Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-121855
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu 60 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ivo Jaama
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 7.01.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks
2-21-121855 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 20.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 60 euro saamiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Kohus lõpetas 5.08.2021 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.08.2021 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 16.02.2018 kuni 16.02.2021. Kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale kahel korral (24.07.2018 ja 16.10.2019) parkimistingimusi rikkudes (parkimise eest jäeti tasu maksmata). Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduk parkimisega tekkis lepinguline suhe koos kohustusega parkimise eest tasu maksta. Parkimislepingu tingimustes on sätestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi 60 eurot tasunud.
2.2.Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja, et liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 ei ole hageja nõude lahendamisel asjassepuutuv ja võlanõude aegumistähtaeg on reeglina kolm aastat. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg-st 1 ja lg 2 punktist 3 peatub aegumine kui esitatakse avaldus maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.07.2021. Leppetrahvi nõue esitati 24.07.2018 parkimise eest samal kuupäeval ning see tuli tasuda hiljemalt 7.08.2018. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded koheselt pärast parkimistasu maksmata jätmist, pannes leppetrahvinõuded sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, kes ja millisel õiguslikul alusel on sõidukit kasutanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on sõiduki omanik, kuid ei kasutanud sõidukit ajal, kui see hageja parklasse pargiti. Kostja ei ole teadlik, kes sõiduki 16.10.2019 hageja parklasse parkis, kuid kinnitab, et see ei olnud tema. Leppetrahvi saab nõuda isikult, kes sõiduki parkis. Hageja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku. Sõiduk omanikul või vastutaval kasutajal on tulenevalt LS § 72 lg-st 2 kohustus
2-21-121855 kuus kuud säilitada andmed, kes tema sõidukit kasutas. Seega on sõiduki omanikult võimalik kuue kuu jooksul nõuda, et ta teataks, kes sõidukit parkis, kuid see aeg on möödunud. Samuti ei ole kostja teadlik, kes parkis sõiduki 24.07.2018 hageja parklas. Sellest on möödas rohkem kui kolm aastat. Hageja nõue on selles osas aegunud. Hageja saatis kostjale 4.05.2021 meeldetuletuse leppetrahvi nõude tasumiseks. Kostja sai alles siis esmakordselt hageja leppetrahvi nõudest teada. See on 2,5 aastat pärast viimase leppetrahvi nõude väidetavat esitamist. Hageja ei ole leppetrahvinõude esitamisel järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg-s 2 sätestatud tähtaega (mõistlik aeg pärast kohustuse rikkumise avastamisest). Kuna sõidukit kasutas keegi teine, ei saanud kostja sõiduki kojamehe vahele pandud leppetrahvi nõudeid kätte.
4.Kostja esitas taotluse C ja Y tunnistajana ülekuulamiseks, et tõendada seda, et kostja ei parkinud sõidukit hageja parklas. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 60 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 335 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et: -
kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja 16.02.2018–16.02.2021; hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded seoses parkimisnõuete rikkumisega järgmistes parklates: 1) 24.07.2018 Kadaka tee 7 (leppetrahvinumber 1302 4071 8044 0194), ja 2) 16.10.2019 Pallas Hotell (leppetrahvinumber 0591 6101 9081 9482), mida kostja ei ole tasunud.
5.2.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja kasutas leppetrahvi nõude esitamise ajal sõidukit, sh parkis hageja parkimisalale ja kas hageja on teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest õigeaegselt. Samuti selle üle, kas kostja peab sõiduki kasutamise andmeid säilitama kuus kuud.
5.3.Kohus selgitas kostjale, et kohtupraktika (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11 ja 3-2-1-68-16, p 31) kohaselt tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja. Kostjal tuli esile tuua, kes sõidukit kasutas (sh parkis) ning millisel õiguslikul alusel, samuti esitada vastavad tõendid. Kostja seda ei teinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis sõiduki kostja.
5.4.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et parkijaks oli kolmas isik, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja väide, et möödunud on aeg, mille jooksul oli sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal kohustus säilitada andmed, kes tema sõidukit kasutas, ning kuna parkimisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, siis ei saa sõiduki omanikult nõuda, et ta teataks, kes sõiduki hageja parklas parkis.
5.5.Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja esitas leppetrahvinõude kostjale kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasi kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Kostja ei ole muutnud
2-21-121855 usutavaks, et ta pole leppetrahvinõuet kätte saanud. Kohtueelselt saatis hageja ka tähitud tasulise meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile ja kohtueelselt tasus kostja hagejale sissenõudmiskulu 10 eurot. 10 euro tasumine kinnitab, et kostja oli leppetrahvinõudest teadlik.
5.6.24.07.2018 esitatud leppetrahvi nõue tuli kostjal tasuda hiljemalt 7.08.2018. Nõue muutus sissenõutavaks leppetrahvi tasumise tähtaja saabumisega. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 punkti 3 kohaselt peatub aegumine, kui esitatakse maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Hageja pöördus maksekäsu avaldusega kohtusse 20.07.2021, s.o enne nõude aegumistähtaja saabumist.
5.7.Kostja on rikkunud kohustust tasuda hagejale leppetrahv. Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostjal tuleb seetõttu hagejale leppetrahvidena tasuda 60 eurot.
5.8.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus kostja lubada tal esitada täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et kostja ei parkinud sõidukit hageja parklas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: -
-
-
maakohus rikkus oluliselt TsMS § 656 lg 1 punkti 1, sest ei täitnud eelmenetluse ülesandeid, jättes kostja taotletud tunnistajaid üle kuulamata. Samuti juhindus maakohus asjakohatust kohtupraktikast; kostjal ei ole kohustust abistada hagejat sõiduki parkinud isikute väljaselgitamisel. See oleks oluline ainult juhul, kui parkimisest on möödas vähem kui kuus kuud. Kui parkimistingimuste rikkumisest on möödas rohkem kui kuus kuud, siis piisab hagi rahuldamata jätmiseks sellest, et kostja tõendab, et ta ei olnud parkimise ajal sõiduki kasutaja; kostja nõue on osaliselt aegunud (s.o leppetrahvi nõue, mis puudutab sõiduki parkimist 24.07.2018 hageja parklas).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.TsMS § 405 lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja 60 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue
2-21-121855 eelnevalt nimetatud piirmäära, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks.
11.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 2-17-13363, p 15).
12.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
12.1.Kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid, jättes kostja taotletud tunnistajad üle kuulamata. Tunnistajad oleks saanud kinnitada, et sõidukit ei parkinud kostja. Maakohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb tõendada, kes sõidukit parkis, mitte seda, et sõidukit ei parkinud kostja. Maakohus selgitas kostjale sedagi, et vastasel juhul tuleb kohtul eeldada, et hageja parklas parkis sõiduki kostja. Kostja ei soovinud tunnistaja ütlustega tõendada asjaolusid, kes kostja sõidukit kasutas, sh hageja parklas parkis (need asjaolud olid kostja taotluses ka esile toomata). Vastavalt TsMS § 236 lg-le 3 peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Seega peavad ka tunnistaja ülekuulamise taotlusest nähtuma need asjaolud, mille tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist tunnistajat taotletakse.
12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et leppetrahvinõuded on kostjale esitatud mõistliku aja jooksul ning hageja nõue ei ole aegunud kummagi parkimise episoodi osas.
12.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta vaid kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest. LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole siinses asjas kohaldatav.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuses puuduvad menetluskulude kindlaksmääramist puudutavad väited, mistõttu ei takista maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist.
2-21-121855
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.