmitakse temaga kui füüsilise isikuga (Lisa 2). D V ei teinud tööd üksinda, vaid tal oli terve brigaad.
12.Asjaolu, et kostja ei olnud remonditöödega kuidagi seotud, tõendab hagiavalduse lisa 5: 26.06.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles rõhutas: „minu pakkumus ja ülesanded ei sisaldanud projekti ja kogu toimingute juhtimist, mis olid seotud objektiga xxx, seoses sellega et mul puudub selliste tööde läbiviimiseks litsents ja ma ei ole selleks õigustatud“; „xxx saabudes Te selgelt andsite märku, et objekti juhtimisega xxx tegeleb T ja tema alati organiseerib kõik vajaliku objektile sh tööjõud ja materjalid“. Tulenevalt eespooltoodust jääb kostjale arusaamatuks hagi õiguslik ja faktiline alus. Kostjal puudus hagejaga töövõtuleping remonditööde tegemiseks objektil „xxx“. Tulenevalt hagiavalduse punktist 2.4 heidab hageja kostjale ette „lepingutingimuste rikkumist“. Kostjale jääb hageja nõue arusaamatuks. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut (poolte vahel puudus lepinguline suhe remonditööde tegemiseks) ning hageja ei ole lepingulise vastutuse eelduseid (st lepingu rikkumise fakti) oma hagis esile toonud ega kahju tõendanud. Tulenevalt eespooltoodust ei ole kahjunõude eeldused täidetud, hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Hagiavalduse punktis 2.1-2.4 on hageja poolt välja toodud kahju ja nõude suurus /sh hagi lisa 11 - tabeli vormis/. Kostja jääb oma põhiargumendi juurde - kostja ei ole kahju tekitajaks, seega ei pea hagejale kahju hüvitama. Asjaolu, et hageja erinevad koostööpartnerid (sh hotellid jne) on esitanud hagejale erinevaid arveid, ei tähenda, et kostja peaks need arved tasuma. Kostja vaidleb hagi punktides nr 2.1-2.4 ja hagi lisas 11 toodud kõikidele summadele vastu eelkõige põhjusel, et hageja ei ole selgitanud, miks peaks kostja need arved tasuma. Hageja väited on õiguslikult alusetud. TsMS § 236 lg 1 ning § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on hageja kohustatud esitama hagi aluseks olevad faktiväited täpselt ja konkreetselt hagis tõendada soovitavad vaidlusalused faktid. Hageja ei ole seda teinud, vaid on esitanud üksnes üldiseid hinnanguid. Lisaks eespooltoodule ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu ja ulatust: hagiavaldusest ja lisast 11 pole võimalik aru saada, mis töödega on tegemist, mis materjalid olid selleks kasutatud ja mis on nende maksumus, sh kas kahjusumma oli reaalselt välja makstud ja mis hinnapakkumiste alusel. Hagiavalduse lisas 11 on välja toodud ilmselt hageja enda poolt koostatud puuduste nimekiri. Kostja leiab, et antud excel-dokument ei vasta TsMS § 238 nõuetele. Hagiavalduse lisa 11 ei ole asjakohane ega lubatav tõend ehitustehnilise vaidluse lahendamiseks: tegemist ei ole poolte poolt allkirjastatud aktiga või eksperdi arvamusega, dokumendil puudub hageja allkiri, viide objektile, puuduvad muud
olulised tõendid (fotod, joonised, kuludokumendid). Hagiavalduse lisas 11 toodud tabelis märgitud nõuded ei ole põhjendatud ega tõendatud. Antud tabeli põhjal on raske aru saada, kas tegemist on hageja nõudega (lisa 11 on hageja poolt pealkirjastatud kui „lahkarvamuste nimekiri tabelina“). Hagiavalduse punktis 2.4 mainis hageja lühidalt, et „lisaks punktis 2.2 ja 2.3 toodud kuludele, mis on seotud lepinguliste kohustuste vastutustundetu täitmisega kostja poolt, on käesolevaks hetkeks tuvastatud hageja poolt rikkumiste ja projektile ning lepingu sisule mittevastavusega tekitatud kahjusumma, mis moodustab 18 054 EUR“. Lisaks eespooltoodule jääb kostja oma põhiargumendi juurde - kostja ei ole kahju tekitajaks, seega ei pea hagejale kahju hüvitama.
