K. K. hagi R. T.e vastu võlgnevuse 300 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1,51 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
325,51 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. K. (isikukood: xxxx; xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: R. T. (isikukood: xxxx; xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus; kostja R. T. ärakuulamine 19.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. T. hageja K. K. kasuks põhivõlgnevus 174,78 eurot ja 09.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4,06 eurot.
3.Välja mõista kostjalt R. T. hageja K. K. kasuks viivis põhinõudelt (174,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2022.a kuni nõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja K. K. menetluskulud 58,26% ulatuses kostja R. T. kanda ning kostja R. T. menetluskulud jätta 41,74% ulatuses hageja K. K. kanda.
5.Rahuldada hageja K. K. taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt R. T. hageja K. K. kasuks menetluskulude hüvitis summas 233,04 eurot.
7.Välja mõista kostjalt R. T. hageja K. K. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-21-120814
8.Jätta kostja R. T. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et pooled sõlmisid 31.12.2020.a kaheaastase tähtajaga eluruumi üürilepingu. Hageja pidi üürileandjana võimaldama kostjal üürnikuna kasutada üürilepingu eset ning kostja kohustus selle eest hagejale üüri tasuma ning kandma üürilepingu esemega seotud kõrvalkulud. Kostja tasus korrektselt hagejale nii üüri kui ka tagatisraha, kuid juunis 2021.a kasutas ära tagatisraha üüri tasumiseks ning pole pärast seda tagatisraha hagejale uuesti tasunud. Kostja pole tasunud hagejale 300 eurot.
2.Kuna kostja kasutab üürilepingu eset alates jaanuarist 2021. a, siis pidi kostja tasuma kokku hagejale perioodi 01.01.2021.a – 31.07.2021.a eest üüri 7 kuud * 300 eurot = 2100 eurot ning lisaks tagatisraha 300 eurot. Kostja tasus hagejale nimetatud perioodi eest kokku 2100 eurot. Tagatisraha kostja tasunud pole või on selle ära tarvitanud üüri eest tasumiseks.
3.Üürilepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale üüri iga kalendrikuu kohta 300 eurot (p 3.1), ettemaksu 300 eurot jagatuna võrdselt jaanuari ja veebruari 2021. a peale (150 eurot / kuu) (p 3.2) ning hiljemalt lepingu allkirjastamise päeval tasuma tagatisraha summas 300 eurot (p 3.11). Lisaks pidi kostja tasuma igakuiselt kõik eluruumiga seonduvad kõrvalkulud (sh remondifond jms) (p 3.4). Kuna kostja pole hoidnud tagatisraha saldot 300 euro peal, siis rikub kostja vähemalt üürilepingu p 3.11.
4.Kostja tasus vastavalt üürilepingu p-dele 3.2 ja 3.11 tagatisraha kahes osas. Kostja kulutas tagatisraha ära juunikuus 2021.a, kui jättis üüri maksmata ning enda sõnade kohaselt tasaarvestas selle ettemaksuga. Kuna ettemaks läks tagatisraha katteks, siis pidi kostja nn ettemaksu ära kulutamise järel taastama tagatisraha täies summas.
5.Kuna kostja kasutas ära tagatisraha 15.06.2021.a kuupäevaga (poolte praktika järgi pidi üürnik tasuma üüri 15. kuupäevaks nagu ka lepingu p 3.9 järgi kõrvalkulusid), siis muutus
2-21-120814 tagatisraha tasumise kohustus sissenõutavaks 17.06.2021.a. Lepingu p 3.11 järgi pidi üürnik tasuma tagatisraha lepingu sõlmimise päeval ehk 1 päeva jooksul – järelikult pidi kostja taastama tagatisraha saldo hiljemalt 16.06.2021.a. Hageja palub kostjalt välja mõista 300 eurot.
6.Hageja hinnangul peab kostja tasuma viivist seadusjärgses määras kokku 1,51 eurot perioodi 17.06.2021.a – 09.07.2021.a eest. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostja poolt.
