Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7077
Kohtuasi
X hagi Aktsiaseltsi Y vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja lähetuse päevarahade väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaja Lepik Kostja Aktsiaselts Y (registrikood seaduslik esindaja juhatuse liige C
Menetluse liik
XXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7077 tühistada.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada Aktsiaseltsi Y kaja Harju Maakohtu 28.06.2021 tagaseljaotsuse peale ja taastada tsiviilasja menetlus. Saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Arvata Aktsiaseltsi Y poolt kaja esitamisel kautsjonina tasutud 300 eurot riigituludesse.
Määruse p 4 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 149 lg 10). Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 417 lg 4).
2-21-7077
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 10.02.2021 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Aktsiaseltsi Y (kostja) vastu töötasu, puhkusehüvitise ja lähetusrahade väljamõistmiseks. TVK rahuldas 16.03.2021 otsusega nõuded osaliselt.
2.TVK 16.03.2021 otsusest nähtuvalt edastas TVK töövaidlusasja materjalid kostjale korduvalt tema äriregistri järgsele e-posti aadressile. Kostja ei kinnitanud menetlusdokumentide saamist. TVK postitas postiasutuse kaudu kostjale töövaidlusasja materjalid ja postiasutus püüdis menetlusdokumente kostjale üle anda kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel. Menetlusdokumente ei õnnestunud kostjale üle anda, mistõttu jättis postitöötaja menetlusdokumendid kostja postkasti. TVK luges materjalid kättetoimetatuks. Kostja vastuväiteid ei esitanud ja TVK istungile ei ilmunud.
3.Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 04.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse töötasu, puhkusehüvitise ja lähetuse päevarahade väljamõistmiseks. 13.05.2021 võttis maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja hagile ei vastanud.
4.28.06.2021 tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot.
5.16.09.2021 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja väitis, et sai tagaseljaotsusest teada 13.09.2021 kohtutäiturilt. Enne seda kuupäeva kostja ei teadnud, et tema vastu on hagi esitatud ning hagimaterjale ei ole ta saanud. Kostja taotleb menetluse taastamist. Kostja esitas ka vastuväited hagile.
6.Maakohus jättis 06.09.2012 määrusega kaja käiguta ja määras kautsjoni suuruseks 325 eurot, kohustades kostjat tasuma puuduoleva kautsjoni 225 eurot. Kostja on tasunud kautsjonit kokku 400 eurot.
7.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Maakohtu määrus
8.Maakohus võttis 14.10.2021 määrusega kaja menetlusse, jättis selle rahuldamata ja menetluse taastamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning kaja esitamisel tasutud kautsjoni 325 eurot arvas riigituludesse.
9.Maakohus ei nõustunud kajas tooduga, et kostjale on hagimaterjalid kättetoimetamata jäetud. Maakohus selgitas, et kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte alljärgnevalt: • kostja ametlikule postiaadressile (XXX) kahel korral erinevatel aegadel, s.o 21.05.2021 ja 02.07.2021, tähitult väljastusteatega. Kostja ametlikku postiaadressi kinnitavad äriregistri andmed; • kostja juhatuse liikmele C-le kahel korral erinevatel aegadel, s.o 07.07.2021 ja 19.07.2021, rahvastikuregistrisse märgitud elukoha aadressile XXX. • 13.05.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX ning juhatuse liikme e-posti aadressidele XXX ja XXX.
2-21-7077
10.Maakohtul puudus alus kahtluseks, et oleks esinenud tõrge infosüsteemis, mille tõttu ei saa lugeda dokumente kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi sellist asjaolu, millest kohtul sellekohane kahtlus tekkida saaks. E-toimiku andmed kinnitavad, et kostja kasutab ka teises käimasolevas kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-15567 sama e-posti aadressi XXX, millisele aadressile on kohus kostjale dokumendid saatnud.
11.Maakohus luges kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetatuks 26.07.2021 (nähtav AT e-toimikust). Eelnimetatud isik on allkirjastanud ka kohtule esitatud kaja. Seega on alusetu kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada alles täitemenetluse algatamisel.
