Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. J. vastu 60 euro saamiseks 60 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja E. A. (e-post: xxx) Kostja: K. J. (xxx), esindaja I. J. (e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista K. J.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 60 eurot.
3.Jätta menetluskulud K. J. kanda.
4.Välja mõista K. J.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 335 eurot.
5.K. J.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 16.02.2018 kuni 16.02.2021. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kõnesolev sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale: 1) 24.07.2018 Kadaka tee x ja 2) 16.10.2019 X Hotell. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale vastavalt leppetrahvinõuded (leppetrahvinumber 1302 4071 8044 0194 ja 0591 6101 9081 9482), mis on kostjal tasumata.
2.Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Transpordiameti vastuses päringule sõiduki omaniku/vastutava kasutaja kohta nähtub, et leppetrahvinõuete esitamise ajal oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks isik isikukoodiga XXX, mis on kostja isikukood. Seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis parkimisalale kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
3.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja ei nõustu, et kostjale anti esmakordselt teada leppetrahvidest kaks ja pool aastat peale trahvinõuet. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul sõiduki esiklaasist on tehtud pildid ilma ja koos leppetrahviga, mille tulemusel on selge, et parkimislepingu rikkumisest tulenev leppetrahv on vahetult pärast lepingurikkumise fikseerimist asetatud kojamehe alla.
4.Kohtueelselt saatis hageja tähitud tasulise meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile ja kohtueelselt tasus kostja hagejale sissenõudmiskulu 10 eurot. Kohtueelse kirja näol on tegemist meeldetuletusega, mitte esmase teatega leppetrahvist.
5.Hageja ei nõustu kostja viitega LS § 72 lg-le 2. LS § 72 lg 2 on suunatud liiklussüütegudele, sest liiklusseadus reguleerib avalikõiguslikke suhteid. Antud juhul aga on tegemist eraõigussuhtega ning võlanõude aegumistähtaeg on reeglina kolm (3) aastat, mistõttu antud vaidluses LS § 72 lg 2 ei kohaldu.
6.Kostja ei ole tõendanud, et ta leppetrahvide väljastamise hetkel parkimisaladel ei viibinud. Google Maps Timeline-s sisalduvat informatsiooni on võimalik kasutajal ise muuta, mis on kirjas ka Google enda tootekirjelduses. Ka ei ole hageja arvates maksekorraldused piisavaks tõendiks, et kostja leppetrahvide väljastamise hetkel parkimisaladel ei viibinud. 16.10.2019 väljastati leppetrahv X Hotelli parkimisalas Tartus kell 8.19. Circle K-s tasus kostja kell 13.09 ning Olerexis kell 17.50. Seega on x Circle K-s tasumise ja Tartus väljastatud leppetrahvi vaheline ajavahemik peaaegu 5h. See on täiesti piisav aeg, et jõuda Tartust xCircle K-sse. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, kes ja millisel õiguslikul alusel on sõidukit kasutanud leppetrahvide väljastamise kuupäeval.
7.Hagejale jääb mõistmatuks ka kostja väidetud asjaolu, et 24.07.2018 parkimise eest on möödunud enam kui kolm aastat. Kui kostja püüab viidata aegumisele, siis hageja selgitab, et lähtudes TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 peatub aegumine kui esitatakse maksekäsu
kiirmenetluses avaldus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.07.2021. Varasem leppetrahv on väljastatud 24.07.2018, mis tuli tasuda hiljemalt 07.08.2018. See tähendab, et aegumist saaks arvestada maksetähtajale järgnevast päevast ehk 08.08.2018 ning avalduse esitamisel ei ole kostjal võimalik tugineda aegumisele, kuna nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited
8.Kostjale kuulub sõiduk Saab XXX, kuid ta ei ole olnud antud sõiduki kasutaja hageja poolt viidatud ajal, kui leppetrahvid tehti. Kostja ei ole teadlik, kes parkis sõiduki 16.10.2019 X Hotelli ees Tartus, kuid kinnitab, et tema ei ole selle autoga sõitnud ega parkinud nimetatud kuupäeval. Leppetrahvi saab nõuda konkreetselt isikult, kes auto parkis. Leppetrahvi esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku. Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus 6 kuud säilitada andmed, kes tema sõidukit kasutas. Seega on sõiduki omanikult võimalik 6 kuu jooksul nõuda, et ta teataks kes sõidukit parkis, kuid see aeg on möödunud. Pallase hotelli juures vormistati 16.10.2019 leppetrahv kell 08:19. Kostja viibis sel ajal Harjumaal x külas, ning sõitis kodust välja kell 8:40, läbis sel päeval autoga kokku 153 kilomeetrit ja peatus sel päeva muuhulgas Jüris ja Keilas. Seda, et lisatud ajaskaala on just kostja liikumiste kohta, tõendavad pangakviitungid. x Circle K tanklas on kostja tasunud kell 13:09 makse summa 5.40 eurot SEB pangakaartiga, mida tõendab digitaalselt kinnitatud panga väljavõte ja x Olerexi tanklas on kostja tasunud kell 17:50 makse summa 54,41 eurot SEB pangakaartiga, mida tõendab digitaalselt kinnitatud panga väljavõte. Seega on tõendatud, et kostja ei kasutanud autot XXX ega viibinud Tartus leppetrahvi vormistamise päeval. Samuti ei kostja teadlik, kes parkis sõiduki XXX Tallinnas 24.07.2018 Kadaka tee 7 parklas, sest sellest on möödas rohkem kui kolm aastat. Google ajaskaalast on sellel päeva kohta on näha, et kostja külastas Tallinnas x Selverit, kuid mitte Kadaka tee X parkat, mis asub poest 6 km eemal. Seega mõlemal juhul kasutas autot parkimistrahvide saamise hetkedel keegi teine. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta 04.05.2021, seega kostja sai esmakordselt trahvidest teada rohkem kui kaks ja pool aastat peale viimast trahvinõuet. Kostja leiab, et see ei ole mõistlik aeg teate edastamiseks ning eeltoodust tulenevalt tuleb leppetrahvid tühistada. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja oli sõiduki SAAB 9-3 numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 16.02.2018 kuni 16.02.2021; 2) hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; 3) hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded seoses parkimisnõuete rikkumisega järgmistes parklates: 1) 24.07.2018 Kadaka tee x (leppetrahvinumber 1302 4071 8044 0194) ja 2) 16.10.2019 X Hotell (leppetrahvinumber 0591 6101 9081 9482), mida kostja ei ole tasunud.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas leppetrahvi tegemise ajal sõidukit, sh parkis parkimisalale; kas hageja on teavitanud leppetrahvinõuetest kostjat õigeaegselt. Samuti selle üle, kas kostja peab auto kasutamise andmeid säilitama 6 kuud.
11.Kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamisest
11.1.Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvi nõuete esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja ja seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis parkimisalale kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
11.2.Kostja vastuväitel kasutas mõlemal juhul autot parkimistrahvide saamise hetkedel keegi teine. Kostja ei ole sõitnud ega parkinud 16.10.2019 X Hotelli ees Tartus. Leppetrahvi saab nõuda konkreetselt isikult, kes auto parkis. Leppetrahvi esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku. Kostja viibis sel ajal Harjumaal x külas, ning sõitis kodust välja kell 8.40, läbis sel päeval autoga kokku 153 kilomeetrit ja peatus sel päeva muuhulgas Jüris ja Keilas. Samuti ei ole kostja teadlik, kes parkis sõiduki XXX Tallinnas 24.07.2018 Kadaka tee x parklas, sest sellest on möödas rohkem kui kolm aastat. Google ajaskaalast on sellel päeva kohta näha, et kostja külastas Tallinnas x Selverit, kuid mitte Kadaka tee x parkat, mis asub poest 6 km eemal.
11.3.Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavates parklates sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatut kinnitavad ka Transpordiameti esitatud andmed (hagi lisa 4).
11.4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavates parklates.
11.5.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
11.6.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
11.7.Kohus on selgitanud kostjale, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-3-16 ( p 11) ja lahendist 32-1-68-16 (p 31) tulenevalt tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja. Kostjal tuli kohtule teatada, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja parklas ning millisel õiguslikul alusel. Samuti esitada nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Kohus selgitas, et juhul kui nimetatud andmeid ei esita, eeldab kohus, et parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kostja ei ole tõendanud, et T. K. parkis sellel kuupäeval x hotelli parklas ja et kolmas isik tasus Kadaka tee x parklas parkimise eest.
