OÜ Sorry hagi OÜ Proksi Konsult vastu tehingu vaidlustamiseks
Hagi hind
3500 eurot (TsMS § 132 lg 4 p 8)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Sorry, rk 14697105, lepinguline esindaja Agne Koks Kostja: OÜ Proksi Konsult, rk 14906365, lepinguline esindaja advokaat Ksenia Kravtšenko
Suuline menetlus
istung- 17.12.2021
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et OÜ Sorry ja OÜ Proksi Konsult vahel 10.02.2020 dateeritult, 19.02.2020 allkirjastatult sõlmitud ettevõtte üleandmise leping on tühine.
3.Jätta hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.
4.Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramine toimub lahendi jõustumise järgselt TsMS § 177 lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.31.03.2020, täpsustatult 15.07.2021, esitatud hagiavalduse kohaselt teatas V. O. OÜ Sorry osanikule /tlk 8/, M. L.le, et OÜ Sorry ja OÜ Proksi Konsult on sõlminud lepingu, millega OÜ Sorry andis oma äritegevuse ümberstruktureerimise käigus üle OÜ-le Proksi Konsult. Sellest tulenevalt läksid kõik OÜ Sorry äritegevusega seonduvad lepingud, õigused ja kohustused alates 21.02.2020 võlaõigusseaduse § 180 kohaselt üle OÜ-le Proksi Konsult. Hageja sai toimunust teada nimetatud teate saamisel. Eelnevalt puudus mistahes teave, so V. O. ei edastanud mingit teavet teisele osanikule ettevõte üleandmise vajalikkusest ega ka kavatsusest, milliseks puudus ka mistahes põhjus. Tegemist oli toimiva ettevõttega. Hageja osanikeks on M. L. 50 % ning V. O. 50 % ning kostja ainuosanikuks on V. O. /tlk 10/. Teatest tulenevalt on tegemist ettevõtte üleandmisega, ehk tehinguga, mis väljub igapäeva majandustegevuse raamest (OÜ Sorry oli ellu kutsutud toitlustamise teenuse osutamiseks). Nimetatud tehingu tegemiseks puudus osanike otsus ja allakirjutanu ei ole tehingule heakskiitu andnud. Hageja hinnangul on otsus tühine, kuivõrd on rikutud otsuse vastuvõtmise korda ning on vastuolus hea usu põhimõtetega. Hagejale ei ole esitatud otsuse aluseks olevaid dokumente ega edastatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet. Hageja leiab, et ettevõtte üleandmise leping on tühine ÄS § 181 lg 3 tulenevalt, sest V. O. juhatuse liikmena esindas tehingu tegemisel nii OÜ-t Sorry kui ka OÜ-t Proksi Konsult. Nimetatud tehing vajanuks osanike nõusolekut ehk osanike koosoleku otsust, kuivõrd tegemist on osaühingu ja juhatuse liikmega seotud osaühingu vahelise lepinguga, milles on selgelt tegemist V. O. isikliku kasusaamise huvidega (huvide konflikt). Osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena, milline täna puudub. Ka ei ole seda tehingut heaks kiitnud teine osanik. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Antud juhul on rikutud ka koosoleku kokkukutsumise korda. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele ega tohi oma õiguslikku seisundit kuritarvitada. V. O. on eelistanud oma isiklikke huve väga selgelt äriühingu omadele. Hoolsuskohustus tuleneb TsÜS § 35, VÕS § 620 ning seda täpsustab ÄS § 187 lg 1. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kuna juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamiseks on osanike nõusolekut vaja just põhjusel, et tehingu tegemisel tuleb vältida juhatuse liikme isiklike huvide eelistamist osaühingu huvidele, siis tuleb eeltooduga sarnaselt tõlgendada ka ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaldamisala ja selleks, et osaühingu ja tema juhatuse liikme ning viimase abikaasa 100%-lise kontrolli all oleva äriühingu vahel tehtud tehing kehtiks, on vaja osanike nõusolekut, mis võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka pärast seda heakskiiduna. Selleks, et hinnata, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses, saab juhinduda ÄS § 317 lg-st 1, mis sätestab aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust ületavate tehingute avatud loetelu. Kuigi eelnimetatud säte reguleerib olukordi, millal aktsiaseltsi juhatusele on tehingute tegemiseks eelduslikult vaja nõukogu nõusolekut, saab selle normi abil sisustada ka ÄS § 181 lg 3 teist lauset ja hinnata, mida saab pidada osaühingu igapäevaseks majandustegevuseks ja mida mitte. Ettevõtte
