Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja jurist Pille Martin Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-25-10458 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 02.07.2025 (täiendatud 07.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 5713125274 tulenevat põhivõlgnevust 2299,28 eurot, intresse 282 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 127 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 01.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja ja IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 09.03.2024 krediidilepingu nr 5713125274, mille alusel võttis kostja kasutusele krediiti kokku 2570,37 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,78% aastas (al 29.06.2025 oli 49,66%): krediidilimiit 2300 eurot, intressimäär 41,88% aastas (al 29.06.2025 40,44% aastas).
4.Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1 on krediidikonto jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata ajaks. Vastavalt lepingu punktile 11.1 pidi kostja maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 40,44% aastas (pärast muudatust). Tulenevalt lepingu tingimustest võrdus viivisemäär intressiga, seetõttu viivisemäär on 35,88% aastas.
5.Kostja jättis tasumata 2024 oktoobri, novembri ja detsembri osamaksed. Kostja rikkus lepingut, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, mistõttu saadeti kostjale järgmised meeldetuletused: 21.10.2024 summas 95,61 eurot; 21.11.2024 summas 193,45 eurot; 23.12.2024 summas 290,77 eurot.
6.Krediidiandja saatis 10.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg kuni 30.12.2024. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loetakse kostjaga sõlmitud leping ülesöelduks 30.12.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja lepingu alates 30.12.2024 ülesöelduks. Hageja täpsustas 07.07.2025 dokumendis, et loeb lepingu ülesöelduks alates 31.12.2024.
7.IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 06.01.2025 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le.
8.Kostja sai krediiti kokku 2570,37 eurot ning on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 752,55 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 271,09 eurot, intressi katteks 476,41 eurot, teenustasu katteks 5 eurot ning viiviste katteks 0,05 eurot.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
9.1.põhivõlg 2299,28 eurot (2570,37-271,09), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 2570,37 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 271,09 eurot;
9.2.intressid 282 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2299,28 eurot alates 11.09.2024 kuni 30.12.2024 lepingujärgses intressimääras 40,44% aastas;
9.3.sissenõutavaks muutunud viivised 127 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2299,28 eurot alates 31.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 30.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 2
2-25-10458
9.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt 2299,28 eurot alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
9.5.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 23.01.2025 kiri 25 eurot; 07.02.2025 kiri 5 eurot; 18.02.2025 kiri 5 eurot. 10.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 5713125274 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1300 eurot, majapidamiskulud 700 eurot, finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavaid üks, töökoht Tjt), avalikes registrites (creditinfo – kehtivad maksehäired puudusid, ametlikud teadaanded puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis (keskmine sissetulek 1411,55 eurot) avaldatud andmetest. Hageja toob välja, et vaba raha jäägiks kujunes 177 eurot ((1300 – 700) –300 x 1,1 – 93) (minimaalselt nõutav 0 eurot)).
11.Hageja esitas 07.07.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja sai krediiti kokku 2570,37 eurot ning tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kogusummas 752,55 eurot ning arvestades kõik tagasimaksed krediidisumma katteks, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1817,82 eurot (2299,28-752,55), intressid 93,60 eurot perioodi 09.03.2024 kuni 30.12.2024 eest seadusjärgses määras, sissenõutavaks muutunud viivised 104,66 eurot perioodi 31.12.2024 kuni 07.07.2025 eest seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 08.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lisas ka ümberarvestuse.
12.Kohus tegi 07.07.2025 määruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagivastuse esitamiseks. Kohus märkis määruses ühtlasi, et tutvus 07.07.2025 menetlusdokumentidega ning tuvastas, et hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid, kuivõrd nõude ümberarvestusest ei nähtu tagasimaksete uuesti määramist 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingus nr 5713125274 osas. Sama määrusega kohustas kohus hagejat teistkordselt täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
13.Hageja esitas 08.07.2025 vastuse, milles jäi 07.07.2025 menetlusdokumendis toodud nõuete ja asjaolude juurde. Hageja lisas, et ümberarvestuse tegemine on võimalik üksnes krediidiandjal, lepingu sisu või tingimuste muutmine ei kuulu hageja pädevusse. Hageja esitas 08.07.2025 taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Finantsinspektsioon, keda kohustada esitama seisukohta 07.07.2025 krediidiandja poolt koostatud ümberarvutusele.
14.Kohus tegi 09.07.2025 kohtumääruse, millega jättis rahuldamata hageja 08.07.2025 esitatud taotluse kaasata tsiviilasja 2-25-10458 menetlusse Finantsinspektsioon kolmanda isikuna. Sama määrusega kõrvaldas kohus tsiviilasja 2-25-10458 menetlusest asjatundmatuse tõttu hageja lepingulise esindaja jurist Anzhela Ternikova ning andis hagejale tähtaja uue esindaja nimetamiseks 10 päeva jooksul määruse hagejale kättetoimetamisest.
15.Hageja uus lepinguline esindaja Pille Martin esitas 28.07.2025 seisukoha, milles jäi 07.07.2025 esitatud vastuse ja ümberarvutuse juurde, mille kohaselt on hageja alternatiivseks ümberarvutatud nõudeks 2051,08 eurot.
