OÜ Aktiva Finants hagi G. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
51,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (OÜ Julianus Inkasso; e-post xxx) Kostja: G. K. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi G. K. vastu. Mõista G. K.’ilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus kokku 48,25 eurot, millest põhivõlgnevus 41,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 28.06.2021 seisuga 7,01 eurot. Mõista G. K.’ilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõude jäägilt (käesolevalt 41,24 eurot) alates 29.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivised mitte enam kui põhinõude ulatuses. Jätta menetluskulud täies ulatuses G. K.’i kanda. Määrata Aktiva Finants OÜ menetluskulude suuruseks kokku 175 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust 75 eurot ja hageja õigusabikuludest hagimenetluses 100 eurot. Mõista G. K.’ilt Aktiva Finants OÜ kasuks välja hageja menetluskulud summas 175 eurot. G. K.’il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude hüvitamise nõue 140 euro ulatuses. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et edasikaebamiseks on luba antud üksnes juhul, kui see on märgitud otsuse resolutsioonis. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 26.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult G. K.ilt 82,48 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas maksekäsu ettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus 07.06.2021 määrusega ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohtu nõudmisel esitas hageja 28.06.2021 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale nõuetekohase hagiavalduse G. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi on esitatud kostja ja Alexela Energia AS (endise nimega Elektrimüügi AS) vahel 02.10.2014 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenus tarbimiskohta aadressile xxx ning kostja kohustus maksma elektrienergia eest kokkulepitud tasu. Alexela Energia AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Alexela Energia AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: nr xxx, summas 48,76 eurot, maksepäevaga 14.03.2019; nr xxx summas 31,74 eurot, maksepäevaga 14.04.2019; ning nr xxx summas 42,61 eurot, maksepäevaga 14.05.2019. Hageja on selgitanud, et arve nr xxx summas on Alexela Energia AS esitanud ka viivisenõude summas 1,37 eurot, mida hageja võlgnevuse põhiosa hulka ei arvesta. Eeltoodust tulenevalt on põhiosa võlgnevus summas 41,24 eurot (42,61-1,37).
3.Alexela Energia AS loovutas 29.12.2020 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (Lisa 4).
4.Kokkuvõtteks nõuab hageja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ja VÕS § 113 lg-le 1 kostjalt lepingust nr xxx tuleneva 41,24 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 7,01 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ja alates 29.06.2021 kuni põhivõla tasumiseni jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmist. Hageja palub välja mõista kostjalt ka hageja menetluskulud, s.o riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja on esitatud hagile vastu vaielnud ning avaldanud, et ta polnud nõus esitatud arvetega, kuna tal oli juba ammu teine teenuse pakkuja, kuid arveid esitati ikka edasi. Vana teenuse pakkujaga vahetas kostja välja, kuna hakati esitama topelt arveid. Kostja selgitab, et kuna ta esitatud arvetega nõus ei olnud, siis tegigi ta ettepaneku, et las selle lahendab kohus, sest summa mida kostjalt mõistetakse on kostja hinnangul õigustühine. Kostja väidab, et ta küll soovis
2(4)
mõistlikel tingimustel jõuda ka kokkuleppele, kuid seda ei soovinud vastaspool. Lisaks avaldas kostja, et tänagi ei soovi ta kohtu protsessi, vaid see mõistlikel tingimustel ära lahendada. Kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
8.Hagi on esitatud elektrienergia müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuse (sh viivise) väljamõistmiseks ning seega kuuluvad kohaldamisele VÕS § 208 lg 1 ja 3, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. Nõude saab rahuldada järgmiste eelduste esinemisel: (i) kostjaga oli sõlmitud elektrienergia müügileping; (ii) kostja rikkus oma kohustusi; (iii) kohustus/võlgnevus on muutunud sissenõutavaks; ja (iv) hageja on õigustatud isik nõudma tekkinud võlgnevust.
9.Kohus loeb tõendatuks, et kostja on Alexela Energia AS-ga (endise nimega Elektrimüügi AS) sõlminud 02.10.2014 elektrienergia müügilepingu nr xxx (tõend digitoimikus). Ka kostja ise ei ole kohtule avaldanud, et ta pole nimetatud lepingut sõlminud. Vastupidi, kostja tunnistas, et ta hagejaga lepingu küll sõlmis, kuid väidab, et vahetas selle mingi aeg teise teenuse pakkuja vastu.
10.Hagi kohaselt on Alexela Energia AS on müüdi elektrienergiat aadressile xxx endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Kostja ei ole väitnud, et ta vastavat kaupa/teenust ei saanud. Seega on Alexela Energia AS oma kohustuse täitnud, kuid kostja on jätnud omapoolsed kohustused (VÕS § 208 tulenev tasumiskohustus) täitmata.
11.Kostja on vastuväiteks toonud välja vaid seda, et kuna talle ei sobinud vastav teenuse pakkuja, siis sõlmis ta juba ammu uue lepingu uue teenuse pakkujaga. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on lepingu Alexela Energia AS-ga üles öelnud ega ka selle kohta, mis ajast ta seda teinud on. Kohus leiab, et see on elektrienergia ostja (käesolevale juhul kostja) kohustuseks teha kõik selleks, et leping saaks temale soovitud ajal lõpetatud ning selle lõpetamises tuleb ka veenduda. Kui elektrienergia arveid esitati edasi, tuli kostjal selleks teenuse pakkujaga/elektrimüüjaga ühendust võtta ja selgitada välja tekkinud olukord. Kuna kostja ei ole käesoleval juhul kohtule ühtegi tõendit esitanud lepingu lõpetamise kohta ning ei ole esitanud ka muid põhjuseid ja ka tõendeid, miks esitatud arved on alusetud, ei ole kohtul alust kahelda hageja väidetes, et kostja pole enda poolset lepingukohustust täitnud - talle esitatud arveid tasunud. Kohus leiab, et kohustus oli muutunud VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt sissenõutavaks ning kostja on oma kohustusi rikkunud VÕS § 100 mõistes.
12.Kohus leiab, et 29.12.2020 on Alexela Energia AS vastavalt VÕS §-le 164 loovutanud OÜ-le Aktiva Finants nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid“ (vt hagi lisa 4 - loovutamise teade, digitoimikus). Seega leiab kohus, et hageja
3(4)
on käesoleval juhul õigustatud isikuks nõudma kostjalt tekkinud võlgnevusi, mis tulenevad lepingust nr xxx.
13.Hageja on märkinud, et kostja ei ole tasunud arveid põhiosas kokku summas 41,24 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõuete suuruse osas ega esitanud ühtki tõendit, mis võimaldaks võita, et nõue selle summas oleks alusetu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud välja mõista hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 41,24 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja viivis perioodi 15.05.2019-28.06.2021 eest kokku 7,01 eurot (hagi lisa 4, viivisearvestus, tõend digitoimikus) ning TsMS § 367 kohaselt edasiulatuv viivis alates 29.06.2021. a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni (kuid viivised kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses).
14.Seega on täidetud kõik eeldused hageja nõude rahuldamiseks. Kostja kohtumenetluses esitatud vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulude 240 euro väljamõistmiseks. Õigusabi osutati maksumusega 120 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 75 eurot. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust ning ka hagi hinda, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot. Kohus jätab õigusabikulude hüvitamise nõude 140 euro ulatuses rahuldamata.
17.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.