12.Lähtudes eeltoodust oli kostjal võimalik teostada oma kaebeõigust kuni 25.08.2021, kuid kostja seda ei teinud. Kohus, järgides kõiki tähtaegu, tegi 28.06.2021 tagaseljaotsuse, mille resolutsiooni p 8 kohaselt oli kohtuotsus koheselt täidetav. Kohtuotsus jõustus 26.08.2021. Kostjal oli võimalus esitada oma seisukohad ja vastuväited alates TVK otsusest 16.03.2021 kuni 26.08.2021. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei olnud teadlik kohtumenetlusest ning kohus nõustus hagejaga, et kostja ei suvatsenud vastata. Alles siis, kui kohtutäitur alustas täitemenetluse, oli kostja sunnitud midagi ette võtma. Hagejal on tekkinud põhjendatud küsimus, kuidas on võimalik, et kohtumaterjale kostja kätte ei saanud, kuid kohtutäituri arestimisakti sai kätte. Kohtutäitur on saatnud täitedokumendid samale e-posti aadressile, mida kasutas kohus: XXX; XXX. Täitedokumendid on kostja kätte saanud ja puudub igasugune põhjendus, miks ei ole kostja kohtudokumente kätte saanud.
13.Kostjal jäi hagile tähtaegselt vastamata tema enda tegevusetuse tõttu. Hagiavaldusest selgub, et kostja ei kinnitanud ka TVK-s menetlusdokumentide saamist, ei ilmunud istungile ega teavitanud ka istungile ilmumise takistusest. TVK materjalid olid kostjale kostja asukohas märgitud aadressile kahel korral kätte toimetatud. Eelnevast järeldas maakohus, et kostjal on nõudeid ja tähtaegu eirav käitumismuster.
14.Maakohtu hinnangul ei ole kostja kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Seetõttu puudub TsMS § 415 lg-s 1 lauses 1 nimetatud alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
15.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada.
16.Kostja on kajas teatanud, et ta ei ole kohtu saadetud menetlusdokumente kätte saanud, kuna need ei ole temani jõudnud. Ta ei saa tõendada asjaolu, mida ei ole toimunud. Kostjal puudus põhjus menetlusest kõrvale hoidmiseks. Maakohus ei ole asja sisuliselt lahendanud.
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada, asjas
2-21-7077 menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
20.TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
21.Kohtul tuleb kaja saamisel kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik selle olemasolu kontrollida, kuivõrd andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (Riigikohtu 24.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).
22.Maakohus leidis, et hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatud ning vastavalt TsMS § 417 lg-le 2 ja § 415 lg-le 1 sai kaja rahuldamise ja menetluse taastamise eelduseks olla mõjuv põhjus, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise. Kolleegium maakohtu seisukohtadega ei nõustu.
23.TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduse ärakiri koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada.
24.Vaidlustatud määruse põhjenduste järgi toimetas maakohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse tähitult väljastusteatega kostja ametlikule postiaadressile XXX kahel korral (21.05.2021 ja 02.07.2021) erinevatel aegadel, kostja juhatuse liikmele C-le kahel korral (07.07.2021 ja 19.07.2021) erinevatel aegadel rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile XXX ning 13.05.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX ja juhatuse liikme e-posti aadressidele XXX ja XXX. Maakohus ei ole määruses selgelt märkinud, millisel kuupäeval loeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus tegi tagaseljaotsuse 28.06.2021, siis pärast seda hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine ei saanud omada mõju tagaseljaotsuse tegemise eeldustele.
25.Toimikus olevast postisaadetise väljastusteatest (tl 14) nähtub, et menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale on proovitud kätte toimetada kostja ametlikule postiaadressile XXX kahel korral 24.05.2021 ja 28.05.2021 erinevatel aegadel (maakohtu määruses märgitud 21.05.2021 on tähitud kirja kohtust väljasaatmise kuupäev). Väljastusteatel märgitu kohaselt ei saanud postiteenuse osutaja menetlusdokumente üle anda, mistõttu jäeti need postkasti. Seejuures on väljastusteatele märgitud põhjusena, et firma nimi puudub maja nimekirjas. Kohtute infosüsteemis (KIS) on märgitud kättetoimetamise ajaks 28.05.2021 kell 23.59 ja viisiks kättetoimetatud postkasti jätmisega. KIS-st nähtuvalt on 13.05.2021 maakohus saatnud hagimaterjalid ka e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX (nähtav KIS-s saadetiste alt).
26.Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas maakohus sai lugeda kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks postkasti jätmisega.
