2-21-12589/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud ja kohtuotsuse õiguslik põhjendus PLACET GROUP OÜ ja kostja sõlmisid 23.12.2018 laenulepingu nr xxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles PLACET GROUP OÜ 23.09.2019 lepingu xxx üles. PLACET GROUP OÜ loovutas 25.09.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 23.12.2018 sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 2060 eurot (500 + 500 + 1000 + 60). Kostja kohustus krediiti tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel. Kostja on tasunud põhivõla katteks kokku 67,04 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 1992,96 eurot (2060 – 67,04). Laenulepingus nr XXX leppisid pooled intressimääraks 40,02% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, so alates 10.07.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.09.2019 summas 198,47 eurot (64,46 + 67,50 + 66,51). Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, võlgnevuse suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1992,96 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 198,47 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 1501,20 euro tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 40,02% aastas alates 24.09.2019 kuni 11.08.2021. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et PLACET GROUP OÜ ja kostja on kokku leppinud laenulepingu tingimustes, mille kohaselt on viivisemäär 40,02% aastas. Kohus selgitab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud viivisemäär on 40,02% aastas, mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 lause 2. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt summas 1992,96 eurot arvestatud viivise summa vahemikus 24.09.2019 kuni 11.08.2021 on summas 300,09 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 300,09 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 1201,11 eurot tasumise nõudes (1501,20 – 300,09 = 1201,11).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina (40,02%) väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 40,02% aastas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse jooksva viivise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt alates 12.08.2021 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 1992,96 euro täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Osaühingu Aktiva Finants lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Osaühingu Aktiva Finants menetluskuludeks on õigusabikulud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 400 eurot. Õigusabi osutati 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 180 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 400 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 580 eurot, millest riigilõiv on 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (ilma käibemaksuta).