Valdis Oja hagi OÜ SORRY ja Marje Lääne vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. septembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdis Oja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Valdis Oja (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko ja advokaat Aljona Burova Vastustajad: Kostja I: OÜ SORRY (rk: 14697105) Kostja II: Marje Lääne (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. septembri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Valdis Oja kanda.
3.OÜ-l Sorry ja Marje Läänel menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valdis Oja (hageja) esitas 13.11.2020 maakohule OÜ SORRY (kostja I) ja Marje Lääne (kostja II) vastu hagi, milles palus kutsuda tagasi kostja I juhatuse liige M. Lääne. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja II kostja I osanikud võrdsetes osades, mõlemale kuulub osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab osakapitalist 50%. Mõlemad on ka kostja I juhatuse liikmed. Kostja II on juhatuse liikmena teinud osaühingut kahjustavaid tehinguid, esitades avalduse kostja I kasuks tehtud üürilepingu märkuse kustutamiseks kinnistusraamatust, ning seadnud ohtu kostja I vara säilimise, eelistab enda huve äriühingu huvidele, kuritarvitab oma õigusi ja ületab volitusi, et saavutada edu osanike konfliktis. Kostja II andis 05.04.2019 sõlmitud üürilepinguga kostja I kasutusse XXXXXXXXXXX asuva hoone tähtajaga 99 aastat. Kostja I on registreeritud nimetatud aadressil. 11.02.2020 esitas kostja I kinnistamisavalduse, milles palus kanda registriosa nr XXXXXXX III jakku märkuse üürilepingu kohta tähtajaga 05.04.2118. 12.02.2020 kanti märkus kinnistusraamatusse. 19.02.2020 sõlmisid kostja I ja OÜ PROKSI KONSULT ettevõtte üleandmise lepingu, millega kostja I andis ümberstruktureerimise käigus oma äritegevuse üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Üleantava ettevõtte koosseisu kuulus ka üürileping. 27.02.2020 teavitas hageja kostjat II ettevõtte üleandmise lepingust. 15.05.2020 on kinnistusraamatust kostja I kasuks kantud märkus kustutatud. Märkuse kustutamise ebaõigsuse osas on tsiviilasjas nr 2-20-9013 hagi tagamise korras kantud kinnistusraamatusse märkus. 03.06.2020 on kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse kantud Kertu Lääne. 07.06.2020 edastas K. Lääne kostja I juhatuse liikmetele valduse vabastamise nõude, tuues välja, et tal puuduvad kostjaga I siduvad lepingud. Üürimärkuse kustutamise ja üüripinna võõrandamisega on kostja II tekitanud kostjale I ulatuslikku kahju. Kostja II takistab kostjal I lepinguliste kohustuste täitmist OÜ PROKSI KONSULT ees. XXXXXXX kinnistule ja hoonesse on jäänud kostjale I kuuluvat ja hageja poolt kostja I valdusesse antud vara (väärtuses ligi 45 000 eurot), mille väljaandmisest K. Lääne keeldub ning mille kättesaamiseks kostja II ühtegi pingutust ei tee. Hoone üks aken on kogu aeg avatud, mis tähendab, et hoonesse satub külm ja niiskus, mis kahjustab hoones asuvat vara. Kostja II tegevus on olnud kostja I huvidele kestvalt kahjulik, kostja II on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Menetluse käigus tõi hageja täiendavalt välja, et kostja I on täitnud üürilepingu järgseid kohustusi ja kandnud märkimisväärseid kulusid, kuid ei saa kostja II tegevuse tõttu üürilepingu eset kasutada. Hageja esitas kostja I juhatuse liikmena 20.06.2022 kohtule hagi K. Lääne vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Viru Maakohus võttis hagi 12.07.2022 menetlusse (tsiviilasi nr 2-22-9160). Kostja II esitas
13.07.2022 hagist loobumise avalduse, mis on ilmses vastuolus kostja I huvidega. K. Lääne on üritanud kinnistut müüa koos kostjale I kuuluvate ehitusmaterjalide ja muude esemetega.