7.Kostja on oma vastuse üles ehitanud sisuliselt väitele, et ettemaksu näol ei olnud tegemist tagatisrahaga. Lepingu p 3.11. kohaselt oli kostjal kohustus maksta tagatisraha summas 300 eurot lepingu allkirjastamise päeval. Kuna kontoväljavõtetest on näha, et kostja tasus ettemaksu kirjelduse all 300 eurot kahes osas vastavalt jaanuaris ja veebruaris 2021 ning tagatisraha summas 300 eurot kostja eraldi ei tasunud, siis tuleb asuda seisukohale, et ettemaksu all pidasid lepingupooled silmas tagatisraha. Seega ettemaks oli mõeldud tagatisraha jaoks. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei tõlgendanud ettemaksu tagatisrahana, siis oleks ta pidanud tasuma hagejale eraldi 300 eurot tagatisrahana. Kostja seda ei teinud ja hageja seda nõudma ei hakanud, mistõttu on tõlgendamise teel võimalik välja selgitada poolte tegelik tahe – nii kostja kui ka hageja mõistsid ettemaksu all tagatisraha makset. Lisaks on kostja ka kirjavahetuses hagejaga tunnistanud, et ettemaksu näol oli tegemist tagatisrahaga. Kostja kasutas ka aprillikuus tagatisraha ära tasumaks üürimakse, kuid tasus maikuus selle tagasi. Juunikuus tegi kostja sama sammu, kuid keeldus tagatisraha uuesti tasumast seoses poolte vahel tekkinud pingetega (kostja poolsed parkimiskorra rikkumised). Üürileandja võib nõuda nii tagatisraha kui ka teostada pandiõigust. Seadus ei piira üürileandja õigusi nõuda nii tagatisraha kui ka teostada pandiõigust.
8.VÕS §-st 292 ei tulene, et elamu kui terviku säilitamiseks vajaliku laenu tagasimaksed, remondifond ja ühistu sihtmakse ei ole seotud asja kasutamisega. Korteriühistu poolt remondifondi kogutava raha kasutamine on seotud otseselt kostja kasutusse antud eluruumiga ja -pinnaga – remondifondi eesmärgiks on koguda raha tagamaks eluruumi ja üldkasutatavate pindade säilimine. Sama kehtib ka ühistu sihtmakse puhul, mida kogutakse kindla eesmärgi nimel (nt katuse renoveerimine) ning mis on otseselt seotud eluruumi korrashoiukohustusega (nt kui katus ei pea sooja või laseb vett läbi, mõjutab see ka eluruumi). Seega lepingu p 3.4. toodud kõrvalkulude puhul on tegemist elamu kui terviku kasutamiseks ja säilitamiseks vajalike maksetega.
9.Kostja oli lepingut sõlmides teadlik, et peab tasuma kogu ühistu poolt esitatava arve ja nõustus sellistel tingimustel lepingut sõlmima. Kostja on ka vastavalt kokkuleppele ühistu arveid tasunud ega esitanud kordagi vastuväiteid arvete osas. Kostja on vastavasisulise etteheite esitanud alles kohtumenetluses ja hetkel, mil hageja on kostjale esitanud korduvatest üürilepingu rikkumistest tulenevalt üürilepingu ülesütlemise avalduse. Sellist kostja käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks, vaid tegemist on pahatahtlikkusega. Kui kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste raames kohe keeldunud teatud kõrvalkulude tasumisest, ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud või oleks selle
2-21-120814 arvelt tõstnud üüritasu suurust.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja märgib, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Üürilepingust ei nähtu hageja õigust nõuda kostjalt lisaks tasutud üürisummadele veel lisaks ühe kuu üüri. Hagi üürisumma maksmiseks on arusaamatu, kuna kostja on tasunud kõik üürimaksed. Kõik lepingust tulenevad rahalised kohustused on kostja täitnud korrektselt vastavalt lepingule.
11.Kostja on tasunud 2021.a jaanuaris 300 eurot üüri ja lisaks 150 eurot ettemaksu, kokku 450 eurot nii nagu oli kokkulepe üürilepingu punktis 3.2. toodule. Samuti veebruari eest 450 eurot, millest 150 eurot oli ettemaks. Aprillis tekkis kostjal vajadus ajatada üürimakseid, kuna toimus töökoha vahetus. Kostja tasus hagejaga kokkuleppel vaid kommunaalkulud aprilli kuu eest. Maikuus tasus kostja üüri 300 eurot 17.05. ja kahes osas ka aprilli kuu üüri, 150 eurot 17.05. + 150 eurot 22.05. = 300 eurot kokku nii nagu oli kokku lepitud. Kokku tasus kostja mai kuus 600 eurot hagejale. Tekkis ettemaks 300 eurot, mis oli tasutud kahes osas, jaanuaris 150 eurot ja veebruaris 150 eurot = 300 eurot. Juunikuu üüri tasus kostja ettemaksu arvelt nii nagu ta ka hagejat teavitas Messengeri vestluses, mistõttu ei saagi kajastuda juuni kuu üürimakse hageja arveldusarve väljavõttel. Kostja ei soovinud edaspidi ettemaksu tasuda, sest puudus usaldus hageja vastu, samuti tema rahaline seis oli paranenud ja ei näinud vajadust ettemaksuks. Liiatigi ei hoidnud hageja ettemaksu summat eraldi arveldusarvel. Sellest tulenevalt peaks hageja kostjale tasuma üürilepingust toodud intressi enda valduses hoitud ettemaksu summa arvelt selle aja eest, mis ettemaks on olnud hageja valduses. Samuti ei soovinud kostja anda hagejale sisuliselt ilma intressita laenu. Seda teavitas kostja ka hagejale, et juuni kuu tasub ettemaksu arvelt ja edaspidi vastavalt üürilepingule. Hagi jääb arusaamatuks, kui hageja nõuab üürimakset, mis on tasutud ettemaksu arvelt. Ettemaksu tasumise kohta ei ole hageja kohtusse pöördunud. Kostja on tasunud juulikuu eest 300 eurot, augusti eest 300 eurot ja septembri eest samuti 300 eurot. Kokku terve perioodi eest koos ettemaksuga, on kostja tasunud täpselt selle üürisumma, mida hagejal oleks õigus nõuda antud perioodi 01.2021 – 09.2021 eest, 2700 eurot. Lisaks on üürilepingus punkt 5.3, mis muudab ettemaksu vajaduse tühiseks, kuna p 5.3 järgi on üürileandjal lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus eluruumis asuvatele ja eluruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses.
