29. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-9792
Tsiviilasi
M T-Di (T-D) hagiavaldus M-A Di (D), J D Di (D) ja D S vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes / J D Di (D) ja D S vastuhagi M T-Di (T-D) ja M-A Di (D) vastu pärandvara jagamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagi kostja)
M T-D (isikukood xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Kostja (vastuhagi kostja)
M-A D (isikukood xxx) Lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Kostjad (vastuhagi hagejad)
J D D (isikukood xxx) Seaduslik esindaja vanem O S Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Dmitri Santašev D S (isikukood xxx) Seaduslik esindaja vanem O S Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa
Asjast puudutatud isik (alaealiste laste elukohajärgne kohalik omavalitsus)
Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse (registrikood 75014221) kaudu) Lepinguline esindaja K T
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kiita heaks O S (isikukood xxx) poolt J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) esindajana Harju Maakohtule 25.04.2025.a esitatud kompromissilepingu sõlmimine M T-Diga (D, isikukood xxx) ja M-A Diga (D, isikukood xxx). 1 (8)
2.Kinnitada kohtuistungit pidamata M T-Di (D, isikukood xxx), M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.SENISEST MENETLUSEST JA FAKTILISTE ASJAOLUDE KIRJELDUS 1) Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-9792, M T-Di hagiavaldus M-A Di, J D Di ja D S vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes. 2) Tsiviilasjas nr 2-21-9792 esitatud hagis nõuab M T-D:
2.2.M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx, katastritunnusega xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 1), selle jätmisega M T-Di omandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile ja D Sle välja nende osad rahas;
2.3.M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx, katastritunnusega xxx, sihtotstarbega elamumaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 2), selle jätmisega M T-Di ainuomandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile ja D Sle välja nende osad rahas;
2.4.M T-Di ja M-A Di, J D Di, D S ühisomandi lõpetamist kinnisasjale, aadressiga xxx, katastritunnusega xxx, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number xxx all (edaspidi nimetatud Kinnistu 3), selle jätmisega M T-Di ainuomandisse kohustusega maksta M-A Dile, J D Dile, D Sle välja nende osad rahas;
2.4.1.M-A D, J D D ja D S on xxx.a surnud S Di (D, isikukood xxx) pärijad. M-A D päris pärandvara 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses mõttelises osas. J D D päris pärandvara 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses mõttelises osas ja D S päris pärandvara 1/3 (ühe kolmandiku) suuruses mõttelises osas.
2.4.2.Kinnistud 1-3 ja kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.4.3 (kompromissi punktis 4.3) toodud Korter on omandatud S Di ja M T-Di abielu kestel. Kinnistu 1 on omandatud 25.09.1998.a. Kinnistu 2 on omandatud 05.11.1998.a. Kinnistu 3 on omandatud 12.06.2000.a. Korter on omandatud 16.02.2012.a. Kinnisasjade suhtes, mis on omandatud abielu kestel, kuuluvad käesoleva ajani endiste abikaasade jagamata ühisvara hulka.
2.4.3.M T-Di, M-A Di, J D Di ja D S ühisomandisse kuulub korter nr xxx aadressiga xxx, registrinumbriga xxx, pindalaga ligikaudu 93,8 m2 (edaspidi nimetatud Korter).
2.4.4.M-A Di, J D Di ja D S ühisomandisse kuulub pärandvarana saadud Xxx OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 18,69 eurot, mis moodustab 0,17% osakapitalist (edaspidi nimetatud Xxx OÜ osa). Kostjate M-A D, J D D ja D S mõtteliste osade suurus Xxx OÜ osast on 1/3 (üks kolmandik).
2.4.5.M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 1 on 1⁄4 (üks neljandik), kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed (1/2:2=1/4). Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Kinnistust 1 on 1/12 (üks kaheteistkümnendik) (1/4:3=1/12). Kinnistu 1 kui terviku turuväärtuseks on 166 000 (ükssada kuuskümmend kuus tuhat) eurot.
2.4.6.M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 2 on 1⁄2 (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Kinnistust 2 on 1/6 (üks kuuendik) (1/2:3=1/6). Kinnistu 2 kui terviku turuväärtuseks on 160 000 (ükssada kuuskümmend tuhat) eurot.
