Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-16807
Influx Ehitus OÜ hagi Morgander OÜ vastu võla ja viivise nõudes Hagihind hagi hind 15 515,22 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Influx Ehitus OÜ (regitrikood 14091874, Sõpruse pst 25075, Tallinn 13412); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Artjom Juuse (e-post: xxx); Tsiviilasi
Kostja: Morgander OÜ (registrikood 11182889, Paadi tn 14a-17, Tallinn 10151); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 17.04.2020 taotlus nõuda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja tõendid ja andmed.
2.Jätta hagi põhinõudes 13 084,50 eurot, viivise nõuetes 450 eurot ja 1024,42 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Influx Ehitus OÜ-lt (regitrikood 14091874) kostja Morgander OÜ (registrikood 11182889) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 800 (kaheksasada) eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja Eistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 13 084,50 eurot, samuti viivise 450 eurot arve nr xxx viivitamiselt ja viivise alates tööde valmimisest 10.07.2018 põhivõlgnevuselt 13 084,50 eurot summas 1024,42 eurot. Alates 16.09.2019 palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille alusel teostas hageja Harjumaal Lääne-Harju vallas xxx külalistemajas ehitustöid. Kostja kohustus tasuma ehitustööde eest hagejale kokku 62 235,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja töid tegema etappide kaupa ja tööde eest tasumine pidi toimuma osade kaupa. 80% tasust kuulus maksmisele tööde valmimisel ning ülejäänud 20% pärast tööde lõplikku ülevaatamist ning võimalike vaegtööde tegemist. Kostja nimel andis hagejale objektil juhiseid ning kontrollis tööde teostamist peatellijaks olnud omanik E T.
3.Hageja täitis kokkuleppest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Ehitustööd olid tehtud 95% ulatuses vastavalt kostja esindaja E T juhistele. Objekti omanik aktsepteeris töid. Hageja väljastas kostja aktsepteeritud tööde eest viis arve nr xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kokku summas 51 512,42 eurot koos käibemaksuga ja 42 927,02 eurot ilma käibemaksuta. Seega tasus kostja kokku lepitud tasust 69%. 31% tasust summas 19 307,98 eurot jättis kostja tasumata.
4.Kuna kostja viivitas arve nr xxx tasumisega peaaegu 8 kuud, peatas hageja objektil tööd, teatades sellest kostjale ja objekti omanikule E T. Hageja teatas, et jätkab töid pärast arve tasumist. Kostja esindaja E T teatas 16.07.2018 e-kirjaga, et töödes esinevad järgmised puudused: esimesel ja teisel korrusel tuli teha pahtli- ja värviparandusi, esimesel korrusel olid laed osaliselt värvitud ainult krundiga, esines „kuiva rulli“ triipe, aknalauad olid akrüülimata, ventilatsiooniavad olid osaliselt kinni pahteldatud, kogu hoones olid eemaldamata krohvi ja pahtli jäägid, trepilt ja sauna eesruumi plaatidelt olid eemaldamata värvi plekid ja kogus hoones oli eemaldamata pahtlitolm.
5.Kostja ei tasunud viimast arvet ega võimaldanud korduvalt soovi avaldanud hagejal vaegtöid likvideerida. Kostja teatas aasta hiljem, et hageja tehtud tööd ei olnud nõuetekohased, mistõttu pidi kostja tellima tööde lõpetamise kolmandalt isikult. Kostja keeldus seetõttu kokku lepitud 31% tasu maksmisest. Hageja nõudis omakorda kostjalt tasumata osa maksmist.
6.Hageja nõudis kostjalt 13 084,50 euro maksmist. Lisaks nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist. 450 eurot oli viivisenõue arve nr xxx tasumisega viivitamise eest ning 1024,42
eurot oli viivis põhinõudelt alates ehitustööde lõpetamisest kuni hagiavalduse kohtule esitamiseni. Hageja nõue kokku on 14 558,92 eurot.
7.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3 ning leidis, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega. Kostja vaatas tööd üle. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 2,5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on omaks võtnud, et hageja teostas kostjale Xxx külalistemajas siseviimistlustöid töövõtulepingu alusel alates 2018 aasta märtsist. Kostja kinnitas, et peatellija esindaja E T esindas suhetes hagejaga kostjat. Ee töödega alustamist tegi hageja kostjale 13.03.2018 e-kirja teel hinnapakkumise, milles oli vajalike tööde nimekiri ja teave tööde maksumuse kohta. Leping sõlmiti 2018. a märtsis hageja esitatud tingimustel.
9.Lepingu kohaselt tegi hageja siseviimistluse töid. Alguses tehti külalistemaja teise korruse siseviimistluse tööd. Tööd esitati kostja esindajale E Tle ülevaatamiseks ja esindaja oli tööde kvaliteediga rahul. Poolte vahel välja kujunenud korra kohaselt esitas hageja kostja esindajale E Tle valminud tööde osad ülevaatamiseks, pärast mida väljastas hageja tööde eest arved, mida kostja tasus.
