Influx Ehitus OÜ hagi Morgander OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Influx Ehitus OÜ 13. juuli 2020. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 28. juulil 2020. a)
Kaebuse hind
15 605.68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Influx Ehitus OÜ (registrikood 14091874), esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari Kostja (vastustaja) Morgander OÜ (registrikood 11182889), esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Influx Ehitus OÜ kanda. Mõista Influx Ehitus OÜ-lt Morgander OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 540 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Influx Ehitus OÜ (hageja) esitas Morgander OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 13 084.50 eurot, viivise 450 eurot arvelt nr 1059 ja viivise alates tööde valmimisest 10. juulil 2018. a põhivõlgnevuselt 13 084.50 eurot summas 1024.42 eurot. Alates 16. septembrist 2019. a palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summalt viivise seadusjärgses määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille alusel teostas hageja Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas Tõnissoo külalistemajas ehitustöid. Enne töödega alustamist tegi hageja kostjale 13. märtsil 2018. a e-kirja teel hinnapakkumise, milles oli vajalike tööde nimekiri ja teave tööde maksumuse kohta. Leping sõlmiti 2018. a märtsis hageja esitatud tingimustel. Kostja kohustus tasuma ehitustööde eest hagejale kokku 62 235.00 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja töid tegema etappide kaupa ja tööde eest tasumine pidi toimuma osade kaupa. 80% tasust kuulus maksmisele tööde valmimisel ning ülejäänud 20% pärast tööde lõplikku ülevaatamist ning võimalike vaegtööde tegemist. Kostja nimel andis hagejale objektil juhiseid ning kontrollis tööde teostamist peatellijaks olnud omanik X.
3.Hageja täitis kokkuleppest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Ehitustööd olid tehtud 95% ulatuses vastavalt kostja esindaja X juhistele. Objekti omanik aktsepteeris töid. Hageja väljastas kostja aktsepteeritud tööde eest viis arvet: nr 1051, 1054, 1055, 1059 ja 1090 kokku summas 51 512,42 eurot koos käibemaksuga ja 42 927,02 eurot ilma käibemaksuta. Seega tasus kostja kokku lepitud tasust 69%. 31% tasust summas 19 307.98 eurot jättis kostja tasumata.
4.Kuna kostja viivitas arve nr 1059 tasumisega peaaegu 8 kuud, peatas hageja objektil tööd, teatades sellest kostjale ja objekti omanikule X-le. Hageja teatas, et jätkab töödega pärast arve tasumist. Kostja esindaja X teatas 16. juuli 2018. a e-kirjaga, et töödes esinevad järgmised puudused: esimesel ja teisel korrusel tuli teha pahtli- ja värviparandusi, esimesel korrusel olid laed osaliselt värvitud ainult krundiga, esines „kuiva rulli“ triipe, aknalauad olid akrüülimata, ventilatsiooniavad olid osaliselt kinni pahteldatud, kogu hoones olid eemaldamata krohvi ja pahtli jäägid, trepilt ja sauna eesruumi plaatidelt olid eemaldamata värvi plekid ja kogus hoones oli eemaldamata pahtlitolm.
5.Kostja ei tasunud viimast arvet ega võimaldanud korduvalt soovi avaldanud hagejal vaegtöid likvideerida. Kostja teatas aasta hiljem, et hageja tehtud tööd ei olnud nõuetekohased, mistõttu pidi kostja tellima tööde lõpetamise kolmandalt isikult. Hageja hinnangul ei ole selline asjaolu tõendust leidnud. Kostja keeldus seetõttu kokku lepitud 31% tasu maksmisest. Hageja nõudis omakorda kostjalt tasumata osa maksmist. Hageja nõudis kostjalt 13 084.50 euro maksmist. Lisaks nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist: 450 eurot arve nr 1059 tasumisega
viivitamise eest ning viivis summas 1024.42 eurot põhinõudelt alates ehitustööde lõpetamisest kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni. Hageja nõue kokku oli 14 558.92 eurot.
6.Hageja leidis, et tööde mittevastavust ei ole kostja tõendanud. Kostja etteheited ei ole puudusteks. Kostja ei ole välja toonud, milles puudused seisnesid ja millistele lepingu tingimustele tööd ei vastanud. Kostja ei ole selgitanud, mille eest ta hagejale tasus ja milliste tööde eest ei pidanud võimalikuks tasuda. Kõiki töid objektil koordineeris kostja esindaja. Seega olid hageja tööd nõuetekohaselt tehtud ja esitatud kostja esindajale ülevaatamiseks.