2.Kostja II ja kostja I (kostja II poolt esindatuna) hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt saanuks kostja I äritegevuse üleandmine OÜ-le PROKSI KONSULT toimuda üksnes osanike nõusolekul. Osanike otsus puudub. Kostja II on täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning esitanud kohtusse kostja I huvide, mida hageja on juhatuse liikmena kuritarvitanud, kaitseks hagi. Tsiviilasjas nr 2-20-4910 tuvastati, et kostja I üleminek OÜ-le PROKSI KONSULT oli tühine. Kostja I omastamise kahtluse osas on alustatud menetlus kriminaalasjas nr 20278000479. Kostja II ei ole kostjaga I 05.04.2019 üürilepingut sõlminud. Üürilepingu sõlmis ja kinnistusraamatu kande avalduse esitas hageja, varastades selleks kostja II ID-kaardi. Samuti kustutas hageja kostja II e-postkastist (XXXXXX) teate kande tegemisest. Ka eeltoodu osas on alustatud kriminaalmenetlus. Kostja II oli kostja I juhatuse liikme ja osanikuna õigustatud tegema avalduse kinnistusraamatust ebaseadusliku kande kustutamiseks, samuti oli tal õigus kinkida oma kinnistu tütrele. Vara, mis oli XXXXXXX majas, on seal alles ja säilinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 2. septembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjatel menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja II tegevuses tuvastatav hoolsus- ega lojaalsuskohustuse rikkumine ning seega ei esine äriseadustiku (ÄS) § 184 lg-s 5 sätestatud mõjuvat põhjust kostja II tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt. Olukorras, kus kostja II sai 27.02.2020 teada, et kostja I ja OÜ PROKSI KONSULT on sõlminud lepingu, millega kostja I andis oma äritegevuse üle OÜ-le PROKSI KONSULT, pöördus ta kostja I huvide kaitseks 31.03.2020 kohtusse. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on leidnud, et kostja I ja OÜ PROKSI KONSULT vahel 19.02.2020 allkirjastatud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Kostja II tegutses kostja I huvides. Ilma kostja II tegevuseta kaasnenuks kostja I ülevõtmine, mis ei olnud kooskõlas seadustega. Kostja II, saades teada, et kostja I on sõlminud üürilepingu (M. Läänega) Väike-Maarja XXXXXXX kasutamiseks ja kinnistusregistri III jakku on kantud märkus üürilepingu kohta, esitas kinnistusosakonnale avalduse märkuse kustutamiseks. Märkus kustutati 15.05.2020. Seejärel pöördus OÜ PROKSI KONSULT kohtusse K. Lääne vastu ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks tahteavalduse tegemiseks. Kohus jättis 07.06.2022 määrusega OÜ PROKSI KONSULT hagi läbi vaatamata ning tühistas hagi tagamise abinõu. Kohus leidis (tuginedes tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtud lahendile), et OÜ PROKSI KONSULT ei ole õigustatud isik hagi esitama. Kirjeldatud asjade käik toetab kostja II tegevust kostja I huvidest lähtuvalt. Kostja II väitel ei ole ta kostjaga I üürilepingut sõlminud ega andnud nõusolekut märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Alustatud on kriminaalmenetlust nr 20278000479. Kandemäärusest nr 111592020 nähtub, et esialgne kanne jäi tegemata, sest puudus kostja II nõusolek. Märkimist väärib ka kandemäärusest nähtuv, et avalduses sooviti märkust hageja kasuks, kuigi üürnik on kostja I. Ka hageja esindaja on kohtuistungil leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et märkuse seadmise ja seejärel kustutamise avaldused tehakse sama isiku poolt. Kostja I kanti äriregistrisse 04.04.2019, tegevusalaks restoranid jm toitlustuskohad. XXXXXXX hoone oli ettevõtte ülemineku ajal ehitusjärgus. Kostja II on kinnitanud, et selleks ajaks olid äriühingul olnud ainult kulud. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja tegevuse tagajärjel, s.o pärast kostja I üleminekut OÜ-le PROKSI KONSULT (tehing tühine), kostja I majandustegevus seiskus. Ainetu on hageja väide, et kostja I majandustegevus ei saanud automaatselt lõppeda ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise tagajärjel, kuna lepingu sisuks oli