11.8.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kostja
kinnitus ainuüksi ei tõenda, et ta nendel kuupäevadel nendes parklates ei parkinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja. Kostja esitatud pangaväljavõtted ja Google ajaskaala (hagi vastuse lisad 1, 2 ja 3) ei tõenda, et kostja ei parkinud 16.10.2019 x Hotelli ees Tartus. Hageja selgitas, et 16.10.2019 väljastati leppetrahv Pallas Hotelli parkimisalas Tartus kell 8:19. Circle K-s tasus kostja kell 13:09 ning Olerexis kell 17:50. Seega on x Circle K-s tasumise ja Tartus väljastatud leppetrahvi vaheline ajavahemik peaaegu 5h. Kohus nõustub hagejaga, et see on piisav aeg, et jõuda Tartust x Circle K-sse. Tanklates tasumine ei välista asjaolu, et kostja ei parkinud sellel kuupäeval Tartus x hotelli parklas. Hageja on tõendanud, et Google Maps Timeline-s sisalduvat informatsiooni on võimalik kasutajal alati ise muuta (seisukoha lisad 1-3). Seega üksnes nende tõendite põhjal ei saa järeldada, et kostja ei parkinud sõidukit 16.10.2019 X Hotelli parklas Tartus ja 24.07.2018 Kadaka tee x parklas.
12.Kostja poolt andmete säilitamisest
12.1.Kostja leiab, et sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus 6 kuud säilitada andmed, kes tema sõidukit kasutas, sõiduki omanikult on võimalik 6 kuu jooksul nõuda, et ta teataks kes sõidukit parkis, kuid see aeg on möödunud.
12.2.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et kolmas isik parkis nendel kuupäevadel vastavates parklates, siis ei oma nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
13.Leppetrahvinõuetest teatamisest
13.1.Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta 04.05.2021, seega kostja sai esmakordselt trahvidest teada rohkem kui kaks ja pool aastat peale viimast trahvinõuet. Kostja leiab, et see ei ole mõistlik aeg teate edastamiseks.
13.2.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
13.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
13.4.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
13.5.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
13.6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja
tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
13.7.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega (hagiavalduse lisad 1-2) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäevadel kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks, et ta pole leppetrahvinõuet kätte saanud.
13.8.Hageja selgitas, et kohtueelselt saatis hageja tähitud tasulise meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile ja kohtueelselt tasus kostja hagejale sissenõudmiskulu 10 eurot (hagi lisa 5). Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelse kirja näol on tegemist meeldetuletusega, mitte esmase teatega leppetrahvist. Kohus leiab, et ka meeldetuletuskirja järgselt 10 euro tasumine kinnitab, et kostja oli leppetrahvinõudest teadlik.
13.9.Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
14.Aegumisest
14.1.Kostja leiab, et 24.07.2018 parkimise puhul ei ole tegeliku parkija väljaselgitamine oluline, sest tema suhtes on nõue aegunud. Hageja leiab, et lähtudes TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 peatub aegumine kui esitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.07.2021. Varasem leppetrahv on väljastatud 24.07.2018, mis tuli tasuda hiljemalt 07.08.2018. See tähendab, et aegumist saaks arvestada maksetähtajale järgnevast päevast ehk 08.08.2018 ning avalduse esitamisel ei ole kostjal võimalik tugineda aegumisele, kuna nõue ei ole aegunud.
14.2.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ls 1 ja lg 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 ja 2 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
14.3.Antud juhul tuli 24.07.2018 väljastatud leppetrahv tasuda hiljemalt 07.08.2018. Seega muutus nõue sissenõutavaks kui saabus leppetrahvi tasumise tähtaeg, so 07.08.2018. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine kui esitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldus. Hageja pöördus maksekäsu avaldusega kohtusse 20.07.2021, so enne nõude aegumistähtaja saabumist.
15.Võlgnevusest
15.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 60 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 60 eurot (2 x 30 eurot).
16.Menetluskulud
16.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
16.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
16.4.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 240 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 80 eurot tund. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summas.
16.5.Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-19-10324 muutnud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 ja määruses tsiviilasjas nr 3-21-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja
põhjendatud tunnitasu suurust. Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse.
16.6.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi, mis ei ole ülemäärane. Õigusabi on osutatud hinnaga 80 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 240 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 335 eurot (240+75+20).
16.7.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
16.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.