7.17. aprillil 2020. a esitas hageja kohtule allkirjastamata seisukoha. Hageja ei nõustunud, et ta tegi objektil töid kuni aprillini 2019. a. Tegelikult olid krohvimise ja värvimise tööd lõpetatud
22.juunil 2018. a ja plaatimistööd 30. juunil 2018. a ning sellega olid kõik siseviimistlustööd tehtud. Vahearvetega olid kaetud vaid osad töödest ja hagis toodud nõude osas ei ole kostja hagejaga arveldanud. Tööd esitati ülevaatamiseks X-le. Tööde ülevaatamist ja teostatud mahtude tegelikkusele vastavust tõendab kostja esindaja 16. juuni 2018. a e-kiri. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja teostas Ristna külalistemajas siseviimistlustöid märtsist 2018. a kuni aprillini 2019. a. Tööde eest esitas hageja kostjale viis arvet, mille kostja tasus. Kokku tasus kostja hagejale 51 512.42 eurot. Muid arveid ei ole hageja kostjale esitanud. Hageja ei ole ka kostjale esitanud täiendavaid töid vastuvõtmiseks.
9.Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Nõude kujunemine ei ole selge. Kostja ei saa hagejale tasuda ilma raamatupidamise algdokumendi ehk arveta, sest kostja on raamatupidamise ja käibemaksukohustuslane. Hageja tööde kvaliteet oli halb, mida tõendab 2019. a märtsi e-kirjade vahetus ning tellija esindaja 16. juuli 2018. a e-kiri. Kuna tööd olid puudustega sõlmis kostja siseviimistlustööde lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks töövõtulepingu EHITUSVIRTUOOS OÜ-ga, kes perioodil 18. juuni 2019. a kuni 18. juuli 2019. a lõpetas viimistlustööd ning parandas ebakvaliteetselt tehtud tööd, mille eest on kostja tasunud 14 064 eurot, sh käibemaks. Antud summa ulatuses on tegemist kostja kahjuga.
10.Kostja leidis, et hageja hinnapakkumisele ta nõustumust ei andnud. Seega ei teostatud töid pakkumuses toodud mahtudes ja hindadega. Kokkuvõttes oli kostja Ristna külalistemaja siseviimistlustööde eest tasunud 68 389.22 eurot koos käibemaksuga, millest hagejale on tasutud 51 512.42 eurot koos käibemaksuga ning EHITUSVIRTUOOS OÜ-le 16 876.80 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole teinud töid, mille eest ta hagis tasu nõuab.
11.Lisaks märkis kostja, et hageja ei olnud talle andnud üle töid, mille eest ta tasu nõuab. Kostja oli tasunud arve nr 1059 ning selgusetuks jäi, milliste tööde eest nõuab hageja kostjalt veel tasu. Kostja oli tasunud kõigi nende tööde eest, millised hageja on teinud ja kostjale vastuvõtmiseks pakkunud. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestusliku vastuväite hageja nõudele. Hageja rikkus lepingut, sest tööd olid ebakvaliteetsed. Puudustest teavitas tellija hagejat 16. juuli 2018. a e-kirjas. Puudustega tööd ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 11. juuni 2020. a kohtuotsusega hagi rahuldamata ning jättis rahuldamata ka hageja 17. aprilli 2020. a taotluse nõuda Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ametilt välja tõendid ja andmed. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 800 eurot.
13.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus: -
hageja tegi Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas asuvas Ristna külalistemajas kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel siseviimistluse töid; kostjat esindas objektil peatellija ja objekti omaniku esindaja X; hageja esitas kostjale tööde eest viis arvet, milliste alusel tasus kostja hagejale kokku 51 512.42 eurot; hagiavalduses nõutud summa tasumiseks hageja kostjale arvet ei esitanud.
