Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. T. vastu võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht hagiavalduses Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, epost: [email protected]); Kostja: E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; e-post:)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 22 285,09 eurot (kakskümmend kaks tuhat kakssada kaheksakümmend viis eurot ja üheksa senti), millest 17 671,83 eurot on põhivõlg, 1465,95 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 3117,31 eurot 21.12.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Välja mõista E. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 22.12.2021. a viivis tasumata põhivõlalt (17 671,83 eurolt) lepingujärgses määras 21,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista E. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 1250 eurot, sh 900 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista E. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
1 (7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.05.2021. a kohtule hagiavalduse E. T. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.06.2019. a AS-iga LHV Finance laenulepingu nr 2371096, mille alusel AS LHV Finance andis kostjale laenu summas 20 000 eurot intressiga 21,90% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena lõpptähtajaga 10.07.2025. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja alates 10.11.2020. a ei taganud osamaksete tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Põhjusel, et kostja jäi viivitusse rohkem kui kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega, ütles laenuandja lepingu üles alates 01.03.2021. a ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid kostja kohustust täitma ei ole asunud. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 17 671,83 eurot, tasumata intressi summas 1465,95 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 02.03.2021. a kuni täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 21,90% aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 880,06 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kohus võttis hagi 08.06.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja esitas 30.06.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks põhivõlgnevuse summas 17 671,83 eurot, intressi 1465,95 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 880,06 eurot ulatuses ehk kokku summas 20 047,39 eurot. Kostja leiab aga, et hageja poolt edasiulatuvalt nõutav viivis põhinõudelt 21,90% aastas on teda kui võlgnikku liigselt koormav. Arvestades, et kostja on kaotanud töö ja sissetuleku, mitte hoidunud tahtlikult enda kohustustest kõrvale, palub kostja kohtul vähendada edasiulatuvat viivist seadusjärgse viivise määrani, mis on EKP intress + 8% aastas. Kostja on valmis sõlmima uue maksegraafiku kohe, kui on leidnud endale töökoha ja on tekkinud sissetulek.
4.Hageja esitas 05.08.2021. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega edasiulatuva viivisenõudele ei nõustunud ja jäi hagiavalduse esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostjalt nõutav viivise määr ei ole kostjale koormav, sest tegemist on lepingujärgse intressimääraga, mida VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on õigus nõuda. Kostja oli laenulepingut sõlmides teadlik võetava kohustuse suurusest ning sellega kaasuvatest tasudest ning intressimäärast. Hageja märkis, et ei saa sõlmida kostjaga kompromissilepingut, milles ei ole tasumiskokkulepet igakuiselt ja kuupäevaliselt kindlaks määratud.
5.Kohus tegi 14.09.2021. a kirjaga pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja maksab hagejale hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud summad osade kaupa igakuiste osamaksetena 390 eurot kuus ja hageja loobub edasiulatuva viivise nõudest. Kohus edastas pooltele kompromissilepingu projekti ja andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
6.27.09.2021. a esitas hageja kohtule oma seisukoha kohtupoolse kompromissiettepaneku osas. Hageja teatas, et ta sellistel tingimustel kompromissiga ei nõustu, kuna pakutud 54 osamaksega maksegraafik on liiga pikk. Hageja on aga valmis sõlmima kompromissi tingimusel, et kostja tasub võlgnevuse 36 kuu jooksul ning seab maksete tasumise tagamiseks 2 (7)
hageja kasuks hüpoteegi kinnisasjale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Juhuks, kui kostja pakutavat kompromissi vastu ei võta, palus hageja rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.
7.Kostja hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kostja teatas 28.10.2021. a vastuses, et ei ole kompromissi korras suuteline maksma rohkem kui 400 eurot kuus.
8.Kohus otsustas 10.11.2021. a määrusega lahendada asja edasi kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Määratud tähtaja jooksul kumbki pool täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis AS-iga LHV Finance 19.06.2019.a laenulepingu nr 2371096, mille alusel AS LHV Finance andis kostjale laenu summas 20 000 eurot intressiga 21,90% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena lõpptähtajaga 10.07.2025. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja alates 10.11.2020. a ei taganud osamaksete tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata laenu põhiosa summas 17 671,83 eurot, tasumata intressi summas 1465,95 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 02.03.2021. a kuni täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 21,90% aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 880,06 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevat raha maksmise kohustust ning kohustus on seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega muutunud sissenõutavaks alates 02.03.2021. a. Vaidlust ei ole selle üle, et esialgne võlausaldaja AS LHV Finance on oma lepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja ei ole ka vaidlustanud, et laenulepingu järgi on tal tähtaegselt tagastamata laenu põhiosa summas 17 671,83 eurot ja intressid summas 1465,95 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline nõuet täitma ja palub kohtul vähendada edasiulatuvat viivist seadusjärgse viivise määrani, mis on EKP intress + 8% aastas.
Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist.
Hageja on esitanud tõendina kostja ja AS LHV Finance vahel 19.06.2019. a sõlmitud laenulepingu nr 2371096 (dtl 39-46). VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
3 (7)
Antud juhul on kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud lepingu esemeks kostjale laenu andmine summas 20 000 eurot. AS LHV Finance on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on AS-iga LHV Finance sõlmitud lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
9.3.Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenu põhiosa koos intressiga 21,90% aastas igakuiste osamaksetena 501,40 eurot kuus lõpptähtajaga 10.07.2025. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ega teinud lepingu alusel alates 10.11.2020. a enam igakuiseid osamakseid, mistõttu ütles AS LHV Finance lepingu alates 01.03.2021. a üles. Kuna laenu tagastamise nõue muutus lepingu ülesütlemise järel sissenõutavaks, on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda nõude täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud või ei ole sissenõutav või et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda.
9.4.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga sõlmitud lepingu või selle osa tühiseks. 19.06.2019. a sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud laenu kasutamise aja eest intressi 21,90% aastas. Krediidi kulukuse määr on 24,22% aastas. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Enne kostjaga laenulepingu sõlmimist 19.06.2019. a oli Eesti Panga poolt avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr, mis on 24,22%, ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine. Kostjaga sõlmitud lepingus on maksekohustuste (v.a intressi maksmine) tähtaegselt täitmata jätmise puhuks kokku lepitud viivis määras 0,06% päevas, s.o 21,90% aastas. Riigikohus on 16.11.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et eelduslikult tuleks hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt on seadusjärgseks viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi on 4 (7)
seadusjärgseks intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 1. juulit 2019. a oli ja on käesoleva ajani 0,00%. Seega seadusjärgse viivise määr oli kostjaga lepingu sõlmimise ajal ja on ka käesoleval ajal 8% aastas. Kostjaga sõlmitud lepingus kokku lepitud viivise määr, s.o 21,90% aastas ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et kostjaga sõlmitud lepingus sisalduva viivise kokkuleppe puhul ei ole tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega. Arvestades ka kokku lepitud viivise suurust ja eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohti, ei ole alust hinnata viivisekokkulepet tühiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust temalt nõutavat viivist vähendada. Hageja nõutavat viivisemäära ei saa hinnata ebamõistlikult suureks. Arvestades siinkohal ka teise lepingupoole õigustatud huvi, ei saa ka teha järeldust, et viivise nõudmine kostjalt on teda ebamõistlikult koormav. Kostja võlgnevus on pikaajaline. Kostja jäi laenumaksete tasumisega viivitusse alates 10.11.2020. a ja laenuleping on suures osas täitmata. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostjalt nõutava viivise vähendamine ei ole põhjendatud.
9.5.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.03.2021. a kuni hagiavalduse esitamiseni 24.05.2021. a lepingujärgses määras 21,90% aastas, mis on kokku 880,06 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt lepingujärgses määras 21,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS §-ile 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 24.05.2021. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 88,06 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 25.05.2021. a – 21.12.2021. a kujuneb 17 671,83 suuruselt võlasummalt lepingujärgses määras 21,90% aastas arvestatud viivise suuruseks 2237,25 eurot (17 671,83 x 0,06% x 211 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3117,31 (880,06 + 2237,25) eurot.
Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu.
VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
5 (7)
Hageja on esitanud tõenditena kostjale 05.04.2021. a ja 19.04.2021. a saadetud võlateatised. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 22 285,09 eurot, millest 17 671,83 eurot on põhivõlg, 1465,95 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 3117,31 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 21.12.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1320 eurot, sh 900 eurot riigilõiv hagilt ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 900 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Tarvo Ilves, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja esindaja taotletava tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Tasu sellises määras vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Ka Riigikohtu praktika seisukohtade kohaselt saab lugeda mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasutasu 120 eurot nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Arvestades asja menetluse käiku, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tehtud ajakulu. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja tulenevalt TsMS § 174 lõikest 10 kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on hagiavalduses vastava kinnituse andnud, kuid kohus on kontrollinud, et hageja on alates 08.10.2020. a käibemaksukohustuslasena
6 (7)
registreeritud, mistõttu mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja käibemaksu arvestamata, seega summas 350 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1250 eurot, sh 900 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 350 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1250 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.