üleandmine seda kindlasti ei ole. Täna on tekkinud olukord, kus OÜ-lt Sorry on võetud ära võimalus oma põhikirjalise tegevuse jätkamiseks ja elluviimiseks. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei esita hetkel nõuet saadu tagastamiseks ja otsustab selle esitamise vajalikkuse, kui ilmnevad vastavad asjaolud. Kostjal puudus majandustegevus ja ettevõte on loodud ilmselge eesmärgiga, milline realiseerus 21.02.2020, so ettevõtte üleandmise lepingu näol. Tuginedes eeltoodule on 21.02.2020 ettevõtte üleandmise leping /tlk 34/, milline on sõlmitud OÜ Sorry ja OÜ Proksi Konsult vahel ja milles on mõlemaid äriühinguid esindanud V. O., tühine ja hageja palub selle tühistus tuvastada. Kohtuliku vaidluse raames on hageja täpsustanud/kinnitanud, et hagi tekstides lepingu kuupäevaks 21.02.2020 nimetamine on ekslik ning vaidlustatud on 10.02.2020 kuupäeva kandev leping, mis on digiallkirjastatud 19.02.2020.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 26.06.2020 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Oma 31.08.2020 vastuses hagiavaldusele selgitas kostja, et käesoleval juhul sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ei välju kostja hinnangul ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, mistõttu oli juhatuse liikmel õigus ettevõtte ülemineku leping sõlmida. Samuti ei keela kostja hinnangul vastava lepingu sõlmimist hageja põhikiri. 27.07.2021 seisukohas on kostja selgitanud, et hageja ettevõte oli sisuliselt tühi ning seisev ühing, millel ei olnud reaalset majandustegevust. Kostja 10.08.2020 esialgse vastuse koosseisus esitatud teatmik.ee portaali väljavõttest nähtuvalt puudus hagejal 2019 ning 2020 aasta jooksul sisuliselt igasugune käive – ettevõte ei tasunud riiklikke makse, tööjõumakse ega omanud ühtegi töötajat. Samuti ei omanud hageja kinnisvara. Avalikest andmetest nähtuvalt ei ole seega alust asuda seisukohale, et hageja näol oleks olnud tegemist toimiva ettevõttega, mis oleks teeninud tulu või omanud mistahes regulaarset majandustegevust. Hageja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt teenis hageja ettevõte kahjumit suuruses 14046 eurot ning ettevõtte omakapital oli 11546 euro suuruses miinuses. 27.07.2021 seisukohas kostja rõhutab, et ka hageja ise on avaldanud selles osas, kas hageja ettevõte on toimiv või mitte, äärmiselt vastuolulisi seisukohti. Enne 02.06.2021 kohtuistungit avaldas hageja (vastuolus hagiavalduses ja 15.07.2021 menetlusdokumendis väljendatuga), et hagejal majandustegevus puudus (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:02:00, dtl 155). Samuti avaldas hageja kohtuistungil, et ettevõte ei olnud veel töökorras (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:12:58, dtl 157), ettevõttel ei olnud kindlat tegevusala (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:12:68, dtl 158), ettevõttel ei olnud varasid (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:12:68, dtl 159), tegemist on tühja firmaga (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:12:68, dtl 159) ning et reaalsuses hagi hageja nimel esitanud M. L. hageja ettevõtte ega selle juhtimisega seotud ei olnud (02.06.2021 kohtuistungi protokoll, 00:12:68, dtl 160). Kostja hinnangul ei saa eelmainitud kriteeriumitele vastavat ettevõtet lugeda toimivaks ettevõtteks. Hageja mistahes väited selle kohta, et ettevõte oli toimiv on täielikult alusetud ja tõendamata – lisaks on hageja vastavasisulised väited vastuolulised, kuivõrd hageja on 02.06.2021 kohtuistungil korduvalt asunud seisukohale, et ettevõte tegelikkuses oli tühi ning et ettevõttel isegi ei olnud kindlat tegevusala. Kostja tõendab hageja esindaja M. L. vande all ütlustega, et hagejal puudus reaalne majandustegevus.
