Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23.01.2023, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-22-2489
Tsiviilasi
D.S. (end K.) hagi T.V. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: D.S. (end K.), ik xxxx; lepinguline esindaja Ivo Kreutzvald esindajad Kostja: T.V., ik xxxx Viimase kohtuistungi aeg
11.01.2023
1) Rahuldada hagi. 2) Lõpetada D.S.i ja T.V.i pärijate ühisomand (kaasomand) korteriomandile asukohaga Xxxx, vara müümisega avalikul enampakkumisel. 3) Kinnistu müügist saadud raha jagada ühis/kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvaras– D.S.ile 1⁄2 ja T.V.ile 1⁄2 . 4)
Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
5) Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
likvideerinud ühistu nõuded ning samuti maksab korteri müügist saadud tulust pangakindlustuse nõude. Tehtud kulud hetkel: -- Notari pärimistunnistus – 124,51 eurot; -- Kommunaalkulud seisuga jaanuar 17.11.2020- 06.06.2022 – 2217,34 eurot; -- Elektriarve – 12,11 eurot; -- Õigusabi kulud hagi koostamiseks ja nõustamiseks 360 eurot ja riigilõiv 420 eurot – kokku 780 eurot. Tulevased kulud: - Swedbank AS kindlustusjuhtum xxxx – 4499,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kohtul solidaarkohustustena käsitletavast summast 7633,02 eurot jätta T.V.i kanda 50%. Antud juhul on see korteri müügist saadavast ühisomanike võrdsest osast maha arvutatuna hageja kasuks 3816,51 eurot. 12.09.2022 menetlusdokumendis selgitab hageja, et AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada. Samuti on esitanud Swedbank nõude, mis tuleb hagejal ning kostjal solidaarkohustustena tasuda pangale. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. D.K. palub kohtul solidaarkohustustena käsitletavast summast jätta T.V.i kanda 50%, ehk elektriarve summas 6,05 eurot ja kommunaalteenuste arved summas 1299,06 eurot. Samuti palub arvestada solidaarkohustustena veel tasumata Swedbanki kindlustusjuhtumi summat 4499,06 eurot, millest 50% on kostja kohustus, ehk summa 2249,53 eurot. Käesolevaga kinnitab hageja, et tasub korteri enampakkumisest saadavast rahast Swedbanga kindlustusjuhtumi täies mahus, kui kostjalt kohustuse osa, ehk 50% kinni peetakse. Kokku palub D.K. Xxxx korteriomandi enampakkumisel pidada kinni T.V.ilt hageja kasuks summa 3554,64 eurot. Tehtud kulud: -- Kommunaalteenuste kulud (lisa 1) – 2598,13 eurot; Korteriühistu saldo näitab koguvõlgnevuse summat, mille hageja tasus täies ulatuses, muu hulgas kostja osa. Korteriühistu nõuded ja muud nõuded on tasutud hageja poolt käesoleva hetkeni (12.09.2022). Hageja palub kostjalt välja mõista nendelt kuludelt 50%, ehk võrdse osa. -- Elektriarve – 12,11 eurot (arve, mille on tasunud hageja täies ulatuses, muuhulgas kostja osa). Hageja palub kostjalt välja mõista nendelt kuludelt 50%, ehk võrdse osa. Tulevane kulu --Swedbank AS kindlustusjuhtum xxxx – 4499,06 eurot. Eeltoodust tulenevalt palug hageja lõpetada kaasomand Xxxx korteriomandi suhtes AÕS § 77 lgs 2 sätestatud viisil ning müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, millest T.V.ilt maha arvestada solidaarkohustusena käsitletav summa 3554,64 eurot hageja kasuks.
Kohtuistungil, pärast rahaliste nõuetega seonduva arutamist, nõustus hageja sõnastama nõude üksnes kaasomandi lõpetamiseks, nõustudes arusaamaga, et rahaliste kuludega seonduv tuleb esitada sooritusnõudena.
Seega on hagejal õigus nõuda ühisomandi lõpetamist enda ja kostjale kuuluva pärandvara ühisuse vahel. Kui pooled ei jõua ühisomandi jagamises kokkuleppele, määrab selle jagamise viisi kindlaks kohus. Kohtupraktikas (nt Tln RKK, asjas nr 2-21-9792) on leitud, et hageja eesmärgi saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik esmalt pärandavara jagada ja vastavad kinnistusraamatu kanded teha. See, kas ühisomandis olev pärandvara on jagatud või mitte, ei takista hageja nõudel poolte ühisomandi lõpetamise nõude esitamist ja lahendamist. Hagis esile toodud asjaoludel on võimalik hagiga soovitud eesmärk saavutada ja kinnistu ühisomand lõpetada olenemata pärandvara jagamisest. Kohus leiab, et selles osas kas taotleda ühisomandi või kaasomandi lõpetamist, on tegemist õigusliku kvalifitseerimisega, milleks ei pea esitama hagi uue alusega ja seda ei saa pidada ka hagi muutmiseks. Hageja palub lõpetada pärijate kaasomand selliselt, et müüa kinnisasi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kuivõrd PärS § 152 lg 3 tulenevalt kuuluvad kohaldamisele kaasomandi jagamise sätted, siis Riigikohtu seisukoha kohaselt saab kohus valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (nr Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06 p 19). Kohus leiab, et kinnistu müümine avalikul enampakkumisel on otstarbekas ja mõistlik ühisomandi/kaasomandi lõpetamise viis, kuivõrd kumbki ühisomanikest ei kasuta kinnistut ei elukohana ega muul viisil sihipäraselt. Ühisomandi lõpetamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-06 p 20, nr 3-2-1-99-09 p 17, nr 3-2-1-65-10 p 21). Antud asjas ei ole kumbki omanik ilmutanud soovi kinnisvaraga tegelda. Ehkki kostja ei ole menetluses enda võimalikku huvi sõnaselgelt väljendanudki, näitab ainuüksi see, et ta ei ole suhelnud ei teise kaasomanikuga ega ole osutunud kättesaadavaks ka käesolevas menetluses, et tal puudub asja vastu igasugune huvi. Kohus leiab, et kulusid kaasatoova vara jätkuv omamine ei ole kummagi omaniku huvides ja seetõttu on selle avalikul enampakkumisel müümine ainuke mõistlik viis ühise omandisuhte lõpetamiseks. Kohus märgib, et lähtudes pärimistunnistuses olevast kinnitusest, et tegemist on ühisvararežiimile allunud pärandvaraga, peaks hageja osa olema 1⁄4 ja kostja osa 3⁄4 korteriomandist. Pärimistunnistuse kohaselt on pooled pärijateks võrdselt ehk 1⁄2 ja 1⁄2 osades. Kohus eeldab, et notar on pärijatele selgitanud osade suuruse määramise asjaolusid. Seetõttu kajastab kohus ka avaliku enampakkumise tulemi jagamise tähenduses kaasomandi osade suurust lähtudes tõendina esitatud pärimistunnistusest.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.