10.Kuni 2018. a juuni alguseni sai esitatud suurem arve, kuna teise korruse tööd olid lõpetatud ja arve esitamise hetkeks olid juba lõpujärgus esimese korruse tööd. Nimetatud arve summast laekus hagejale 01.06.2018 vaid osa ehk koos käibemaksuga 17 000 eurot. Ülejäänud osa ehk koos käibemaksuga 10 000 eurot lubas kostja tasuda tähtajaks 06.06.2018, kuid jättis lubaduse täitmata. Arve nr xxx oli esitatud summas 22 500 eurot ja selle tasumise tähtajaks oli 06.06.2018.
11.Kostja tasus teise korruse tööde eest esitatud arved ja jättis tasumata esimese korruse tööde eest esitatud arved. Hageja arvestab viivist esimese korruse tööde üleandmisest kostjale 10.07.2018. Kostjale esitati arved üle vaadatud ja aktsepteeritud tööde eest. Teise korruse tööde osas ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud. Kostja jättis alusetult tasumata esimese korruse tööde eest esitatud arve nr xxx.
12.Kostja viidatud puudused olid seotud esimese korruse töödega. Tööd esitati kostjale üle vaatamiseks kuu aega pärast eelmiste tööde eest esitatud arve maksetähtaja saabumist. Seega oli kostjal pretensiooni esitamise ajaks hageja ees rahaline kohustus. Hageja kinnitas, et kõrvaldab pisipuudused pärast arve nr xxx tasumist. Kostjal puudus õigus nõuda puuduste kõrvaldamist Ee arve tasumist.
13.Hageja leidis, et kostjal puudus alus keelduda tööde vastuvõtmisest, sest tegu oli ebaoluliste puudustega. Kuna kostja jättis arve tasumata ja läks maailmareisile, puudus hagejal võimalus vaegtöid likvideerida. Kostja maailmareisilt naasmise hetkeks said olid puudused juba likvideeritud peatellija poolt. Kostja esindaja ehk tööde peatellija tellis tööde parandamise iseseisvalt ning sellega seonduvalt esitas hiljem kostjale rahalise nõude. Hageja viitas kostja esindaja 23.03.2019 e-kirjale.
14.Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust nõuda parandustöid, sest tal oli endal täitmata kohustus. Kostja ei võimaldanud hagejal töid lõpetada. Tööde parandamist ei tellinud kostja, vaid kostja kohustuse rikkumise tõttu tööde peatellija E T, kes nõudis hiljem kostjalt tööde parandamisega kompensatsiooni. Kostja väide, et ta tellis hageja tööde parandamiseks töid kolmandalt isikult ja kandis sellega seonduvalt kulusid, on tõendamata.
15.Hageja rahaline nõue puudutas üle vaadatud ja aktsepteeritud töid teisel korrusel. Puudused puudutasid esimese korruse töid. Hageja ei pidanud töid jätkama Ee arve tasumist. Hageja
esitatud e-kirjad olid vahetatud kostja esindajatega. Uku Randmaa on kostja seaduslik esindaja ja E T kostja peatellija. Janno Lipp on hageja seaduslik esindaja. E-kirjadega tõendab hageja lepingueelsete läbirääkimiste pidamist, tööde ülevaatamiseks esitamist ja arveldamist ning kostja lepingu rikkumist. Kostja ei ole tõendanud puuduste mahtu, iseloomu ega maksumust, mistõttu ei saa kostja hageja tasunõuet tasaarvestada. Kostja ei ole hagejat puudustest nõuetekohaselt teavitanud.
16.14.04.2020 seisukohtades leidis hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust töövõtulepingu sõlmimise üle märtsis 2018, mille kohaselt pidi hageja 15.03.2018 pakkumisega kooskõlas tegema maalri- ja plaatimistöid. Hageja hinnangul ei ole vaidlust ka selle üle, et töid teostati etappide kaupa ning esmalt tehti töid teisel korrusel. Tööde eest tasumine toimus pärast tööde ülevaatamist. Hageja arvates ei ole vaidlust selle üle, et teise korruse siseviimistluse tööd lõpetati 2018. a mais ja esimese korruse tööd 2018. a juuni lõpuks. Teise korruse tööde eest esitas hageja arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx. Arve nr xxx tasus kostja viivitusega ning alles 17.01.2019 tasus kostja arve lõplikult. Hageja peatas kuni arve tasumiseni esimese korruse tööd.
17.Hageja leidis, et arve nr xxx tasumine ja tööde lõpetamine venis, sest kostja seaduslik esindaja kadus ette teatamata objektilt 2018. a juulist kuni 2019. a märtsini. Esimese korruse tööd esitati kostjale ülevaatamiseks 10.07.2018, mida kinnitas kostja esindaja vastusega, milles ta viitas puudustele. Objekti omanik ja peatellija deklareeris teise ja seejärel esimese korruse siseviimistlustööde valmimise PRIAle ja sai viimaselt osade kaupa toetusi. Vastavalt PRIA registrile on L OÜ (objekti omanik, mille esindaja on E T) saanud PRIA-lt 2018. aastal toetusi kogusummas 180 159 eurot.