Olukorras, kus hageja ettevõtte teenis olulist kahjumit ning ettevõtte omakapital oli rohkem kui 10000 euro suuruses miinuses, oli ettevõtte üle andmine äriühingule, kes oli valmis ettevõtte kohustused üle võtma, ainus mõistlik ja hoolas lahendus. Kuivõrd hagejal puudus majandustegevus ning võimalus kahjumist välja tulla, siis ei saa ettevõtte üleminekut pidada tavapärase majandustegevuse raamest väljuvaks tegevuseks. Ainus asi, mille hageja ettevõtte üleminekuga „kaotas“, olid võlad. Hageja põhikiri ei sea juhatuse liikmele ette piiranguid ettevõtte ülemineku tehingute sõlmimisel. Käesoleval juhul on juhatuse liige ettevõtte üle andmise lepingu sõlmimisel ÄS § 187 lg 1 tähenduses käitunud hoolsalt, seejuures andes üle ettevõtte kohustused ning tagades, et ettevõte ei jää edasi teenima olulist kahjumit, mis viiks lõppastmes hageja pankrotistumiseni. Hageja ei ole põhjendanud, millistele reaalsetele faktidele tuginedes on ta asunud seisukohale, et kõnealuses olukorras oli ettevõtte üleandmise tehing väljaspool tavapärast majandustegevust – hageja ei ole arusaadavalt selgitanud sedagi, milline ettevõtte väidetav majandustegevus tema hinnangul oli ning võttes arvesse, et hageja ise on nõustunud sellega, et ettevõttel reaalne tegevus puudus, siis ei saa käesoleval juhul rääkida mingisugusest tavapärasest majandustegevusest, millest ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimine väljuks. Kuigi teatud juhtudel võib tõepoolest ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimiseks olla vajalik osanike nõusolek, siis ei ole alust väita justkui oleks absoluutselt iga ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimiseks selline nõusolek vajalik. Kostja hinnangul tuleb hindamaks, kas osanike otsus oli ettevõtte üleminekuks vajalik või mitte hinnata, milline oli üle antava ettevõtte olukord. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et hageja majanduslik olukord ning võimalused sellest iseseisvalt taastumiseks olid niivõrd halvad, et ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimine oli juhatuse liikmete poolt ainuvõimalik ning hoolas käitumisviis, mis ei läinud vastuollu ettevõtte tavapärase tegevusega ega tekitanud hagejale kahju. Oma tegevusega juhatuse liikmena ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisel on V. O. käitunud heausklikult ning võttes arvesse kõikide hagejaga seotud isikute huve. Hageja viited sellele, et V. O. ei täitnud lojaalsuskohustust või on eelistanud oma isiklikke huve, on arusaamatud olukorras, kus ettevõte oli võlgades ning sisuliselt pankrotieelses seisundis. Seega on ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisega (millega lähevad üle ka ettevõtte kohustused) V. O. taganud, et ettevõte ei pankrotistuks ning et hagejaga seotud isikud ei peaks asuma isiklikult katma hageja võlgnevusi. Arvestades hageja majanduslikku olukorda ning varade puudumist, ei ole praegusel juhul alust rääkida sellest, justkui oleks V. O. ettevõtte üleminekust saanud mingisugust isiklikku kasu. Hageja ei ole kordagi ka esile toonud, millist väidetavat kasu V. O. pidanuks ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisel saama. Täiesti arusaamatud on hageja väited selle kohta, et on rikutud osanike koosoleku kokku kutsumise korda. Kostja ei ole kordagi väitnud, et ettevõtte ülemineku leping tugineb osanike otsusele ning ka hageja ise on asunud seisukohale, et osanike otsus puudub. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul jätta tähelepanuta hageja ebamäärased selgitused selle kohta, et koosoleku kokku kutsumise korda on väidetavalt rikutud. Hagiavalduse täiendustest jääb täielikult selgusetuks, millisest koosolekust hageja üldse räägib. Hageja ei ole selgitanud, miks ei ole hagejal endal võimalik esitada kohtule hageja enda bilanssi ega selgitanud, kuidas peaks kostja kui kõrvaline äriühing omama ligipääsu hageja raamatupidamislikele dokumentidele. Hageja bilansil ei ole käesolevas menetluses tähtsust. Hageja on oma taotluses üksnes väitnud, et „nimetatu on vajalik kahju väljaselgitamiseks ning täiendavaks esitamiseks“. Käesolevas