14.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusest pole võimalik aru saada, kas tegemist on mõistlike kulutustega puuduste kõrvaldamiseks või mitte. Kahjuhüvitis hõlmab VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kuna kahjuhüvitise summa 18 054 EUR EUR (vt hagi p 2.4 ja hagi lisa 11) pole põhjendatud, siis hageja käitumises paistab antud juhtumi puhul välja peatöövõtja ebaobjektiivne tegevus, mis väljendub kõrgendatud hinnapakkumiste aktsepteerimises. Hageja kahjuhüvitise nõue on ülepaisutatud ja ei ole kontrollitav. Kohtu põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
16.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et kostja on peatöövõtjana tegutsenud vastutustundetult, mille tulemusel tekkisid hagejale xxx asuva korteri remonttöödel lisakulutused summas 38 514 eurot.
17.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et tema ja kostja vahel oli 2018. a veebruaris sõlmitud ehituse töövõtuleping, mille alusel kostja oli kohustatud projekteerima, teostama peatöövõtjana ehitus- ja remonttööd ning autori järelevalvet hagejale kuuluvas korteris asukohaga xxx.
18.Kostja ei eita projekteerimistööde teostamiseks lepingu sõlmimist ning selle eest hagejalt tasu saamist, kuid hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ehituse töövõtulepingut remonttööde ega omaniku järelevalve teostamiseks. Kuivõrd kostja remonttöid ega remonttööde teostamise üle järelevalvet ei teostanud, ei ole kostja hagejale ka kahju tekitanud.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
20.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja on lubanud teostada hagejale kuulu korteri disainprojekti (tl 7, 11). 16.01.2018. a e-kirjast nähtub, et hageja on kostjale antud ülesannet mõistnud selliselt, et kostja teostab projekti ja töö dokumentatsiooni (tl 6 pöörde ja tl 10 pöördel). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja ei sõlminud mingeid kokkuleppeid remonttööde teostamiseks ning remontööde omanikujärelevalve teostamiseks.
21.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Puudub vaidlus sellest, et kostja on projekteerimistööd teostanud ning nende tööde eest hagejalt tasu saanud. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. 03.07.2018. a on hageja koostanud pretensiooni ja tabeli, millest nähtub, et hagejal on etteheiteid teostatud remonttööde osas (tl 21, 28-37). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjale esitanud pretensioone teostatud projekteerimistööde osas.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses väitnud, et temal tekkis kahju kostja ebaprofessionaalse ja kahjuliku tegevuse tõttu, eelkõige tekkis kahju remonttööde mittetähtaegse valmimise tõttu ning tööde projektile ja lepingu sisule mittevastavuse tõttu (tl 3 pöördel). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Endal kahju tekkimise tõendamiseks on hageja esitanud fotod, hotelliarved, laoarve ning konto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja on teinud D Vile makseid selgitusega „laen“ ja „porgand“ (tl 22-27, 102, 103-133).
23.Kohtu hinnangul on hageja jätnud käesolevas menetluses tõendamata endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose enda võimaliku kahju ning kostja tegevuse vahel. Kohtule on esitatud hageja ja D Vi vahel 04.03.2018. a sõlmitud leping, mille objektiks oli xxx vastavalt p 9 toodud tööde mahule ja hinnapakkumisele (tl 80). Kohus ei nõustu hageja väitega, et lepingul oli üksnes deklaratiivne iseloom (tl 99). Kohtu hinnangul vastab hageja ja D Vi vahel sõlmitud kokkulepe (tl 80-89) VÕS § 635 lg 1 sätestatud töövõtulepingu tingimustele. Lepingu p-st 7 ja 13 nähtub lepingu hind, maksmise kord ning poolte rekvisiidid (tl 84, 85 pöördel). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 04.03.2018. a e-kirjas on D V palunud hagejal teostada tööde eest ettemaks, nagu eelmine kord, tema lepingus märgitud arvelduskontole (tl 80 pöördel). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 19.03.2018. a, 11.05.2018. a teostanud D Vile ülekanded vastavalt summas 2 725 eurot ja 4 525 eurot (tl 187-188). Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et 04.03.2018. a sõlmitud lepingul ei olnud üksnes deklaratiivne iseloom, vaid mõlemad lepingupooled mõistsid lepingut selliselt, et see on täitmiseks kohustuslik. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks vahendanud 04.03.2018. a lepingu sõlmimist või kostjale oleks sellest töövõtulepingust tekkinud kohustusi, mille eest kostja vastutama peaks. Hageja väited selle kohta, et kostja kohustus objektil omanikujärelevalvet teostama, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ja tõendmata.
24.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus 25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 2 184 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud sisaldavad lepingulise esindaja kulu 14 töötunni eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu
hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 2 184 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 184 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.