käitise üleandmine, s.o üürileping koos lisaga. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et ettevõtte üleandmise leping on tühine. Seega ei olnud tegemist ettevõtte osa üleandmise lepinguga ning hageja tegevus seiskas kostja I majandustegevuse. Kohtulahend tehingu tühisuse kohta jõustus 10.05.2022. Seega saab kõne alla tulla kostja II poolt kostja I huvide kahjustamine üksnes enne 19.02.2020 üleandmise lepingu allkirjastamist. Seda kostjale II ette heidetud ei ole. Hageja kirjeldatud tegevuses ei ole tuvastatav kostja II hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine. Kostja II on käitunud nii, nagu käituks keskmine heas usus tegutsev juhatuse liige. Tõendamist ei ole leidnud, milles seisnes kostja II huvide eelistamine olukorras, kus hageja tegevus oli halvanud kostja I tegevuse. Kostja II täitis juhatuse liikme kohustusi ka ajal, mil hageja tegevuse tõttu oli äriühingu tegevus seiskunud, ning esitas nõuetekohaselt ettevõtte 2020. majandusaasta aruande. Hageja majandusaasta aruannet ei esitanud. Kostja II käitus heas usus ja oma parima äranägemise järgi, mis oli ka kostja I huve silmas pidades majanduslikult kõige otstarbekam viis. Hageja väited, et kostja I ei saanud kinnistult oma vara tagasi ega kinnistut oma majandustegevuses kasutada, ei ole eeltoodud põhjendustel asjakohased. Praeguse menetluse esemeks ei ole kostja I vara koosseisu tuvastamine ja/või selle jagamine. Põhjendamatu on väide, et pelgalt akende lahti hoidmisega võiks ehitusmaterjalile kahju tekkida. Hagejale on korduvalt antud võimalus hoonest talle kuuluvad asjad ära võtta. Kostjal II on 50% osalus ning poolte suhteid ja hageja tegevust arvestades ei saanud kostja II eeldada, et olukorra saab lahendada operatiivselt koostöös hagejaga, kes omab ülejäänud 50% osalust. Tulenevalt asjaõigusseaduse § 68 lg-st 1 oli kostjal II õigus kinnisasi võõrandada/kinkida. Viru Maakohtus on tsiviilasjas nr 2-22-9160 pooleli vaidlus, milles hageja kostja I juhatuse liikmena on 20.06.2022 esitanud hagi K. Lääne vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Hagi esitamise seisuga võrreldes on hagi aluseks olevad asjaolud küll oluliselt muutunud, kuid vaatamata sellele ei saa väita, et kostja II ei oleks oma tegevuses lähtunud kostja I huvidest. Enne tsiviilasjas nr 2-20-4910 jõustunud kohtulahendit ei olnud kostjal II võimalik ettevõttega midagi teha. Pärast lahendi jõustumist on kostja II 2022. a juulis kutsunud kokku äriühingu juhatuse (hageja ei ole seda teinud). Koosolekule ilmus hageja lepinguline esindaja ja kostja II tegi ettepaneku äriühing likvideerida. Teisele kokku kutsutud juhatuse koosolekule hageja ei ilmunud ja andis eitava seisukoha kirjalikult. Eelnevalt on kostja II teinud hagejale ettepaneku äriühingute jagamiseks, kuid tulutult. Hageja eiras kostja II kõnesid ja kirju. Oluline on seegi, et jätkub eeluurimine kriminaalasjas nr 20278000479 ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-9160.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Oja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. septembri 2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud M. Lääne kanda. Alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) andis kostja II 05.04.2019 üürilepinguga kostja I kasutusse XXXXXXX hoone. Üürilepingu tõendamiseks on esitatud digitaalselt allkirjastatud leping. Üürilepingu kohta tehti 12.02.2020 märkus kinnistusraamatusse. Olles nii üürniku seaduslik esindaja kui ka üürileandja, tegutsedes huvide konfliktis, esitas kostja II ilma kostja I osanike ja teise juhatuse liikme nõusolekuta enda huvides ja vastuolus kostja I huvidega 13.05.2020 kinnistusosakonnale avalduse üürilepingu märkuse kustutamiseks, mille alusel kanne kustutati 15.05.2020. Kohe pärast kustutamisavalduse esitamist kinkis kostja II kinnistu, mis oli kasutusel ainult kostja I majandustegevuses, oma lähikondsele. Kostja II tunnistas kohtuistungil, et tehingute eesmärgiks oli üürilepingu lõpetamine: „See ei muuda ju Sorry äritegevust, kellele kinnistu