menetluses ei ole hageja kordagi esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kahju tekkimine ei ole vajalik ka ettevõtte ülemineku tõendamiseks või sellele vastu vaidlemiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vaidlust ei ole selles, et V. O. sõlmis OÜ Sorry (üleandja) ja OÜ Proksi Konsult (omandaja) juhatuse liikmena ettevõtte üleandmise lepingu. Kohus märgib, et algses hagis on ekslikult lepingu kuupäevana märgitud 10.02.2020, korrektseks ei saaks lugeda ka muudetud hagis /tlk 172/ märgitud 21.02.2020, mille järgi ka kohus on muudetud hagi lugenud menetlusse võetuks. Pooltel ei ole menetluse kestel olnud vaidlust selles, et tehing (I kd tlk 34), mida on vaidlustatud, kannab tekstiliselt kuupäeva 10.02.2020, kuid on digiallkirjastatud 19.02.2020. Lepingu punkti A kohaselt üleandjale kuulub ettevõte, mis tegeleb Väike- Maarjas Pikk 10 asuva kinnistu ja sellel asuva hoone üürimisega äripinnana, sh üürilepingu järgselt kõikide kommunikatsioonide väljaehitamisega ning restorani jm toitlustuskoha teenuse osutamisega. Ettevõtte koosseisu kuulub Pikk 10 üürileping nr 1 koos lisaga, kehtivusega 05.04.2019 kuni 05.04.2118. Lepingu punkti 1.1. kohaselt üleandja annab üle lepingus sätestatud tingimustel omandajale ettevõtte ning omandaja omandab lepingu tulemusel ettevõtte, mille koosseis on kirjeldatud lepingu punktis A. Lepingu punkti 1.2. järgi ettevõtte omand läheb ettevõtte ning selle elementide suhtes omandajale üle lepingu allkirjastamise hetkest. Ettevõtte läheb omandajale üle tasuta. Pooltel ei ole vaidlust käesolevas punktis toodud asjaolude üle.
5.Hageja vaidleb ettevõtte üleandmise lepingule vastu põhjendustel, et leping on tühine äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 järgi, sest V. O. juhatuse liikmena esindas tehingu tegemisel nii OÜt Sorry kui ka OÜ-t Proksi Konsult, milles on tal 100%-ne osalus ja et tehingu tegemiseks oli vaja osanike nõusolek. Osanike nõusolek tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena, milline puudub. Teine osanik ei ole tehingut heaks kiitnud.
6.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et ettevõtte üleandmise tehing ei välju ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest ning juhatuse liikmel oli õigus iseseisvalt selline leping sõlmida. Eeltoodu tõttu polnud vaja teise osanike nõusolekut ja kuna seda polnud vaja, siis ei toimunud ka osanike koosolekut, mille kokkukutsumise korra rikkumisele on hageja tuginenud.
7.Kohus peab seega hindama: 1) kas ettevõtte üleandmise leping vajas hageja kui teise osaniku nõusolekut; 2) kui jah, kas tehing on teise osaniku poolt hiljem heaks kiidetud? 3) kas hagejal oli võimalik tehingut tühistada? 4) kas tehing on kehtiv või tühine?
8.ÄS § 181 lg 1 kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Hageja registrikaardi B-osa kohaselt võib hagejat kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega V. O.l kui hageja seaduslikul esindajal (juhatuse liikmel) oli õigus majandustehingute
tegemisel hagejat esindada. Samas see ei tähenda, et selle tõttu hagejal kostja vastu nõudeõigust ei saa tekkida.