16.Kostjale X on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.09.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 29.09.2025) oma vastust esitanud ei ole. Kostjale on 09.07.2025 kohtumäärus kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.09.2025. 3
2-25-10458
17.Hageja on hagiavalduse punktis 33 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata. 19.Vastavalt 02.07.2025 (täiendatud 07.07.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 5713125274 tulenevat põhivõlgnevust 2299,28 eurot, intresse 282 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 127 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 01.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.Kohus tuvastab, et IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X sõlmisid 09.03.2024 krediidilepingu nr 5713125274, mille krediidilimiit oli 2300 eurot (dtl 13 jj) ja kostja sai krediiti kokku 2570,37 eurot (dtl 45-49) ning tegi tagasimakseid kokku 752,55 eurot (dtl 8). Kostja ja IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et IPF Digital AS (esialgne krediidiandja) loovutas 06.01.2025 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le.
21.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
22.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
23.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 4
24.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika 4
2-25-10458 kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
25.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 26.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
27.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
28.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 5713125274 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1300 eurot, majapidamiskulud 700 eurot, finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavaid üks, töökoht Tjt), avalikes registrites (creditinfo – kehtivad maksehäired puudusid, ametlikud teadaanded puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis (keskmine sissetulek 1411,55 eurot) avaldatud andmetest. Hageja toob välja, et vaba raha jäägiks kujunes 177 eurot ((1300 – 700) –300 x 1,1 – 93) (minimaalselt nõutav 0 eurot)).
29.Kohus asus 03.07.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
30.Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam 5
2-25-10458 jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
31.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 32.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
33.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
34.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
35.Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 29-32), et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 03.07.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 7 päeva jooksul 03.07.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli 03.07.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 07.07.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 14.07.2025.
36.Hageja esitas 07.07.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja sai krediiti kokku 2570,37 eurot ning tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kogusummas 752,55 eurot ning arvestades kõik tagasimaksed krediidisumma katteks, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1817,82 eurot (2299,28-752,55), intressid 93,60 eurot perioodi 09.03.2024 kuni 30.12.2024 eest seadusjärgses määras, sissenõutavaks muutunud viivised 104,66 eurot perioodi 31.12.2024 kuni 07.07.2025 eest seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, võla sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 08.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lisas ka ümberarvestuse.
37.Kohus tegi 07.07.2025 määruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagivastuse esitamiseks. Kohus märkis määruses ühtlasi, et tutvus 07.07.2025 menetlusdokumentidega ning tuvastas, et hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid, kuivõrd nõude ümberarvestusest ei nähtu tagasimaksete uuesti määramist 09.03.2024 sõlmitud krediidilepingus nr 5713125274 osas. Sama määrusega kohustas kohus hagejat teistkordselt täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
38.Hageja esitas 08.07.2025 vastuse, milles jäi 07.07.2025 menetlusdokumendis toodud nõuete ja asjaolude juurde. Hageja lisas, et ümberarvestuse tegemine on võimalik üksnes krediidiandjal, lepingu sisu või tingimuste muutmine ei kuulu hageja pädevusse. Hageja esitas 6
2-25-10458 08.07.2025 taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Finantsinspektsioon, keda kohustada esitama seisukohta 07.07.2025 krediidiandja poolt koostatud ümberarvutusele.
39.Kohus tegi 09.07.2025 kohtumääruse, millega jättis rahuldamata hageja 08.07.2025 esitatud taotluse kaasata tsiviilasja 2-25-10458 menetlusse Finantsinspektsioon kolmanda isikuna. Sama määrusega kõrvaldas kohus tsiviilasja 2-25-10458 menetlusest asjatundmatuse tõttu hageja lepingulise esindaja jurist Anzhela Ternikova ning andis hagejale tähtaja uue esindaja nimetamiseks 10 päeva jooksul määruse hagejale kättetoimetamisest.
40.Hageja uus lepinguline esindaja Pille Martin esitas 28.07.2025 seisukoha, milles jäi 07.07.2025 esitatud vastuse ja ümberarvutuse juurde, mille kohaselt on hageja alternatiivseks ümberarvutatud nõudeks 2051,08 eurot.
41.Hageja poolt 07.07.2025, 08.07.2025 ja 28.08.2025 esitatud ümberarvutus on ebaselge. Hageja pole esitanud uut maksegraafikut (st tagasimakseid pole uuesti määratud) ega ka andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvutatud nõude korral lepingu ülesütlemine 31.12.2024 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme osamakse tasumisega viivituses). Hageja lepingulisele esindajale oli 07.07.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 08.07.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 15.07.2025. Hageja esitas 07.07.2025 ebaselge ümberarvutuse ja 08.07.2025 menetlusdokumendis jäi hageja 07.07.2025 dokumendis esitatu juurde. Hageja uuele esindajale on 07.07.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 28.07.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 04.08.2025. Hageja esitas 28.07.2025 vastuse, milles jäi hageja 07.07.2025 dokumendis esitatu juurde. Seega hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 15.07.2025 ja 04.08.2025) kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid ega esitanud uut maksegraafikut.
42.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
43.Tallinna Ringkonnakohus on 03. juuli 2025 määruses tsiviilasjas 2-24-145611 selgitanud, et ka hageja alternatiivsete nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et laenulepingu ülesütlemine oleks õiguslikud tagajärjed kaasa toonud.
44.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 03.07.2025 ja 07.07.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib ega esitanud uut hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmaks nii esmast nõuet, kui hageja selle nõude juurde jääb, kui ka alternatiivset nõuet), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. 7
2-25-10458
45.Käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal uuesti kohtusse pöörduda. Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud, tasumisega viivitusse võib hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte vahel ei piira. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
47.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
49.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.09.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.