26.1.TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis
2-21-7077 harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. TsMS § 326 lg 2 järgi on kättetoimetamine eelnimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.
26.2.Kuna kostja äriregistrijärgsele aadressile edastatud dokumentide üleandmine ebaõnnestus nii 24.05.2021 kell 13.35 kui ka 28.05.2021 kell 10.01 ning dokumentide üleandmine ei õnnestunud ka TsMS § 322 lg-s 1 nimetatud isikule, võis kohus toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga TsMS §-s 326 sätestatud korras. TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks postkasti panemisega. Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 28.05.2021. Seega TsMS § 326 lg 2 alusel saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 28.05.2021. Arvestades eeltoodut, oli hagile vastuse esitamise tähtaeg 11.06.2021. Kuivõrd kostja selleks kuupäevaks vastust ei esitanud, võis maakohus 28.06.2021 lahendada hagi tagaseljaotsusega.
26.3.Riigikohus on 14.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 selgitanud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (TsMS § 218) isiklikult allkirja vastu. Ringkonnakohus märgib, et viidatud Riigikohtu lahendi tegemise aluseks olnud sündmuste toimumise ajal oli TsMS § 415 lg 1 p 1 sõnastatud praegusest erinevalt. Nimelt sätestab TsMS § 415 lg 1 p 1 praegu, et kaja võib esitada olenemata mõjuvast põhjusest siis, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Arvestades eeltoodut, sai maakohus lugeda hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetatuks postkasti jätmisega ja teha tagaseljaotsuse, kuid kaja esitamise korral tuli kontrollida, kas sellisel viisil dokumentide kättetoimetamine on TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes piisav. Praegusel juhul toimetati hagi kostjale kätte TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes muul viisil, mistõttu võis kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.
27.Järgmisena analüüsib ringkonnakohus seda, kas maakohus võis edastada hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse e-kirjaga, ning seejärel, kas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale e-kirjaga kätte toimetatud.
27.1.Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku) kaudu (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Sellisel juhul loetakse saadetud dokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3).
27.2.TsMS § 3111 lg 4 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumendid elektrooniliselt kätte ka e-toimikust nö väljaspool. Väljaspool e-toimikut võib dokumendi elektrooniliselt kätte toimetada esmalt juhul, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut kasutada. Dokumendi võib muul viisil elektrooniliselt kätte toimetada ka juhul, kui infosüsteemi tabab mõnevõrra pikemaajalisem rike või esinevad muud tehnilised põhjused (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 3111 komm 3.2.1). TsMS § 3111 lg 5 neljas lause võimaldab teatud tingimustel lugeda
2-21-7077 dokumendi elektrooniliselt kätte toimetatuks ka tavaliste e-kirjade vahetamisega kohtu ja menetlusosalise vahel.
27.3.Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale ja tema seaduslikule esindajale saadetud kohtu poolt mitte e-toimiku kaudu, vaid kohus on kasutanud kättetoimetamiseks TsMS § 3111 lg 4 kohast muud viisi, saates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-kirjaga, paludes viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus kirja ja dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile [email protected] (nähtav KIS-s menetlusse võtmise määruse juures saadetiste all). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgitanud ega toimiku materjalide põhjal ei ole tuvastatavad asjaolud, mis võimaldasid menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaspool e-toimikut. Seega oleks maakohus pidanud kasutama hagi ja lisade ning menetlusse võtmise määruse kättetoimetamiseks e-toimikut, mitte saatma neid e-kirjaga.
27.4.Menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja (TsMS § 3111 lg 5 esimene ja teine lause). Kolleegiumi hinnangul ei ole hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale TsMS § 3111 lg-te 4 ega 5 järgi elektrooniliselt kätte toimetatud, kuna saaja ei ole kättesaamist kinnitanud.
28.Eelmärgitust järeldub, et kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seega esineb TsMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord ja maakohtu põhjendused hagile vastamata jätmiseks mõjuva põhjuse puudumise kohta ei ole asjakohased.
29.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse eelnevalt toodud põhjustel, peab kolleegium vajalikuks lisaks märkida, et maakohtu määrus tuleks tühistada ka põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8) olulise rikkumise tõttu. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444 lg 3, kuid õigusliku põhjendatuse kontrolli ei ole esitatud ka maakohtu määruses kaja rahuldamata jätmise kohta. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses. TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut tuleb järgida ka kaja lahendamise määruse tegemisel. Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse aluseks olevate asjaolude kirjeldust ega põhjendusi, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11; 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15).