2.4.7.M T-Di mõttelise osa suurus Kinnistust 3 on 1⁄2 (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Kinnistust 3 on 1/6 (üks kuuendik). Kinnistu 3 kui terviku turuväärtuseks on 169 000 (ükssada kuuskümmend üheksa tuhat) eurot.
2.4.8.M T-Di mõttelise osa suurus Korterist on 1⁄2 (üks kahendik) ehk pool, kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. Kostjate M-A Di, J D Di ja D S mõtteliste osade suurus Korterist on 1/6 (üks 2 (8)
kuuendik).
2.4.9.M T-D, M-A D, J D D ja D S on pidanud kompromissiläbirääkimisi ning soovivad nendevahelise vaidluse ja tsiviilasja nr 2-21-9792 menetluse täielikult lõpetada kohtuliku kompromissilepingu sõlmimise teel kompromisslepingus toodud tingimustel. Pooled paluvad kohtul kohtumäärusega poolte kompromiss kinnitada ning tsiviilasja nr 2-21-9792 menetlus lõpetada.
2.5.KOMPROMISSI TINGIMUSED
2.5.1.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 1 suhtes abikaasade ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et Kinnistu 1 ühisomand (1/2 (ühe kahendiku) suurune mõtteline osa kinnisasjast) jääb M T-Di (D, isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja 2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).
2.5.1.1.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 1 omandi üleandmises kokku leppinud.
2.5.1.2.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning kaasomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood xxx) - 1/2 kaasomandist. Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S (isikukood xxx) tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.1.2 (kompromissi punktis 5.1.2) märgitud kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.
2.5.2.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 2 suhtes abikaasade ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et Kinnistu 2 jääb M T-Di (D, isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja 2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).
2.5.2.1.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 2 omandi üleandmises kokku leppinud.
2.5.2.2.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning ainuomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood xxx). Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S (isikukood xxx) tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.2.2 (kompromissi punktis 5.2.2) märgitud kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.
2.5.3.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Kinnistu 3 suhtes abikaasade ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et Kinnistu 3 jääb M T-Di (D, isikukood xxx) ainuomandisse M T-Di kohustusega maksta J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) välja nende osa rahas vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktidele 2.5.10 ja 2.5.11 (kompromissi punktidele 5.10 ja 5.11).
2.5.3.1.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Kinnistu 3 omandi üleandmises kokku leppinud.
2.5.3.2.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lubavad ning avaldavad soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos senine kanne S Di (D, isikukood xxx) kohta ning ainuomanikuna sisse kanda M T-D (isikukood xxx). Asendada M-A Di (D, isikukood xxx), J D Di (D, isikukood xxx), D S (isikukood xxx) tahteavaldused kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.3.2 (kompromissi punktis 5.3.2) märgitud kande tegemiseks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumäärusega.
2.5.4.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Korteri suhtes abikaasade ühisvara jagamises ning pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et Korter jääb J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) kaasomandisse.
2.5.5.Hageja M T-D ja kostjad M-A D, J D D ja D S on Korteri omandi üleandmises kokku 3 (8)
leppinud. Korteri omandiõiguse üleandmise vormistamiseks sõlmitakse eraldi leping vastavalt Xxxs kehtivale õigusele. Lepingu sõlmimise korraldamise, sealhulgas kõigi vajalike dokumentide ettevalmistamise, tõlkimise, notari tasu, riigilõivude ja registreerimiskulude tasumise kohustus lasub täielikult J D Dil (D, isikukood xxx) ja D Sl (S, isikukood xxx). M T-D ja M-A D ei kanna nimetatud lepingu sõlmimisega seotud kulusid. Korter on J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) seadusliku esindaja valduses ja Korteri valdust eraldi üle ei anta.