14.Esmalt võttis kohus seisukoha hageja 17. aprilli 2020. a taotluse osas nõuda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja tõendid ja andmed. Kohus märkis, et hageja ei põhistanud mõjuvate põhjuste olemasolu tõendite hilinemisega esitamiseks 14. aprillil 2020. a ega 17. aprillil 2020. a. Kuigi hageja esitas osa tõenditest koos allkirjastamata menetlusdokumendiga kohtu kantseleiametniku e-posti aadressile, ei olnud tegemist nõuetekohasel viisil menetlusdokumendi esitamisega. Vaatamata kohtu nõudmisele hageja allkirjastatud menetlusdokumenti ei esitanud, millest tulenevalt ei ole hageja kasutanud menetlusõigusi heauskselt. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja esitas 14. aprillil 2020. a ja 17. aprillil 2020. a täiendavaid tõendeid olulise hilinemisega ja menetlusdokumentide esitamise nõudeid rikkudes. Samas asus kohus seisukohale viitades TsMS § 331 lg-le 1, et kuigi hagejal puudusid hilinemiseks mõjuvad põhjused, ei põhjustanud see asja lahendamise viibimist. Ka kostja ei vaielnud hilinemisega esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Seega leidis kohus, et asja lahendamisel saab arvestada hageja hilinemisega esitatud tõendeid.
15.Mis puutub hageja taotlusesse nõuda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja tõendid ja andmed märkis kohus, et kuivõrd hageja ei ole põhistanud, millise konkreetse asjaolu tõendamiseks ta taotles PRIA-lt tõendite kogumist ega määratlenud, milliste tõendite ja andmete välja nõudmist soovib, peab kohus nimetatud taotluse jätma rahuldamata.
16.Kohus leidis, et hageja ei olnud välja toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja väited olid kohtu hinnangul kohati olulises vastuolus, mis vähendab oluliselt nende väidete usaldusväärsust. Vaatamata kohtu selgitustele hageja enda nõuet täiendavalt ei tõendanud. Hageja oleks pidanud nõude rahuldamise esmase eeldusena tõendama, milliste tööde tegemises ta kostjaga kokku leppis. Hagejal oleks tulnud tõendada oma väiteid, milliste kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest kokku 62 235 eurot ilma käibemaksuta ning kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma 20% pärast tööde lõplikku ülevaatamist ning vaegtööde tegemist. Hageja ei esitanud seesuguse poolte kokkuleppe kohta ainsatki tõendit. Hageja väited, mille kohaselt pidi kostja tasuma 20% tasust pärast vaegtööde tegemist, oli vastuolus hageja väidetega, milliste kohaselt hageja vaegtöid kõrvaldama ei pidanudki. Samuti olid väited vastuolus hageja käitumisega, sest hageja ei esitanud kostjale arvet hagis nõutud summa tasumiseks. Ka hageja väited, et tema esile toodud tingimused sisaldusid kostjale saadetud hinnapakkumises, mille alusel pooled lepingu sõlmisid, olid jäänud tõendamata. Kohus märkis, et asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale tööde eest arveid (tl 7-9), kuid arvetel teostatud tööde mahtu ega sisu märgitud ei olnud. Kostja esitas kohtule maksekorraldused arvete tasumise kohta (tl 34-35), millistest nähtub, et kostja tasus kõik esitatud arved ning selle üle poolte vahel vaidlust ei ole.
17.Kohus, viidates VÕS § 637 lg-le 1, 3 ja 4 märkis, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja pakkus hagis nõutud tasu ulatuses kostjale töid vastuvõtmiseks ja kostja võttis selles ulatuses tööd vastu. VÕS § 641 lg-st 1 ja VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui kostja oleks võtnud tööd vastu, saaks eeldada, et vastu võetud tööd olid nõuetekohased. Kuna kostja ei võtnud töid vastu ja viitas nendes puuduste esinemisele, ei läinud tõendamiskoormus kostjale üle, mida hageja on ekslikult vaidluses väitma asunud. Hagejal lasus kohustus tõendada, et üle antud tööd olid nõuetekohased ning kostja viidatud puudusi kas ei esinenud üldse või võis pidada väheolulisteks. Hageja ei ole teostatud tööde mahtu, nõuetelevastavust ega puuduste ebaolulist tõendanud ühegi tõendiga.
18.Hageja 13. juulil 2018. a kostjale saadetud e-kirjast nähtub, et hageja avaldas teostatud tööde maksumuseks 62 235 eurot, ning et tööd ei olnud veel tervikuna lõpetatud ega valmis. Eeltoodu on vastuolus hageja menetluses esitatud väidetega, et hageja tegi tööd lõplikult valmis ja kõigi valminud tööde eest tuli kostjal lepingu kohaselt tasuda 62 235 eurot. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks 10. juulil 2018. a, s.o et hageja soovis anda nimetatud kuupäeval kostjale tööd üle või tööde vastuvõtmist kostja poolt. X hagejale 16. juulil 2018. a saadetud kirjast ilmneb, et kostja viitas töödes esinevatele puudustele ja nõudis koheselt nende kõrvaldamist. Kohus leidis, et kostja kirjeldas 16. juuli 2018. a kirjas puudusi piisavalt täpselt, täites sellega VÕS § 644 lg-st 1 ja 2 tuleneva kohustuse. Vaatamata hageja põhjendustele, miks ta puudusi ei kõrvaldanud, ei nähtunud asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks teatanud kostjale puuduste kõrvaldamise soovist või mingil muul viisil kostja pretensioonile reageerinud.