kuulub. Sorry juhatus oleks pidanud tulema kokku, et muuta lepingut ja hakkame nüüd üürima K. Läänelt üüripinda.“ Kohus jättis nimetatud tõendid põhjendamatult tähelepanuta; 3) jätkas kostja II rikkumisi kohtumenetluse ajal. Hageja esitas kostja I juhatuse liikmena 20.06.2022 kohtule hagi K. Lääne vastu üürilepingu kohta kinnistusraamatu kande tegemiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-22-9160). Tsiviilasja nr 2-22-9160 menetluse kestel alustas K. Lääne vara müüki. Kinnistul on suurel hulgal kostjale I kuuluvaid ehitusmaterjale ja muid esemeid, mida K. Lääne keeldub välja andmast, viidates kostja II korraldusele, ning müügikuulutusest nähtuvalt müüakse kinnistut koos kostjale I kuuluva ehitusmaterjaliga. Seega tegutsevad kinnistu omanik ja kostja II kooskõlastatult eesmärgiga tekitada kostjale I kahju; 4) muutus kostja II rikkumiste tulemusena kostjal I võimatuks üürilepingu eseme kasutamine ning kostjale I tekkis kahju üürilepingu eseme tasuta parenduste ja kinnistule jäänud esemete väärtuses. Kahju tõendavad kostja I majandusaasta aruanded ning kostja II vande all antud ütlused tsiviilasjas nr 2-20-4910. Kostja II kinnitas kohtule, et arendas kostja I majandustegevuse raames oma kinnistut ja kostja I on teinud kulutusi kinnistu renoveerimiseks.
5.OÜ SORRY ja M. Lääne vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb ÄS §-st 184 ja Riigikohtu seisukohast (2-19-13966) tulenevalt üheselt tuvastada juhatuse liikme kahjulik käitumine äriühingu juhtimisel. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole; 2) ei ole kostja II sõlminud kostjaga I 05.04.2019 üürilepingut. Üürilepingu sõlmis ja kinnistusraamatu kande avalduse esitas hageja, varastades selleks kostja II ID-kaardi. Hageja kustutas kostja II e-postist (XXXXXX) kinnistusraamatu teate kande tegemisest. Seda kõike menetletakse kriminaalasjas nr 20278000479. Sellises olukorras oli põhjendatud astuda samme, et kaitsta oma varalisi õigusi. Kostja II oli kostja I juhatuse liikme ja osanikuna õigustatud tegema avalduse kinnistusraamatu ebaseadusliku kande kustutamiseks. Nõustuda ei saa väitega, et kostja II kinkis ära kinnistu, mis oli kasutuses ainult kostja I majandustegevuses. Kostja I kanti äriregistrisse 04.04.2019. XXXXXXX hoone on ehitusjärgus. Peale ettevõtte üleandmist 2020. a veebruaris hagejale kuuluvale OÜ-le PROKSI KONSULT seiskus kostja I majandustegevus täielikult. Kostja I ei ole soovinud väidetavat üürilepingut täita ning on ise lõpetanud elektrilepingu. Hageja soovis ettevõtte omastada ja kostja II selle tegevusest tõrjuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja, omades raamatupidamisdokumentatsiooni ja piirates kostja II juurdepääsu raamatupidamise dokumentidele, ei esitanud kostja I majandusaasta aruannet (seda tegi kostja II, kui sai registrist kirja). Hageja lootis, et kostja I kustutatakse registrist. Lisaks on omanikul vaieldamatu õigus oma kinnistu võõrandada; 3) on põhjendamatu etteheide, et kostja II jätkas kohustuste rikkumist sellega, et esitas avalduse hagist loobumiseks tsiviilasjas nr 2-22-9160. Eelneva valguses peab juhatuse liige jälgima, et kohtusse ei satuks perspektiivituid hagisid, mida teine juhatuse liige (hageja) on enda huvides esitanud. Lisaks ei saa väidet arvestada, kuivõrd nimetatud tsiviilasjas on menetlus pooleli. Hageja ei ole tõendanud kostjale I kuuluvate materjalide olemasolu kinnistul; 4) puudusid kostjal I vahendid kinnistu parendamiseks. Ehitati kostja II ja OÜ KASTÖÖR (kostja II ja hageja võrdse osalusega ettevõte) vahendite arvel. Vaidluses ei oma tähendust võltsimistunnustega majandusaasta aruanded, mille osas on alustatud kriminaalmenetlust (nr 22740000112). Kui hagejal ja/või kostjal I on nõue, siis on neil õigus esitada vastav hagi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata.