12.Kostja soovis, et kohus tasaarvestaks hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvetelt remondifondi, hageja laenumaksed ja ebaselge sihtmakse, mis on ekslikult üürilepingus märgitud kostja tasuda, kuid seadusest tulenevalt ei ole kostja kulud. Nõue kujuneb järgmiselt: remondifond 3,28 eurot + laenumakse 25,26 eurot ja sihtmakse 11,48 eurot = 40,02 eurot. Kokku 9 kuud x 40,02 eurot = 131,86 eurot.
13.Poolte vahel on ka vaidlus parkimiskorra rikkumise osas.
2-21-120814
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 325,51 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • pooled sõlmisid 31.12.2020.a kaheaastase tähtajaga eluruumi üürilepingu (dtl 29-39); • kostja tasus korrektselt hagejale nii üüri kui ka tagatisraha; • juunis 2021.a kasutas kostja ära tagatisraha üüri tasumiseks; • kostja ei ole tagatisraha hagejale uuesti tasunud.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, viivise seadusjärgses määras kokku 1,51 eurot perioodi 17.06.2021.a – 09.07.2021.a eest ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et nõue on alusetu.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Hageja nõuab tagatisraha 300 euro maksmist tuginedes üürilepingu p-le 3.11. Lepingu p 3.11 sätestab, et üürnik maksab hiljemalt Lepingu allkirjastamise päeval Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha ühe kuu Üürile vastavas summas (edaspidi nimetatud Tagatisraha). Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Lepingu p 3.2 sätestab, et üürnik maksab üürileandjale ettemaksuna ühe kuu üüri, so 300 (kolm sada) eurot käesoleva Lepingu sõlmimisel ülekandega. Ettemaks on osapoolte kokkuleppel jagatud kahe kuu peale võrdselt (jaanuaris 150 ja veebruaris 150 eurot).
19.Üürilepingu p 2.3 kohaselt jõustus leping 03.01.2021. Hageja kontoväljavõtetest (dtl 40) nähtub, et kostja tasus: • 15.01.2021 450 eurot selgitusega „vastavalt üürilepingule Xxxx 01.2021 üür ja ettemaks“; • 15.02.2021 530,68 eurot selgitusega „vastavalt üürilepingule Xxxx 02.2021 üür + ettemaks+01.2021 kom kulud ja kõrvalkulud“. Seega on kostja tasunud nii jaanuari kui veebruari 2021. a üüri kogusummas 600 eurot ning täiendavalt veel 300 eurot, millega tuleb lugeda täidetuks tagatisraha tasumise kohustus. Poolte vahel sõlmitud leping on sõnastatud ebaselgelt. Praktikas on tavapärane, et üürilepingu sõlmisel tuleb tasuda jooksva kuu üür ettemaksuna ning täiendavalt veel
2-21-120814 tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses (lisaks samas ulatuses tihti ka maakleritasu). Käesoleval juhul on pooled sätestanud p-is 3.11 tagatisraha tasumise kohustuse lepingu sõlmimise päeval ning täiendavalt p-is 3.2 veel üüri ettemaksu tasumise kohustuse, mille on omakorda ajatanud. Puudub vaidlus, et kostja on täitnud lepingu p-is 3.2 sätestatud kohustuse ja tasunud jaanuaris 150 ja veebruaris 150 eurot – kuid seda kõike lisaks vastavate kuud üürimaksetele, mistõttu puudub loogiline seletus, miks peaks vastavaid makseid käsitama üüri ettemaksuna. Seega tuleb kõnealuseid lepingupunkte mõista selliselt, et pooled leppisid kokku tagatisraha tasumise ajatamise kahe kuu peale (VÕS § 29). Ka pooled ise on vastavat summat tagatisrahana tegelikkuses käsitanud (vt dtl 189190 – kirjavahetus).