19.Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et arve nr 1059, millest tulenevat võlgnevust hageja kostjale ette heitis, tasus kostja lõplikult 17. jaanuaril 2019. a (tl 34 pöördel). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millistest võiks järeldada, et ta oleks pärast arve nr 1059 tasumist teinud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 22. märtsil 2019. a ja 23. märtsil 2019. a (tl 11) nähtub, et hageja kostja pöördumisele seoses välja toodud puudustega ei reageerinud, vaid saatis 21. juunil 2019. a nõude tasuda 10 000 eurot (tl 12-13). Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei saa eeldada ega järeldada, et teostatud tööd olid nõuetekohased. Kostja ei ole avaldanud ühegi pöördumisega, et ta on hagejalt tööd vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist.
20.Kohus selgitas, et hageja on kohtule 17. aprillil 2020. a esitanud fotod (tl 70-78) ning väitnud, et need tõendavad tööde lõpetamist, kuid kohus sellega ei nõustu, sest fotodelt ei saa järeldada, kus ning millal on need tehtud ja milline ettevõte on töid teostanud. Hageja kohtule esitatud teostatud tööde aktid (tl 79-82) ei tõenda, et hageja lõpetas objektil kõik kostjaga kokku lepitud tööd, sest nendest ei saa järeldada, kas tegemist oli samade töödega, mida hageja pidi tegema kostjaga sõlmitud lepingu alusel või mitte. Kohus võttis seisukoha ka hageja esitatud akti nr 4 (tl 82) ja W koostatud ankeetide (tl 62-64) osas ning leidis, et need ei tõenda hageja väiteid. Samas kostja kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 190719 võib järeldada, et puuduste kõrvaldamise maksumus oli 14 064 eurot, mis ületab käesolevas hagis esitatud põhinõuet.
21.Kohus märkis, et viimase arve tööde eest esitas hageja kostjale 23. aprillil 2019. a (tl 9) ning vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus esitatud arve. Sellest järeldas kohus, et kui ka kostja ei tasunud hagejale puudustele viidates tehtud tööde eest juulis 2018. a, on ta hiljem tasunud hagejale täiendavalt 10 000 eurot. Kokkuvõttes asus kohus seisukohale, et hageja väidetest ja asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, mille eest nõuab hageja kostjalt täiendavalt tasu summas 13 084.50 eurot. Kuna kohus otsustas jätta rahuldamata hageja põhinõude, tuleb
jätta rahuldamata põhinõude summalt alates 10. juulist 2018. a kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1024.42 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
22.Kuivõrd hageja esitas viivisenõude arve nr 1059 tasumisega viivitamise eest summas 450 eurot alates arve esitamisest 6. juulil 2018. a kuni 17. jaanuarini 2019. a ning kostja ei esitanud antud viivisenõudele iseseisvaid vastuväiteid, kuid esitas hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite, võttis kohus selles osas seisukoha. Kohus leidis, et hageja väidetest ega asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks astunud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks pärast 17. jaanuari 2019. a, kui kostja tasus tervikuna hageja arve nr 1059 ega ka hiljem. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi pika ajaperioodi jooksul, leidis kohus, et kostjal oli õigus lasta ise töö parandada ja nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendites, milliste kohaselt on kostja tasunud puuduste kõrvaldamiseks 14 064 eurot. Kuna kostja oli esitanud hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite, sedastas kohus, et tasaarvestuse tulemusena oli hageja nõue kostja vastu lõppenud summas 450 eurot. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja viivisenõude summas 450 eurot.
23.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi tervikuna hageja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse 800 eurot ilma käibemaksuta ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas 13. juulil 2020. a Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mida täiendas kohtu nõudel 28. juulil 2020. a.
25.Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a kohtuotsuse ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt, kui ringkonnakohtu arvates on asjas võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, rahuldada hagi ja mõista kostjalt Morgander OÜ hageja Influx Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlg 13 084.50 eurot, viivis summas kokku 1474.42 eurot ning viivis põhivõlalt 13 084.50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. septembrist 2019. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda; jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud vastustaja kanda.