30.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et maakohus on määruses leidnud, et kostjal oli võimalik teostada kaebeõigust tagaseljaotsusele kuni 25.08.2021 ja viidanud Riigikohtu
2-21-7077 seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-2-3-16 seoses kaja esitamise tähtajaga. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et kui maakohus leidis, et kostja ei esitanud kaja tähtaegselt, oleks maakohus pidanud keelduma kaja menetlusse võtmisest, mitte võtma seda menetlusse ja jätma rahuldamata. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et tagaseljaotsus on võimalik asja materjalide põhjal lugeda kostjale kättetoimetatuks 26.07.2021.
31.Maakohus tugines määruse põhjendustes tagaseljaotsuse 26.07.2021 kättetoimetatuks lugemisel AT e-toimikule. Kuivõrd asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et tagaseljaotsus oleks kätte toimetatud avalikult, s.o Ametlikes Teadaannetes avaldamise teel, järeldab ringkonnakohus, et maakohus on pidanud silmas siiski e-toimikut. Asja materjalidest nähtuvalt on tagaseljaotsust proovitud kätte toimetada kostja ametlikule postiaadressile XXX Tallinnas ühel korral, s.o 05.07.2021, kuid see on tagastatud saatjale põhjusel, et saaja ei asu sellel aadressil (tl 16). Tagaseljaotsust on proovitud edutult kätte toimetada kostja juhatuse liikmele kahel korral erinevatel aegadel, s.o 09.07.2021 ja 13.07.2021, viimase elukoha aadressile XXX (tl 17) ning seejärel on uuesti proovitud kätte toimetada kostja juhatuse liikmele kahel korral erinevatel aegadel, s.o 21.07.2021 ja 26.07.2021, samale aadressile (tl 18). Menetlusdokumendi väljastusteatel märgitu kohaselt ei saanud postiteenuse osutaja saadetist üle anda, mistõttu jäeti see postkasti.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaja lahendamisel lugeda kostjale tagaseljaotsust kättetoimetatuks kostja seadusliku esindaja elukoha aadressil postkasti jätmisega. Seega maakohtu seisukoht, mille kohaselt enne kaja esitamist oli tagaseljaotsus 26.08.2021 jõustunud, on ekslik. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 420 lg 1 esimese lause kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, aga saab esitada kaja. TsMS § 415 lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Nimetatud sätetest tulenevalt on kaja esitamise tähtaja kulgemine ja sellest sõltuv tagaseljaotsuse jõustumine seotud tagaseljaotsuse kättetoimetamisega. Kostja väitel on ta tagaseljaotsusest teada saanud 13.09.2021 kohtutäiturilt. Kuna ei ole tuvastatav, et kostja on varem tagaseljaotsuse kätte saanud, siis nõustub ringkonnakohus, et kostja sai otsusest teada tema väidetud päeval ja kaja on 16.09.2021 esitatud tähtaegselt.
33.Kuna kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal, siis TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 tuleb kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 418 lg 1). Maakohus peab viima lõpuni eelmenetluse ning asja sisuliselt lahendama.
34.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole ringkonnakohtu määrus osas, milles maakohtu määrus tühistati, kaja rahuldati ja menetlus taastati, vaidlustatav.
2-21-7077 Menetluskulud
35.Kuigi TsMS § 169 lg 2 alusel jäävad kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud kostja kanda, ei tee ringkonnakohus asjas menetlust lõpetavat määrust ja seega ei määra TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks ka menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
36.TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Tsiviilasja hinnaks on 6175,73 eurot, millest pool on 3087,87 eurot ja riigilõiv on 300 eurot. Maakohus nõudis ekslikult kautsjonit 325 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud 400 eurot. Kostjal on õigus TsMS § 149 lg-te 7 ja 8 järgi esitada maakohtule avaldus enamtasutud 100 euro tagastamiseks.
37.Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt ja kohus võis hagi tagaseljaotsusega rahuldada, tuleb kaja esitamisel kautsjonina tasutud 300 eurot arvata riigituludesse (TsMS § 149 lg 51). Kostja ei ole esile toonud, et ta ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. TsMS § 149 lg 10 järgi võib ringkonnakohtu kautsjoni tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kautsjon, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.