Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus K A vastu sideteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
638,21 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: [email protected] Kostja: K A (isikukood XXX, sideaadress rahvastikuregistri andmetel XXX, postiaadress: XXX, Soome rahvastikuregistri andmetel puudub isikul kehtiv elukoht Soomes )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja K A vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts Plus Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja K A vahel 24.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu, 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu ja liitumislepingu lisa alusel tekkinud (Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude Aktsiaselts PlusPlus Capial AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid):
2.1.põhivõlgnevus 410,53 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 164,84 eurot;
2.2.viivised alates 26.10.2021 kuni põhinõude summas 410,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.1. väljamõistetud viivist.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Menetluskulud jätta kostja K A kanda.
2-21-114404
6.Välja mõista kostjalt K A hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 545 eurot, s.o tasutud riigilõiv 125 eurot ning esindaja tasu 420 eurot.
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal K A tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital Aktiva menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Alates 01.01.2022 esitatud kajalt tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. (vt RLS § 59 lg 151 p 19 alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis). Tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2-21-114404 Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1.Hageja esitas 25.10.2021 hagiavalduse koos lisadega ning tasus täiendava riigilõivu 80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.07.2014 sõlmitud liitumislepingu xxx; 24.07.2015 sõlmitud liitumislepingu yyy ja liitumislepingu lisa zzz (osamaksetega vara müügilepingu) alusel tekkinud põhivõlgnevuse 410,53 eurot, viivise 164,84 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 410,53 € tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 26.10.2021, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv suuruses 125 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2021. a ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 15.12.2021, a, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus 29.12.2021. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. Kohus selgitab, et piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
4.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 eurot (s.o 3,5 tunni ulatuses).
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutab AS PlusPlus Capital teenust hinnaga 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Esindaja on menetluskulude nimekirjas välja toonud toimingud dokumentide komplekteerimine ja nende analüüs – 1,5 tundi. Hagiavalduse koostamine ja esitamine
2-21-114404 – 2 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks 3,5 tundi.
8.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 545 eurot (riigilõiv 125 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 420 eurot).
9.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 350 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot x 3,5 tundi).
11.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.