26.Esmalt leidis hageja, et kohus on menetluse juhtimisel käitunud vastuoluliselt, mille tagajärjel on eelmenetluse ülesanded jäänud täitmata. Hagejale jäi täielikult ebaselgeks, kas mõni hageja toodud asjaolu vajab täiendavalt tõendamist või mitte. Kuivõrd kohus otsustas 8. jaanuari 2020. a, 14. aprilli 2020. a ja 17. aprilli 2020. a hageja esitatud menetlusdokumente ja taotlusi menetleda, siis olukorras, kus kostja 8. jaanuaril 2020. a ja 14. aprillil 2020. a menetlusdokumentides toodud faktiväidetele vastu ei vaielnud, oli ta sisuliselt kõnealustes menetlusdokumentides esitatud faktiväited omaks võtnud TsMS § 231 lg 4 järgi.
27.Teiseks märkis hageja, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et jättis hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja hinnangul ei saanud tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla asjaolu, et hageja on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks ja ei ole tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisel põhistanud menetlusliku olukorra olulist muutumist. Hageja on seisukohal, et tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamine ongi menetlusliku olukorra selliseks oluliseks muutumiseks, mis õigustab
TsMS § 403 lg-s 1 nimetatud nõusoleku tagasivõtmist. Hageja viitas, et tunnistajate ütlused on asjakohased ning nende ülekuulamata jätmine võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise.
28.Kolmandaks vaidles hageja vastu sellele, et maakohus jättis rahuldamata tema taotluse nõuda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja tõendid ja andmed. Hageja leidis, et taotlus oli piisavalt konkreetne ja võimaldas tõendite väljanõudmist. Hageja heitis kohtule ette, et tõendite asjakohasust ei saa hinnata olukorras, kus kohus ei ole tõendeid näinud.
29.Viimaks viitas hageja TsMS § 392 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning asus seisukohale, et kuivõrd kohus on käitunud vastuolus eelmenetlust reguleerivate sätetega, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt hageja hinnangul kõrvaldatav ja sel põhjusel palubki hageja saata asi tervikuna uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vastustaja seisukoht
30.Kostja ei tunnistatud esitatud kaebust, vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
31.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et maakohus viis eelmenetluse läbi puudulikult. Maakohus oli eelmenetluses selgitanud nii poole tõendamiskoormisega kui ka kohalduva õigusega seotud küsimusi, seetõttu ei ole eelmenetluse toimingud puudulikud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ei anna iseseisvalt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Seoses apellandi taotlusega kuulata tunnistajatena üle Z ja W, leidis kostja, et taotlused olid esitatud hilinemisega, mistõttu tuli hagejal põhistada taotluse esitamise hilinemist kui ka seda, missugust hagi aluseks olevat faktilist asjaolu soovib hageja tunnistajate ütlustega tõendada. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud. Kostja nõustus maakohtu otsuse põhjendustega seoses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt tõendite ja andmete väljanõudmisega.
32.Kostja rõhutas, et vastupidiselt kostja poolt apellatsioonkaebuse punktis 4.3 avaldatule selgitab kostja, et ei ole ühtegi hageja faktiväidet omaks võtnud ning omaksvõtule suunatud tahteavaldusi ei ole kostja mitte üheski menetlusdokumendis teinud. Kostja jäi asjas enda varasemalt väljendatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
34.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingujärgse tasu ja sellelt arvestatud viivise maksmist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata. Samuti jättis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud töövõtulepingujärgse tasu saamise eelduseks olevaid asjaolusid.
35.Hageja töövõtu tasunõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele
vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Esmalt tuli aga minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Seda arvestades on maakohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks 8. jaanuaril 2020. a pooltele saadetud kirjas selgitanud pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsiooni, osutanud õigusnormidele, mis asjas kohaldamisele võiks tulla ning selgitanud pooltele, kuidas jaotub tõendamiskoormis. Seejuures on maakohus selgitanud hagejale põhjalikult hagiga seonduvaid probleeme ja tõendamisküsimusi (tl 41-42). Maakohus määras selgelt pooltele täiendavate kirjalike seisukohtade, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamise tähtajad ning märkis üheselt, et pärast kostjale antud tähtaja möödumist loeb kohus eelmenetluse lõppenuks. Seega pidi pooltele olema selge, millistel asjaoludel on vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, millised nendest asjaoludest on vaidluse all, kuidas jaguneb tõendamiskoormis ning mis tähtpäevaks tuleb oma avaldused kohtule esitada. Arvestades maakohtu selgitamiskohustuse täitmist, ei saanud hagejale jääda tema tõendamiskohustus ebaselgeks põhjusel, et üks tema tõendi taotlustest lahendati kohtuotsuses.