2.5.6.M T-D (isikukood xxx) ja M-A D (isikukood xxx) on kohustatud 30 (kolmekümne) päeva jooksul J D Dilt (D, isikukood xxx) ja/või D Slt (S, isikukood xxx) vastavasisulise nõude saamisest tegema J D Di ja/või D S poolt esitatud sõnastuses tahteavaldused, mis on xxx õiguse kohaselt vajalikud Korteri omandi üleandmiseks J D Dile ja D Sle. J D Di ja D S esitatavad tahteavalduste sõnastused peavad vastama käesoleva kompromissi eesmärgile, olema kooskõlas xxx seadustega ning ei tohi sisaldada M T-Dile ja/või M-A Dile täiendavaid kohustusi ega muid tingimusi, mida ei ole käesoleva kompromissiga ette nähtud. M T-Dil ja M-A Dil on õigus vajadusel esitada tahteavalduste sõnastuse osas mõistlikke muudatusettepanekuid, mis ei ole vastuolus käesoleva kompromissi eesmärgiga ega takista Korteri omandi üleandmist. Kõik nimetatud tahteavaldused vormistatakse kas Eestis või teostatakse kaugtõestamise teel. Käesolev kompromiss ega sellest tulenevad kohustused ei kohusta M T-Dit ja/või M-A Dit sõitma xxxx ega viibima seal tahteavalduste tegemiseks või vormistamiseks.
2.5.7.Kõik ning Korteri valdamise ja kasutamisega seotud kulud (sh korteriga seotud võimalikud maksud, notari tasud, riigilõivud, registreerimiskulud, võlgnevused ja kommunaalkulud, sõltumata sellest, kas need on tekkinud enne või pärast käesoleva kompromissi sõlmimist) kannavad täielikult J D D (isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx). M T-D (isikukood xxx) ja M-A D (isikukood xxx) on vabastatud kõigist nimetatud kuludest ega vastuta mingite Korteriga seotud kulude või võlgnevuste eest. Lisaks sellele ei kA M T-D ja M-A D mingit vastutust Korteri seisukorra (sh ehitustehnilise seisundi, vajalike remondi- või hooldustööde, varjatud puuduste ega võimalike kahjustuste) eest ning J D Dil ja D Sl ei ole õigust esitada M T-Dile ja/või M-A Dile ühtegi nõuet või pretensiooni seoses Korteri seisundi ega selle haldamisega seotud asjaoludega.
2.5.8.Juhul kui M T-D (isikukood xxx) või M-A D (isikukood xxx) ei tee kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.6 (kompromissi punktis 5.6) nimetatud tähtaja jooksul Korteri omandi üleandmiseks ja selle Xxx vastavas registris J D Di (D, isikukood xxx) ja D S (isikukood xxx) kaasomandiks vormistamiseks vajalikke tahteavaldusi, maksavad M T-D ja M-A D D Dile ja D Sle leppetrahvi summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot. M T-D ja M-A D vastutavad leppetrahvi maksmise eest solidaarselt. Leppetrahvi maksmine ei vabasta M T-Dit ja M-A Dit kohustusest teha kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.6 (kompromissi punktis 5.6) nimetatud tahteavaldused. Leppetrahvi kohaldamine on välistatud juhul, kui tahteavalduste tegemisega seotud viivitus või tegemata jätmine toimub M T-Dist ja/või M-A Dist mitteolenevatel põhjustel (näiteks ametiasutuste, notarite või registripidajate tegevuse või tegevusetuse, vääramatu jõu, kolmandate isikute tegevuse või muude objektiivsete asjaolude tõttu). Enne leppetrahvi nõude esitamist peavad J D D ja/või D S andma M T-Dile ja M-A Dile kirjaliku täiendava tähtaja vähemalt 15 (viisteist) päeva kohustuste täitmiseks.
2.5.9.M-A D, J D D ja D S lepivad kokku Xxx OÜ osa suhtes pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et Xxx OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 18,69 eurot, jääb kuuluma M-A Dile (D, isikukood xxx). Xxx OÜ juhatus andis nõusoleku põhikirja punkti 3.8.2 alusel osa suhtes pärandvara ühisuse lõpetamiseks ning pärandvara jagamiseks, mille tulemusena osa nimiväärtusega 18,69 eurot, mis moodustab 0,17% osakapitalist jääb kuuluma M-A Dile (D, isikukood xxx), Xxx OÜ juhatuse otsus on lisatud käesolevale kompromissilepingule. Kostjad on Xxx OÜ osa omandi üleandmises kokku leppinud. M-A D, J D D ja D S lepivad kokku, et kõik Xxx OÜ osaga seotud õigused ja kohustused lähevad M-A Dile üle kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise hetkest.
