Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-9792
Kohtuasi
X hagi R, Y ja Q vastu ühisomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.08.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kostja I R (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III Q (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate II ja III seaduslik esindaja D
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.08.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9792 tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 17.06.2021 Harju Maakohtule hagi R, Y, Q (kostjad) vastu ühisomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada hageja ja kostjate ühisomand kolme kinnisasja (registriosade numbrid XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX) suhtes, jättes kõik kinnisasjad hageja omandisse kohustusega maksta kostjatele välja nende osad rahas ning tuvastada kostjate kohustus anda selleks vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
2.Hageja tõi esile, et F(pärandaja) suri XX.XX.XXXX. Pärandajale kuulus kinnisasjast registriosa nr XXXXXX 1⁄2 suurune mõtteline osa ja ülejäänud kahe kinnisasja (registriosad nr XXXXXX ja nr XXXXXX) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud F. Pärimistunnistuse kohaselt on F pärijateks kostjad, kes pärisid võrdselt igaüks 1/3 suuruse osa pärandvarast. Hageja oli pärandajaga abielus 27.08.1989–07.11.2018. Pärimistunnistust välja andes tuvastas notar, et pärandaja ja hageja abieluaegne varasuhe oli varaühisus. Seega on hageja ja kostjad kinnistute ühisomanikud.
3.Hageja ja kostjate suhted on pärandvara jagamisega seoses muutunud sedavõrd halvaks, et kinnistute ühine valdamine, kasutamine ja käsutamine poolte kokkuleppel on välistatud. Pooltevahelisi suhteid arvestades on hageja seisukohal, et ühisomandi lõpetamise kõige otstarbekam viis on selline, kus ühisomandis olevad kinnistud jäetakse hageja ainuomandisse ja ta hüvitab kostjatele nende osa rahas. Ühisomandi lõpetamine ülaltoodud viisil lõpetaks pooltevahelise ühisomandi täielikult. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 16.08.2021 määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus leidis, et hageja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja avaldusega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, s.t ühisomandi lõpetamist hagis märgitud kinnistute osas.
6.Vara, mille ühisomandi lõpetamist hageja taotleb, ei ole veel menetlusosaliste ühisomandis. Hagiavaldusest, selle lisadest ja kinnistusraamatust ei nähtu, et pärandaja pärandvara (kinnistud) oleks pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt jagatud. Arvestades seda, et pärijad ei ole veel pärandvara jaganud, on hageja esitanud ühisomandi lõpetamise nõude ennatlikult, sest hageja võib saavutada oma eesmärgi üksnes pärijatevahelise vaidluse abil.
7.Maakohus selgitas, et PärS § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel. Tulenevalt PärS § 152 lg-st 4 jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
8.Tulenevalt PärS § 152 lg-st 1 võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS §st 155 ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152 lg 3 järgi kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, arvestades pärimisseaduses sätestatud erisusi. PärS § 159 lg 2 järgi võib pärandvara hulka kuuluva eseme, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, anda ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see PärS § 159 lg 3 järgi avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Seda silmas pidades saab hageja taotleda pärandvara jagamist ka muul viisil kui ainuomandisse. Samuti võivad vastuhagiga taotleda neil viisidel pärandvara jagamist kostjad.
9.Seega esmalt tuleb jagada kaaspärijate vahel pärandvara. Ühisomandi lõpetamise ning sellega seotud kinnistusraamatu kannete muutmise nõusolekute andmise kohustamise nõue on
2-21-9792 esitatud ennatlikult. Kohaseks õiguskaitseabinõuks on pärandvara jagamise nõude esitamine ning pärast pärandvara jagamist on võimalik taotleda ühise omandi lõpetamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Maakohus keeldus alusetult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus rikkus materiaalõigust ja kohaldas ebaõigesti menetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
12.Kui pärijad võtavad pärandi vastu, siis pärandvara hulka kuuluvate esemete omand loetakse neile üle läinuks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, mis antud juhul oli 27.11.2020. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist või kinnistusraamatu kande tegemist. Pärand läheb pärijatele üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga.