36.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei lugenud hageja
8.jaanuari ja 14. aprilli 2020. a menetlusdokumentides toodud faktiväiteid kostja poolt omaks võetuks. Omaksvõtt peaks nähtuma vastaspoole sõnaselgest avaldusest (§ 231 lg 2 II lause). Hageja viitab iseenesest õigesti TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud võimalusele lähtuda omaksvõtu eeldusest. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks mingi vastaspoole faktiväite omaks võtnud ning on vaielnud hagile täies ulatuses vastu. Sellises olukorras ei saa kõiki neid faktiväiteid, mille osas ei ole vastaspool sõnaselgelt vastuväiteid esitatud, lugeda omaksvõetuks. Seega ei olnud maakohtul alust lugeda, et kostja on 8. jaanuari ja 14. aprilli 2020. a menetlusdokumentides toodud faktiväiteid omaks võtnud.
37.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud sellega, et jättis hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja esitas taotluse W ja Z ülekuulamiseks hilinenult ega jätnud taotlust rahuldamata vaid põhjusel, et hageja oli nõustunud kirjaliku menetlusega. Kuigi hageja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud sellele, millal ta kohtule taotluse eelnimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamiseks esitas, nähtub toimiku materjalidest, et hageja esitas vastava taotluse 14. aprilli 2020. a menetlusdokumendis (tl 54-56). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et menetlusosalised peavad esitama menetluses oma vastuväited ja neid kinnitavad tõendid TsMS § 329 lg 1 järgi nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, seejuures võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi vastuväiteid ja tõendeid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Igal juhul tuleb kirjaliku menetluse korral esitada vastuväited ja tõendid TsMS § 330 lg 1 järgi enne taotluste esitamise tähtaja möödumist ning pärast seda esitatud taotlusi menetleb kohus TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul määras maakohus 8. jaanuari 2020. a kirjas sisalduva määrusega hagejale täiendavate kirjalike seisukohtade, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamise tähtpäevaks 10. veebruari 2020. a ning teatas, et eelmenetlus lõpeb 9. märtsil 2020. a. Hagejal tuli tõendid esitada TsMS § 330 lg 1 järgi kohtu määratud tähtpäevaks. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja hilinenult esitatud taotluse rahuldamata leides, et taotluse menetlemine põhjustab menetluse lahendamise viibimist ning menetlusosaline ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
38.Maakohus ei ole eksinud ka sellega, et jättis hageja taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata. Kolleegium
märgib, et esitatud tõend peab olema mh TsMS § 238 mõttes asjakohane. Arvestades, et TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel kohtule usutavaks muutma, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb, tuleb taotletava tõendi asjakohasust taotluse alusel hinnata. Maakohus on põhjendanud, miks ei saa hageja taotluses esitatud põhjenduse kohaselt olla PRIA-lt väljanõutavad dokumendid olla asjakohased tõendid tõendamaks, milliseid töid ja millises mahus tegi hageja ning jätnud taotluse sel põhjusel ka rahuldamata. Ka apellatsioonkaebuses ei põhjendata, kuidas nõutavad dokumendid tuvastamisele kuuluvate asjaoludega täpsemalt seonduvad. Kuna tõend jäeti kogumata selle asjakohatuse tõttu, ei oma määravat tähtsust see, kas tõendi kogumise taotlus oli piisavalt määratletud väljanõutavate dokumentide osas.
39.Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei anna apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebust rahuldada ega maakohtu otsust tühistada.
väited
alust
Menetluskulud
40.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
41.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
42.Kostja 6. detsembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 630 eurot (ilma käibemaksuta): 3. septembril 2020. a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi 45 minutit ja 6. detsembril 2021. a kirjalike seisukohtade koostamine 1 tund 30 minutit.
43.Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud 3 tundi 45 minutit põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. 6. detsembri 2021. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele saab nende sisu ja mahtu ning teatud korduvusi arvestades lugeda põhjendatud ajakuluks 45 minutit.
44.Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel asja keerukusest ning sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.
45.Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 540 eurot (4 tundi 30 minutit x 120 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.