20.Puudub vaidlus, et 2021. a aprillis kostja üüri summas 300 eurot ei tasunud ning palus selle lugeda tasutuks tagatisraha arvelt. Hageja küll esmalt vaidles sellele vastu (dtl 189), kuid 17.05.2021 sõnumis on siiski lugenud tagatisraha arvelt aprillikuu üüri tasutuks (dtl 190). Seega muutus tagatisraha saldo nulliks.
21.Kostja nõustus eelviidatud kirjavahetuses tagatisraha saldo taastama 300 euro peale. Hageja kontoväljavõtetest (dtl 40) nähtub, et kostja tasus: • 18.05.2021 150 eurot selgitusega „üür, periood 05.2021, osaline makse“; • 22.05.2021 150 eurot selgitusega „üür, periood 05.2021, teine osamakse vastavalt kokkuleppele“.
22.Puudub vaidlus, et 2021. a juunis kostja samuti üüri summas 300 eurot ei tasunud ning pooled on selle lugenud tasutuks tagatisraha arvelt. Seega muutus tagatisraha saldo nulliks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole tagatisraha saldot taastanud. Ükski kostja väljatoodud põhjus ei anna alust tagatisraha tasumisest keeldumiseks, eriti veel olukorras, kus kostja on varasemalt juba korra tagatisraha arvelt üüri maksnud ja seejärel nõustunud tagatisraha saldo taastama. Kohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on rikkunud lepingus sätestatud tagatisraha tasumise kokkulepet. Kostja on tagatisraha tasunud ning leping ei näinud ette, et üürileandjale tuleks tagatisraha pärast selle n.ö ärakulutamist uuesti tasuda. Samas ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et hageja nõue on seetõttu välistatud. Kuigi leping on sõlmitud varem kui hakkas kehtima VÕS § 308 lg 11, ei ole hageja nõue välistatud. Viidatud sätte puhul on tegemist nõudenormiga, mis annab üürileandjale õiguse nõuda tagatisraha taastamist lepingujärgses ulatuses – seega ei mõjuta ega muuda säte lepingus kokkulepitut, vaid annab üürileandjale üürisuhte jätkudes täiendava võimaluse riske maandada. Seega on tagatisraha kostja poolt ära kasutatud üüri maksmiseks ja on hagejal õigus nõuda tagatisraha maksmist VÕS § 308 lg 11 alusel. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot.
23.Järgnevalt analüüsib kohus kostja tasaarvestusavaldust. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise
2-21-120814 poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluslik tasaarvestus võrdsustatav tingimusliku tasaarvestusega, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav (vt RKTKo 3-2-1-23-11 p 10). Kostja soovis, et kohus tasaarvestaks hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvetelt remondifondi, laenumaksed ja sihtmakse, mis on üürilepingus märgitud kostja tasuda, kuid seadusest tulenevalt ei ole kostja kulud (remondifond 3,28 eurot + laenumakse 25,26 eurot ja sihtmakse 11,48 eurot = 40,02 eurot. Kokku 9 kuud x 40,02 eurot = 131,86 eurot; tõendid dtl 150 – 156, 158 - arved). Üürilepingu p 3.4 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale, maamaksu, elamu kindlustuse (kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Kõrvalkulude kandmise kohustus on üürnikul juhul, kui üürnik ja üürileandja on selles eraldi kokku leppinud. VÕS § 292 lg 1 teise lause kohaselt on kõrvalkuludeks tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Selleks, et ühte kulutust saaks kõrvalkulude hulka lugeda, tuleb hinnata, kas vastav kulu on seotud asja kasutamisega. Kui konkreetsel kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis ei saa vastavat kulutust kõrvalkuluks lugeda. Kui eluruumi üürilepingu puhul lepivad lepingupooled kokku, et mingi kulutuse kannab eluruumi üürnik, kuid kui vastaval kulutusel asja kasutamisega seos puudub, siis tuleb VÕS § 275 tõttu vastav kokkulepe tühiseks lugeda. Kohus leiab, et korteriühistu sihtmakse ei ole seotud asja kasutamisega. Korteriühistu on organ, läbi mille korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi. Seega on ühistu toimimisega seotud maksed selgelt seotud omandi teostamisega ja kuuluvad seega üürileandja huvisfääri. Tegemist ei ole asja kasutamisega seotud kuluga. Ka siis, kui ühistu sihtmakset kogutakse kindla eesmärgi nimel (nt katuse renoveerimine), ei ole see kulu seotud eluruumi kasutamisega, vaid omaniku huvisfääri kuuluva korrashoiukohustusega. Samuti ei ole korteriühistu poolt kogutav remondifond seotud otseselt kostja kasutusse antud eluruumiga ja -pinnaga – remondifondi eesmärgiks on koguda raha tagamaks eluruumi ja üldkasutatavate pindade säilimine, mis on osa omaniku huvisfääri kuuluvast korrashoiukohustusest. Seega tuleb üürilepingu p 3.4 lugeda VÕS § 275 aluseks tühiseks osas, millega nähti ette kostja kohustus tasuda remondifondi-, laenu- ja sihtmakseid. Kohus leiab, et VÕS § 292 lg 11 käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd nimetatud säte jõustus 14.01.2021, kuid pooled sõlmisid kõrvalkuludega seotud kokkuleppe 31.12.2020.