13.Ühisvara jagamisel tuleb perekonna- ja pärimisseaduse alusel kohaldada asjaõigusseaduses sätestatud kaasomandi lõpetamise sätteid. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud AÕS § 77 lg-s 2. Seejuures ei muudaks hageja hagi perspektiivituks olukord, kus ühisvara jagatakse perekonnaseaduse (PKS) § 39 alusel pärandvara jagamise sätete järgi, kuna PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
14.Tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 selgitas Riigikohus, et AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud.
15.Seejuures ei pea pärijad hagi esitamisele eelnevalt omavahel pärandvara olema ära jaganud. Kuni pärandvara jagamiseni on pärijad (kostjad) pärandvaras olevate asjade ühisomanikud, mis kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes. Pärandvara ühisus ja ühisomand lõpeb pärandvara jagamisel pärijate vahel (Riigikohtu lahend asjas nr 2-18-18277). Hageja kui pärandaja endise abikaasa ühisomandi lõpetamise hagi esitamise õigus ei eelda ega sõltu sellest, kas pärijad on omavahel pärandvara ära jaganud või mitte.
16.Seega rajaneb hageja hagi kehtival õigusel ning sellega taotletavat eesmärki, milleks on kinnistute ühisomandi lõpetamine, on võimalik saavutada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
18.Hageja tugineb hagis sellele, et kinnistud on poolte ühises omandis ja ta soovib ühisomandi lõpetamist. Hageja väitis, et kinnistud olid tema ja pärandaja ühisvara ning pärast pärandaja surma kuulub hagejale osa abikaasade ühisvarast. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 39 järgi kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka ja ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse
2-21-9792 kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega ühe abikaasa surma korral abikaasade varaühisus lõpeb ja ühisvara kui sellist enam jagada ei saa. Abikaasade ühisomandi asemele tekib pärast ühe abikaasa surma üleelanud abikaasa ja ülejäänud pärijate pärandvara ühisuse vaheline ühisomand (Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. I osa, 2014, P. Varul jne, § 77 kommentaar 3.4.2.4., lk 354–355). Kostjad on pärandaja pärandi vastu võtnud (PärS § 130 lg 1). PärS § 147 lg 1 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Seega kostjad on kaaspärijatena F pärandvara ühisomanikud. Eeltoodut arvestades, on kinnistud, mille suhtes soovib hageja ühisomandit lõpetada, tema ja kostjatele kuuluva pärandavara ühisuse ühisomandis.
19.PKS § 39 teisest lausest tulenevalt kohaldatakse abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kaaspärijate kohta sätestatut. PärS § 152 lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisele kaaspärijate vahel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist üldjuhul nõuda iga kaaspärija ja lg-st 4 tulenevalt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega on hagejal õigus nõuda ühisomandi lõpetamist enda ja kostjatele kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Kui pooled ei jõua ühisomandi jagamises kokkuleppele, määrab selle jagamise viisi kindlaks kohus.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult pidanud hageja eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikuks esmalt kostjate pärandavara jagamist ja vastavate kinnistusraamatu kannete tegemist. Kuna hageja ei ole kostjate kaaspärija, siis pärandvara ühisuse lõpetamise nõuet ta kostjate vastu esitada ei saa (PärS § 152 lg 1). Maakohtu sellekohane järeldus ei ole õige. Samas ei mõjuta see, kas kostjate ühisomandis olev pärandvara on jagatud või mitte, hageja nõude poolte ühisomandi lõpetamiseks esitamist ja lahendamist. Hagis esile toodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul võimalik hagiga soovitud eesmärk saavutada ja kinnistute ühisomand lõpetada olenemata kostjate pärandvara jagamisest. Kinnistute osas poolte ühisomandi lõpetamine ei lõpeta kostjate pärandvara ühisust. Kui ühisomand jagatakse hageja taotletud viisil, asenduvad pärandavara hulka kuuluvad kinnistute osad hagejalt väljamõistetud hüvitisega. Hagejalt väljamõistetav hüvitis kostjate omandi kaotuse eest tuleb kohtul välja mõista kostjate pärandvara ühisusse.
21.Arvestades eelnevat, on maakohus ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule kaevata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
2-21-9792 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.