2.5.10.M T-D (isikukood xxx) kohustub J D Dile (D, isikukood xxx) tasuma 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot ja D Sle (S, isikukood xxx) tasuma 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot. M T-D või tema poolt nimetatud isik maksab nimetatud summad kokku 147 500 (ükssada nelikümmend seitse tuhat viissada) eurot 4 (8)
kohtu deposiitkontole nr xxx (Saaja: Rahandusministeerium, selgitus: Kompromiss ts. asjas nr 221-9792) 3 (kolme) tööpäeva jooksul Kompromissi allakirjutamisest ja enne kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemist. M T-D esitab maksekorralduse ärakirja 147 500 euro tasumise kohta kostjate esindajale e-posti aadressile xxx makse tegemise päeval.
2.5.11.Kohus kannab kohtu deposiitkontole kantud rahalised vahendid summas 147 500 (ükssada nelikümmend seitse tuhat viissada) eurot J D Di ja D S kontodele järgmiselt. J D Di (D, isikukood xxx) kontole nr xxx, 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot ja D S (isikukood xxx) kontole nr xxx, 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot esimesel võimalusel pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
2.5.12.Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita teineteise vastu käesoleva kompromisslepingu esemeks olevate esemetega seoses mistahes nõudeid, välja arvatud need nõuded, mis otseselt tulenevad käesolevast kompromissist.
2.5.13.Pooled lepivad kokku, et nad ei maksa üksteisele kompromissi esemete jagamisega seoses kompromissis nimetamata kompensatsiooni ning nad ei oma pärast kompromissi sõlmimist üksteise suhtes kompromissi esemetega seoses mingeid pretensioone ega nõudeid.
2.5.14.Kohtulik kompromiss jõustub, kui kõik kompromisslepingu osapooled on selle allkirjastanud ning jõustub seda kinnitav ja tsiviilasjas menetlust lõpetav kohtumäärus.
2.5.15.Juhul, kui kohus kohtulikku kompromissi ei kinnita või kohtulikku kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu või kui kohtulikku kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole õiguslikku tähendust kohtulikul kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kohtulikku kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-9792.
4.Kanda J D Di (D, isikukood xxx) arveldusarvele xxx 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot M-A Di (D, isikukood xxx) poolt 28.04.2025.a Rahandusministeeriumi pangakontole nr xxx kantud 147 500 euro arvel.
5.J D Di (D, isikukood xxx) arveldusarvele xxx kantud kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 märgitud summat võib kasutada vajadusel J D Diga seotud kuludeks.
6.Kanda D S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot M-A Di (D, isikukood xxx) poolt 28.04.2025.a Rahandusministeeriumi pangakontole nr xxx kantud 147 500 euro arvel.
7.D S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx kantud kohtumääruse resolutsiooni punktis 6 märgitud summat võib kasutada vajadusel D Sga seotud kuludeks.
8.Tagastada M T-Dile (D, isikukood xxx) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja kanda M T-Di arveldusarvele xxx.
9.Tagastada J D Dile (D, isikukood xxx) ja D Sle (S, isikukood xxx) riigilõiv 630 (kuussada kolmkümmend) eurot ja kanda O S (isikukood xxx) arveldusarvele xxx.
10.Kohtumääruse lahutamatuks osaks on LISA. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Jätta poolte hagimenetlusest tulenevad menetluskulud poolte endi kanda.
12.Jätta tehingu heakskiitmise menetlemisest tulenevad menetluskulud menetluskulu kandnud isiku kanda.
13.Jätta alaealistele lastele määratud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda.
14.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale osas, millega kiideti heaks tehingu tegemine, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates 5 (8)
määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale osas, millega kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb M T-Di (hageja/vastuhagi kostja) hagiavaldust M-A Di (kostja/vastuhagi kostja), J D Di ja D S (kostjad/vastuhagi hagejad) vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes ning J D Di ja D S vastuhagi M T-Di ja M-A Di vastu pärandvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 27.01.2025 kompromissilepingu. Kohus algatas 11.02.2025 hagimenetluse raames kompromissilepingu sõlmimise heakskiitmiseks menetluse. Kohus andis nimetatud menetluses alaealistele kostjatele riigi õigusabi. Advokatuur nimetas J D Di esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Dmitri Santaševi ja D S esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa. Kohus kaasas menetlusse Tallinna linna. Alaealiste kostjate esindajad riigi õigusabi korras ja Tallinna linn on avaldanud seisukoha 27.01.2025 kompromissilepingu kohta. Kohus andis pooltele 11.04.2025 määrusega tähtaja kompromissilepingu muutmiseks. Kohtule esitati poolte allkirjastatud kompromiss 25.04.2025. Kompromissi kinnitamise eeltingimusena raha laekumine kohtu kasutuses olevale kontole toimus 28.04.2025. II.
Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, Akust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 189 lg 1 ls 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kohtule esitati 25.04.2025 hageja ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on hagejaga sõlminud alaealiste kostjate nimel nende ema. Kompromissiga jagati pärandvara. Kohus peab kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealiste kostjate huve. Kohus on määranud alaealistele kostjatele riigi õigusabi tehingu heakskiitmise küsimuses. Kohus on eelnevalt küsinud alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt arvamust 27.01.2025 kohtule esitatud kompromissi kohta. Kohus tegi esindajate avaldatud seisukohti osaliselt arvesse võttes pooltele ettepaneku kompromissi muuta ja täiendada. Kohtule 25.04.2025 esitatud kompromissi on muudetud vastavalt kohtu märkustele, arvestades riigi õigusabi osutajate arvamusi. Kohus on linnavalitsuse arvamust arvestades piiranud alaealiste kostjate arveldusarvetele kompromissi alusel kantava raha kasutamise piiranguna märkinud raha kasutamise vajadusel vastava alaealise kostja kuludeks. Kuivõrd kompromissi põhilisi tingimusi ei muudetud alaealiste kahjuks ning kompromissi on sisse viidud alaealiste kostjate õigusi täiendavalt tagavad lepingutingimused, ei pea kohus vajalikuks küsida alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt ning kohalikult omavalitsuselt eraldi arvamust 25.04.2025 kohtule 6 (8)
esitatud kompromissi kohta. Kui pärandvara jagamine alaealiste kostjate huve ei kahjusta, otsustab kohus kostjate seadusliku esindaja tehtud tehingu heakskiitmise.
3.Kompromissis on hageja ja kostja leppinud kokku hageja ja S Di jagamata ühisvara jagamises pärandvara jagamise raames ning lähtunud seaduses sätestatud abikaasade osade võrduse eeldusest. Pooled ei ole vaielnud menetluses selle üle, et hageja ja S Di osad jagamata abikaasade ühisvaras oleksid pidanud ühisvara jagamise korras olema võrdsed. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks kõrvale kaldutud PKS § 37 lg-s 3 sätestatust. Kompromissis on kokku lepitud pärandvara jagamises võrdeliselt kaaspärijate pärandiosade suurustega. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks kõrvale kaldutud PärS § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta pärandvara jagamine võrdeliselt kaaspärijate pärandiosadega alaealiste kostjate õigusi ja huve. Pooled on kokkuleppes lähtunud 2024.a septembris väljaselgitatud ühisomandis olevate kinnistute väärtusest, mis on välja selgitatud asjatundja arvamustega. Kohtu hinnangul vastab kinnisasjade väärtusest lähtuv kompromiss alaealiste kostjate huvidele. Pooled on sõlminud võlaõigusliku lepingu Xxxs asuva korteri jagamiseks ning leppinud kokku õiguskaitsevahendites, mida alaealised kostjad saavad kasutada, kui kompromissi ülejäänud osapooled lepingut ei täida. Alaealised kostjad ei võta endale kompromissiga kohustusi, mida tuleb täita nende vara arvel. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades ühisomandi lõpetamine sellisel viisil alaealiste kostjate õigusi ja huve järgiv. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealiste huvid on tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab kohus tagasiulatuvalt heaks alaealiste kostjate vanema poolt alaealiste kostjate esindajana Harju Maakohtule 25.04.2025 esitatud kompromissilepingu sõlmimise.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on heaks kiitnud alaealiste kostjate seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise teiste menetlusosalistega (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetute kostjate huvidega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi.
5.Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
6.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud riigilõivu 150 eurot tagastamist. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kostjad on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kostjad on taotlenud enam tasutud riigilõivu 420 eurot ja poole menetluses tasutud riigilõivu 210 eurot tagastamist. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja määrab riigilõivu 630 eurot tagastamise kostjate seadusliku esindaja arveldusarvele vastavalt kostjate taotlusele.
7 (8)
7.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (sealhulgas arvestades, et alaealistele lastele anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud) ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda.
8.Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene tehingu heakskiitmisele. Tehingu heakskiitmise osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.