24.Puudub vaidlus, et kostja on kõik kõrvalkulude arved täies ulatuses tasunud. Hageja ei ole nõudearvestusele vastuväited esitanud. Kuivõrd kostjal puudus kohustus hageja eest
2-21-120814 korteriühistule tasuda remondifondi-, laenu- ja sihtmakseid, tuleb alusetult tasutud maksed summas 131,86 eurot hagejalt tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 alusel. Seega on kohus seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus on kehtiv. Kostja tegi tasaarvestusavalduse 25.09.2021 menetlusdokumendis. Nimetatud kuupäeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu koos viivisega 306.64 eurot. Pärast tasaarvestust on kostja võlgnevus hageja ees 174,78 eurot (306,64 - 131,86).
25.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja nõuab seadusjärgset viivist põhivõlgnevuselt 300 eurot alates 17.06.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja on kohustust rikkunud ning see on lähtuvalt pooltevahelisest praktikast lepingujärgsete maksete tasumise tähtpäeva osas muutunud sissenõutavaks 17.06.2021. Kohus on tasarvestuse puhul võtnud arvesse viivise perioodi 17.06.2021 – 25.09.2021 eest. Seega on käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4.06 eurot (periood 26.09.2021 - 09.01.2022, 106 päeva, võlasumma 174,78 eurot, viivisemäär 0,022% päevas). Kohus rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2022.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
26.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 174,78 eurot, 09.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4,06 eurot ning viivise põhinõudelt (174,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2022.a kuni nõude täieliku tasumiseni.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-21-120814
Käesoleval juhul on kohus hagi põhinõude kontekstis rahuldanud 58,26% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 58,26% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 41,74% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
30.Hageja esindaja esitas 10.12.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 30 eurot ning hagejale on õigusabi osutatud 4h 35min ulatuses tunnihinnaga 192 eurot (käibemaksuga), kokku 880 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 910 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 75 eurot. Hageja on oma avalduses jätnud tähelepanuta, et ka maksekäsu kiirmenetluses on tasutud riigilõivu 45 eurot, mis loetakse hagimenetluse jätkumisel tasutuks hagiavalduselt. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
2-21-120814
34.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 26.08.2021 hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine 2,5h; 12.10.2021 kostja vastusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 20 min; 18.10.2021 arvamuse koostamine kostja vastusele 45 min; 23.11.2021 kohtumäärusega ja kostja vastusega tutvumine, analüüs kliendile (e-kirja koostamine) 15 min; 02.12.2021 lõplike seisukohtade koostamine 30 min; 10.12.2021 menetluskulude koostamine 15 min. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
35.Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 192 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Käesolev vaidlus oli sisult lihtsamapoolne. Asjas ei toimunud kohtuistungeid, seda menetleti kirjalikult. Tegemist on väikse rahalise nõudega, asi lahendati lihtmenetluses. Tõendite maht on tavapärasest mõnevõrra väiksem. Vaidluse ajaline kestvus on keskmisest lühem. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (käibemaksuga).
36.Seega oleks hageja esindajakulude põhjendatud suurus 609 eurot (4h 35min x 140 eur/h). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 325,51 eurot ning hageja esindajakulude kogusuurus on mitu korda suurem kui tsiviilasja hind. Kohus
2-21-120814 vähendab kostja esindajakulude suuruse 325 euroni eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel.
37.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 400 eurot (75 + 325). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 233,04 eurot (400 x 58,26%).
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Kostja ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seega tuleb jätta kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
40.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.