9.ÄS § 181 lg 3 järgi osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Käesolevas asjas on kostja esitanud väite, et ettevõtte üleandmist saab pidada hageja igapäevaseks majandustegevuseks. Üldjuhul võib ettevõtte üleandmine viia äriühingu majandustegevuse lõpetamiseni. Kostja ei ole väitnud, et ettevõtte üleandmine ei ole hageja majandustegevust mõjutanud. Kuna lepinguga anti kostjale üle ettevõtte koos hageja majandustegevuse ja varaga, siis ettevõtte üleandmine on viinud selleni, et hageja ei saa jätkata majandustegevust valitud tegevusalal ja vahenditega.
10.Kohus leiab, et nii ülevõtmise lepingu, kostja põhikirja kui ka kostja taotlusel vande all ära kuulatud hageja ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kuni vaidlustatud tehingu toimumiseni seisnes hageja igapäevane majandustegevus äripinna üürimisele ja toitlustusteenuse pakkumisele ettevalmistavas tegevuses, mitte ettevõtte üleandmises.
11.M. L. on eluliselt usutavalt selgitanud, et olukorras, kus osanikeks olid elukaaslased, on ettevõtte juhtimine, sh majandustegevuse korraldamine toimunud piltlikult koduse laua taga peetud aruteludena ning et selle raames on jooksvalt korraldatud toitlustusteenuse alustamiseks vajaliku ehitusliku tegevusega- ehitajatega kokkulepped, materjalide muretsemine. Asjaolu, kas ja kui korrektselt need tehingud osutusid vormistatuks raamatupidamislikus mõttes, ei anna alust kahelda selliste tehingute-tegevuste tegelikus toimumises. Raamatupidamislik võimalik ebakorrektsus võib küll kaasa tuua võimaliku vastutuse raamatupidamisseaduse tähenduses, kuid ei muuda olematuks seda, et reaalne tegevus toimus. Ka juba töötavas toitlustusasutuses võib ette tulla vajadust midagi renoveerida, ümber ehitada, remontida, see ei tähenda, et siis saaks väita põhikirjalise tegevusalana nimetatud majandustegevuse puudumist. Äriühingu juhtorgani liikmete omavaheline rollijaotus selles osas, kes konkreetselt ja millise lepingu allkirjastas, ei oma antud kaasuse aspektist tähendust. Mõistetav on M. L. selgitus, et enne toitlustusteenuse osutamisele asumist tuleb selleks luua vastav valmidus ruumide-sisustuse jms osas. Kui M. L. füüsilise isikuna selliseks tegevuseks ka juba enne hageja asutamist laenu võttis ja seda ettevalmistava tegevuse juures kasutas, siis see ei muuda olematuks seda, et peale hageja asutamist on samasugune reaalne ehituslik tegevus jätkunud selleks, et saaks korda ruumid toidukoha avamiseks. Hageja on hagis soovinud ka bilansi esitamist ja kostja on selle 27.07.2021 menetlusdokumendi lisana esitanud. Kuna aga hageja ei ole esitanud vara tagastamisega seonduvat nõuet, siis iseenesest ei oma tõend asja lahendamisel tähendust. Küll aga kinnistab ka 2019 a majandusaasta aruandes deklareeritu seda, et hageja tegevus seisnes ehitus- ja viimistlustööde tegemises, mis pidi jätkuma ka 2020 ja planeeriti lõpetada selliselt, et saaks põhikirjalise tegevusega alustada 2021 /tlk 161/. Kohus loeb eeltoodu alusel hageja igapäevaseks majandustegevuseks toitlustusteenuse osutamiseks vajalike ruumide väljaehitamisega seonduva tegevustiku. Ehk selle kõrval ei ole alust väita, et ettevõte ülevõtmine kui tehing oleks hageja igapäevane majandustegevus. Vaidlustatud tehing väljub hageja igapäevase majandustegevuse raamest ja pidanuks saama teise osaniku nõusoleku.
