Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kuupäev

Julianus Inkasso OÜ

3915,14

10.01.2022

Kord kuus/10.kp

60/50,12

10.12.2026

76,81/ 3007,20

AS Vennad-Dahl

24135,86/13033,0

10.01.2022

Kord kuus/10.kp

60/166,86

10.12.2026

41,48/76,81 10011,60

Kokku

28051,01

216,98

13 018,80

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(3)

3(3)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Axxxxxxxxx Sxxxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Asjas ei ole vaidlust võlgniku ja võlausaldajate vahel nõuete suuruse üle: mõlemad sissenõutavaks muutunud kohustused põhinevad jõustunud kohtulahendil, mis on antud täitmiseks kohtutäiturile (tl.59). Võlausaldaja AS Vennad-Dahl nõue on kogusummas 24 135,86 eurot, millest põhinõuded 13 033,06 eurot ja viivised 11 102, 80 eurot (tl.90). Võlausaldaja Lowell Eesti AS nõude esindaja on Julianus Inkasso OÜ, nõude esialgne suurus 5502,45 eurot, kohtutäiturile täitmiseks esitatud summas 3915,14 eurot (tl.95, 59). Seega kokku sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis on hõlmatud ümberkujundamiskavasse, on summas 28 051,01 eurot. Võlgnik töötab OÜ-s xxxxx ehitustöölisena (võlgniku ütlused 29.12.2021- varustajana), tema töötasu on 601,28 eurot. Axxxxxxxxx Sxxxxxx ülalpidamisel on kaks alaealist (tl.133). Praegusest sissetulekust ei ole võimalik maksta kohustusi suurusjärgus 28 000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Võlgniku seletuse kohaselt on ta varasemalt läbirääkimiste käigus võlausaldajale Vennad-Dahl pakkunud tasumist põhivõla ulatuses, millega võlausaldaja ei ole nõustunud. Võlgnik ei esitanud ärakuulamisel 29.12.2021 mõistlikku selgitust, miks ta siiski ei asunud tegema võlausaldajale makseid nõude katteks.

4(3)

Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Axxxxxxxxx Sxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust ja see on võimalus võlausaldajate jaoks saada oma nõuded rahuldatud olulises ulatuses. Võlgnik käib tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol 601,28 eurot kuus. Kuna võlgnikul tema teatel kasutatavad pangakontod puuduvad ja tuludeklaratsioone ta esitanud ei ole, tegi kohus järelepärimise Maksu- ja Tolliametile andmete saamiseks võlgniku sissetulekute kohta. Maksu- ja Tolliameti teatisest tulenevalt (23.12.2020 tl.81) on võlgnikule tehtud väljamakseid kolme viimase aasta jooksul kokku summas 19665,82 euro ulatuses, mis teeb 546,27 eurot kalendrikuu kohta. Sellest sissetulekust peab võlgnik võimalikuks teha võlausaldajatele väljamakseid 216,98 euro ulatuses kuus (12.03.2021 vastus tl.117). Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, lg.12, lg.13 sätteid, on selge, et võlgniku sissetulekutest ei ole võrreldavas pankrotimenetluses võimalik kinnipidamisi teha. Vastavalt TMS §-le 132 lg.1 järgi kuulub aresti alt vabastamisele alampalga alammäär, mis kuni 31.12.2021 on olnud 584 eurot, iga ülalpeetava kohta lisanduks veel 1/3, s.t. 584+389,32=973,32 eurot. TMS § 132 lg.12, lg.13, lg.2 reegleid arvestades oleks võlgnikul mittearestitavaks sissetulekuks võrreldavas pankrotimenetluses minimaalselt 1194,32 eurot. Sellises olukorras olevalt võlgnikult ei saa pankrotimenetluses nõuda eraldiste tegemist võlausaldajate nõuete katteks (eraldised oleksid 0 eurot) ja pankrotimenetlus koos sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega ei annaks võlausaldajatele oma nõuetele rahuldust. Seni on võlausaldajatel tulnud leppida pöördumisega kohtutäiturite poole (mida on praeguseks tehtudki). Võlgniku sissetulekust, millest kinnipidamise võimalusi kohus eespool käsitles, ei ole olnud võimalik sundtäitmise korras kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks teha. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise avalduses märkinud, et vara tal puudub (tl.29, tl.74). Kohus kontrollis registriandmetest, et võlgnik Axxxxxxxxx Sxxxxx on asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainuliige äriühingus xxxxxxx OÜ (registrikood 12628979) (tl.112), mille tegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Aastal 2020 on äriühingul käive puudunud. Äriühing on registreeritud võlgniku registrijärgse elukoha aadressil ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn), samal aadressil on registreeritud ka samal tegevusalal tegutsev äriühing xxxxx OÜ, mis on võlgnikule tööandjaks. Registriandmetest nähtub, et võlgnikule kuuluv äriühing xxxxxxx OÜ on asutatud sissemakset tegemata. Seega võlgnikule kuulub tegelikkuses vara, mida võlgnik saab kasutada endale ettevõtlustulu teenimiseks, seega sissetulekute suurendamiseks ja võlausaldajate nõuete tasumiseks. Võlgade ümberkujundamise menetlusse astunud võlgnikule ei ole õigusaktidega seatud piiranguid ettevõtlusega tegelemiseks või ettevõtlustulu teenimiseks. Seetõttu on põhjendatud võlgniku soov vältida pankrotimenetlust, mis piiraks tema võimalust tegutseda ettevõtjana. Kohus on eespool näidanud, et võrreldavas pankrotimenetluses puuduks võlgnikult kinnipidamiste tegemise võimalus ja puuduks ka ettevõtlustulu teenimise võimalus rakenduva ärikeelu tõttu. VÕVS § 1 lg.1 järgi on võlgade ümberkujundamise üheks eesmärgiks vältida võlgniku pankrotimenetlust, käesoleva menetlusega on see võimalik. Võlgnik on esmalt esitanud ümberkujundamiskava, mille kohaselt tasuks ta võlausaldajatele 15% põhinõuetest ehk kokku 4207,65 eurot. Võlausaldajad ei ole sellega nõustunud ja ka kohus ei ole pidanud võimalikuks sellise ümberkujundamiskava kinnitamist, mistõttu ja VÕVS § 25 lg.2 alusel on kohus teinud võlgnikule ettepaneku kahel korral uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Kohus tegi 18.11.2021 ettepaneku võimaliku võlgade ümberkujundamise ulatuse kohta. Võlausaldaja ei ole nõustunud. Kohus käsitles võlgnikuga 29.12.2021

