Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-9925
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H Uu vastu kompromisslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
8745,76 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ Kostja: H U
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi H Uu vastu (kostja). Hageja nõuab kostjaga 25.05.2020 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest 24895055 (aluseks leping Tarbimislaen Nr. 10042, 09.08.2019) tulenevat kompromissisumma võlgnevust 6627,16 eurot (s.h põhinõue 5183,08 eurot, enne 25.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1414,08 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), viivis põhinõudelt 5183,08 eurot alates 21.08.2020 kuni 21.06.2021 summas 948,50 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot), viivist põhinõudelt 5183,08 eurot alates 21.08.2020 kuni 21.06.2021 summas 948,50 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks viivist põhinõudelt 5183,08 eurot alates 22.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 500 eurot ja
lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Kostja on kohtule 02.09.2021 isiklikult (rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadessilt) kinnitanud, et on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte saanud. Kostja oli kohustatud esitama kohtule vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Määratud tähtajaks kostja kohtule nõutud vastust ei esitanud.
Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.
Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohtu selgitused kostjale
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 500 eurot ja kantud õigusabikulu 420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja Plus Plus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5 tundi, õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja
majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 680 eurot (sh riigilõiv 500 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 680 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.