7.1.Hageja nõuab juhatuse liikme M. Lääne tagasikutsumist ÄS § 184 lg 5 alusel. Nimetatud sätte alusel võib osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärgiks on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub hagejal. Mõjuva põhjuse sisustamisel tuleb lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise põhimõtetest ning arvestada seejuures juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte erisusi. Asjakohasele Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu otsus nr 2-17-10474) tuginedes on maakohus õigesti märkinud, et juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus on eelkõige tema kohustuste rikkumine, mis on sedavõrd oluline, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et ta taluks selle isiku edasist juhatuse liikmeks olekut. Kohustuste rikkumine ei pea tingimata olema korduv ja kestev, see võib olla ka ühekordne, kui see on äärmiselt raske ja osaühingut kahjustav. Selliseid rikkumisi maakohus ei tuvastanud ning apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vastupidiseks järelduseks.
7.2.Põhjendatud ja asja materjalidega kooskõlas on maakohtu järeldus, et hageja poolt M. Läänele etteheidetavad tegevused on tingitud hageja poolt OÜ SORRY ülemineku korraldamisega. Nii nähtub asja materjalidest, et OÜ SORRY ja OÜ PRONKSI KONSULT sõlmisid 19.02.2020 ettevõtte üleandmise lepingu, millega OÜ SORRY andis oma äritegevuse üle OÜ-le PRONKSI KONSULT. Lepingu sõlmimisel esindas mõlemat äriühingut hageja. Viru Maakohtu 30.12.2021 jõustunud otsusega on tuvastatud, et eelnimetatud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Hageja tugineb jätkuvalt sellele, et M. Lääne käitus juhatuse liikmena osaühingu huvide vastaselt, kui tema kinnistusosakonnale esitatud avalduse alusel kustutati kinnistusraamatust üürilepingu kohta OÜ SORRY kasuks tehtud märge. Hageja on jätnud tähelepanuta aga selle, et väidetavalt OÜ SORRY ja M. Lääne vahel 05.04.2019 sõlmitud üürilepingut, millega M. Lääne andis OÜ SORRY kasutusse Väike-Maarja alevikus XXXXXXX asuva hoone, ei ole M. Lääne sõlminud ning M. Lääne on oma õiguste kaitseks pöördunud politseisse. M. Lääne avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr 20278000479). Samuti on M. Lääne kinnitanud, et ta pole andnud nõusolekut üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke sissekandmiseks. Tsiviilasjas nr 2-22-9160, milles OÜ SORRY (seadusliku esindaja V. Oja isikus) esitas hagi K. Lääne vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, on Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2022 määrusega tuvastatud, et ülal märgitud 05.04.2019 lepingu (pealkirjastatud üürileping) puhul on tegemist mitte üürilepingu, vaid kinnistu tasuta kasutamise lepinguga. Seetõttu puudus M. Lääne avalduse alusel kustutatud märkel õiguslik tähendus ning M. Lääne poolt avalduse esitamist selle märke kustutamiseks ei saa ainuüksi sel põhjusel käsitleda OÜ SORRY huvide kahjustamisena. Kuna vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-9160 on maakohtu menetluses pooleli ning 05.04.2019 lepingu p 18 kohaselt ei sõltu lepingu kehtivus kinnistu omaniku vahetusest, siis on ennatlik käsitleda OÜ SORRY huvide kahjustamisena M. Lääne poolt XXXXXXX kinnistu kinkimist oma tütrele K. Läänele.
Maakohus on õigesti leidnud, et hageja tegevusest tingituna (OÜ SORRY üleandmise leping, mille tühisus on kohtuotsusega tuvastatud) on OÜ SORRY majandustegevus seiskunud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väited, mille kohaselt M. Lääne OÜ-t SORRY kahjustav tegevus jätkus kohtumenetluse ajal. Maakohus on hageja nimetatud väiteid käsitlenud kohtuotsuse p-des 19.4-19.6 ja 20.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.