12.Riigikohus on lahendi 2-17-1725 punktis 15.1. selgitanud, et osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause mõttes on tehingu tegemiseks mh vajalik juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve, mis on sellises
olukorras potentsiaalseks lepingupartneriks oleva äriühingu majanduslike huvidega suurel määral sarnased. Riigikohus on lahendi 2-17-17474 punktis 24 selgitanud, et osanike nõusolekut on erandina vaja vaid sellisteks tehinguteks, mis tehakse osaühingu nimel kas juhatuse liikme või temaga samaväärse majandusliku huviga isikuga ja mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest ega ole tehtud turutingimustel (ÄS § 181 lg 3). Ettevõtte üleandmise leping on sõlmitud kostjaga, kelle juhatuse ainuliige ja ainuosanik on V. O.. V. O. sõlmis ettevõtte üleandmise lepingu nii kostja kui ka hageja nimel. Seega ÄS § 183 lg 3 ja Riigikohtu selgitustest tulenevalt vajas ettevõtte üleandmise tehing osanike nõusolekut. M. L. kui hageja osanik ja juhatuse liige ei ole sellist nõusolekut andnud. Hageja sai ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimisest teada 27.02.2020, mil kostja saatis talle teavituse ettevõtte üleandmise kohta. Kohtule esitatud hagis palus hageja kohtu abi kostjalt ettevõtte üleandmise lepingu nõudmiseks. Leping esitati kohtule esmakordselt 26.06.2020.
13.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt tehingu tühistamata jätmise tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kohtu kaudu tehingu kehtetuks tunnistamist, tühisuse tuvastamist vms. Kohus leiab, et olukorras, kus M. L. ei ole hageja seadusliku esindajana ettevõtte üleandmise lepingut sõlminud, ei olnud tal võimalik tehingu, mida ta ei ole sõlminud, tühistamiseks avaldust esitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 alusel, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks misiganes viisil sellise nõusoleku andnud.
14.Kohus leiab, et ettevõtte üleandmise leping vajas hageja osanike otsust või teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmist. Osanike otsust ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimiseks vastu võetud ei ole. Hageja teine osanik M. L. ei ole ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimist heaks kiitnud. ÄS § 187 lg 1 järgi osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt sellest, et tehingu teinud juhatuse liikmel V. O.l on käsundilaadne õigussuhe hagejaga, oli tal juhatuse liikme üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus hageja vastu. TsÜS § 87 tulenevalt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. V. O. poolt hageja nimel tehtud tehing on tühine hageja osanike otsuse puudumise ja M. L. kui hageja teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmata jätmise tõttu. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et 19.02.2020 allkirjastatud ettevõtte üleandmise leping on tühine.
15.TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on käesoleva menetluses kinnitanud, et ta ei esita nõuet lepingu alusel saadu tagastamiseks. Kuna kohus on tuvastanud tehingu tühisuse, puudub vajadus analüüsida asjaolusid, kas tehingut on alus ka kehtetuks tunnistada.
TÕENDID
16.Kostja on soovinud tõendina tugineda ka hageja kohta oleva teatmik.ee andmestikule /tlk 52/. Nimetatud tõend on esitatud menetlusliku taotlusena menetluskulude tagatise taotluse lahendamise raames /tlk 49/ ning kostja selgituse kohaselt tõendab see hageja vähest käivet.
Kohus nõustub kostja arusaamaga, et käive on vähene, kuid see ei indikeeri seda, et majandustegevus üldse puuduks. Kostja esitatud pooltevaheline kirjavahetus kompromissiga /tlk 119 ja 137-144/ seonduvalt ei mõjuta asja sisulist lahendamist ja kuuluks TsMS § 163 lg 2 kohaselt arvestamisele menetluskulude jaotuse määramisel juhul kui kohus rahuldaks hagi osaliselt.
17.Kostja on kohtukõne kirjalike teeside p.13 leidnud, et hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja kinnitas suuliselt, et ise ta sellist menetluslikku taotlust ei esita. Kohus jätab taotluse tähelepanuta. TsMS § 423 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata vaid annab kohtule selle võimaluseõiguse. Kohus leiab, et keerukamates vaidlustes, ja eriti pidades silmas, et käesolevas asjas on taotlus tõstatatud kohtuvaidluse faasis, on mõistlikum asi lahendada sisuliselt.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Vaidluse olemust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulude rahaline kindlaksmääramine nn järelmenetlusse TsMS § 177 lg 2 tähenduses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2022 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. detsembri 2021 otsus muutmata. 30.12.2021 kohtuotsus 2-20-4910 jõustus 10. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.