5(3)

menetlustoimingul võlgade ümberkujundamise tähtaega, lähtudes seejuures võlgniku poolt võimalikuks peetud maksest 216,98 eurot kuus ja võrreldavas pankrotimenetluses kestvast kohustustest vabastamise menetlusest (PankrS § 175 lg.1 järgi 60 kuud). Võlgnik selgitas, et tema isa on kõrges eas ja ei saa teda enam toetada kui menetlus kestab nii kaua, ka isa poolt notari deposiidikontol hoiustatud raha ei saa võlgniku kohustuste tasumiseks kasutada. Võlgnik ei soovi menetluse kestmist 60 kuud, s.o. rohkem kui 48 kuud. Ta on protsessi pikast venimisest väsinud. Käesolevas asjas ei ole ümberkujundamiskavaga ühel või teisel viisil nõustunud kumbki võlausaldaja. Seega saaks ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks olla § 24 lg 3 märgitu: kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Axxxxxxxxx Sxxxxxx võlgade ümberkujundamise kavas ei esine nõudeid mida ei tohi VÕVS § 2 alusel vähendada. Kohus märgib, et VÕVS ei sea ümberkujundamiskava eesmärgiks ega tingimuseks, et nõuded peavad olema täidetud 100% ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et võlgnikud satuvad paljudel juhtudel makseraskustesse põhjusel, et nad on võtnud endale kohustusi, mille täitmine ületab objektiivselt nende maksevõime. Käesoleval juhul on tegemist mõlema võlausaldaja ees olukorraga, kus võlgnik on võtnud enda kanda (käendada) temaga seotud äriühingute kohustusi. Kohustus, mis võib olla jõukohane äriühingule, ei pruugi samataoliselt olla jõukohane füüsilisest isikust võlgnikule. Kohus ei pea kohasteks võlgniku väiteid mitte pikendada ümberkujundamiskava kestust üle 48 kuu, s.h. võlgniku viidetega tema isa kõrgele eale. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees tuleb täita võlgnikul endal, mitte tema kõrges eas isal. Võlgnikul on selleks nii ettevõtjapotentsiaal kui ka väljavaated saada suuremat sissetulekut (Statistikaameti poolt avaldatud andmetel on xxxxxxxx maakonnas aastal 2021 varustaja kuutöötasu 1585 eurot, ehitustöölisel 867 eurot). Seetõttu peab kohus põhjendatuks tuginedes VÕVS §-le 24 lg.5 muuta võlgade ümberkujundamise ulatust. VÕVS § 24 lg.5 järgi Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohus muudab võlgniku Axxxxxxxxr Sxxxxxx võlgade ümberkujundamise ulatust nii, et kinnitab ümberkujundamiskava, mille täitmise periood on 60 kuud igakuise maksega 216,98 eurot. Selliselt tasub võlgnik võlausaldajatele 13 018,80 eurot ehk kõigi võlausaldajate põhinõuded täidetakse 76,81% ulatuses ehk võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Selliste tingimustega ümberkujundamiskava ei riku VÕVS § 24 lg.5 ega muid VÕVS sätetes seatud tingimusi. Kohus leiab, et Axxxxxxxxx Sxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada. Võlgnik soovis ümberkujundamiskavas makse tähtpäevaks kuu 10.kuupäeva. Kohus määrab võlgniku esimeseks makse tähtpäevaks 10.jaanuar 2022. a. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus.

6(3)

VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Axxxxxxxxx Sxxxxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 20.jaanuariks 2023. a ja edaspidi iga aasta 20.jaanuariks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

7(3)

Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 8 tuleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot, mille Axxxxxxxxx Sxxxxxx eest on tasunud kolmas isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.