18.16.07.2018 saatis kostja hagejale e-kirja puuduste kohta. Kostja ei täpsustanud vaegtööde ulatust, mahtu ega maksumust. Kostja ei võimaldanud vaegtööde likvideerimist ega nõudnud tööde parandamist. 23.03.2019 teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et parandustööde tegemiseks oli objekti omanik võtnud uued maalrid ning nõudis sellega seoses kostjalt kompensatsiooni.
19.23.04.2019 väljastas hageja kostjale osalise arve summale 10 000 eurot, millele lisandus käibemaks esimese korruse tööde eest, mille kostja samal päeval tasus. 29.05.2019 teatas kostja hagejale, et vaegtööde hinnatavaks maksumuseks on ca 25% kogu tööde maksumusest ning sellega seoses tegi hagejale ettepaneku tasuda kokkulepitud tasust 62 235 eurost 75% ehk ca 46 676 eurot ja ülejäänud 25% ehk ca 15 558 eurot jätta tasumata.
20.Hageja leidis, et tema tööd vastavad lepingule. Kostja peab talle tasuma 13 084,50 eurot. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal puuduvad hageja vastu kahjunõuded. Tööde mittevastavust ei ole kostja tõendanud. Kostja etteheited ei ole puudusteks. Kostja ei ole välja toonud, milles puudused seisnesid ja millistele lepingu tingimustele tööd ei vastanud. Kostja ei ole selgitanud, mille eest ta hagejale tasus ja milliste tööde eest ei pidanud võimalikuks tasuda.
21.Samas nõustus hageja, et kostja tugines 16.07.2018 e-kirjas viidatud puudustele. Kostja ei ole piisava detailsusega kirjeldanud, mis ulatuses ja millistes ruumides konkreetselt puudused esinesid. Kostja ei ole esitanud hagejale puuduste esinemist kinnitavaid tõendeid. Viited „kuiva rulli“ triipudele on abstraktsed. Kogu objekti aknalauad olid akrüülitud, mida tõendavad fotod ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Juhul, kui aknalauad oleksid akrüülimata, oleks tegu minimaalse puudusega, mis ei takistanud objekti kasutamist. Ventilatsiooniavadele paigaldatakse üldjuhul fresh-klapid. Kui seinte viimistluse käigus läheb osa pahtlist üle ventilatsiooniava ääre, lõigatakse fresh-klapi paigaldamisel üleliigne pahtliosa ehitusnoaga ära. Tegu oli pisipuudusega. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli koristustööde tegemise kohustus. Kokkuvõttes on
puudused alusetud. Kui hageja pidi koristustöid tegema, tähendas see, et siseviimistlustööd olid tehtud.
22.Esimese korruse ruumide piltidelt on hästi näha, et ruumides on tehtud lõppviimistlus. Lagedele on paigaldatud tulekahjusignalisatsiooni andurid, seintele on paigaldatud pistikupesad ja lülitid, uste kohale on paigaldatud väljapääsu valgustid, mida tehakse vaid peale siseviimistlustööde lõppemist. Kõiki töid objektil koordineeris kostja esindaja. Seega olid hageja tööd nõuetekohaselt tehtud ja esitatud kostja esindajale ülevaatamiseks. Kostja kõik vastupidised väited ei ole tõendatud.
23.Xxx külalistemaja ehitustööd toimusid PRIA kaasfinantseerimisel, millega seoses oli objekti omanikul teostatud tööde osas PRIA ees aruandmise kohustus. Objekti omanik sai PRIA-lt toetusi osade kaupa vastavalt tööde teostamisele. Hagejale teadaolevalt toetuse saamiseks deklareeris omanik PRIAle esmalt objekti teise korruse siseviimistlustööde valmimist ja seejärel esimese korruse siseviimistlustööde valmimist. PRIA maksis toetused välja.
24.Kostja ei ole tõendanud kahjunõuet summas 14 064 eurot. Kostja esitatud akt ei oma tõendi jõudu. Kostja väide E OÜ tellimise kohta on vastuolus menetluse eelselt avaldatud infoga, mille kohaselt parandas puudused objekti omanik 23.03.2019 seisuga. Kahju nõude tõendamatus välistab tasaarvestuse.
25.17.04.2020 esitas hageja kohtule allkirjastamata seisukoha. Hageja ei nõustunud, et ta tegi objektil töid kuni aprillini 2019. Tegelikult olid krohvimise ja värvimise tööd lõpetatud 22.06.2018 ja plaatimistööd 30.06.2018 ning sellega olid kõik siseviimistlustööd tehtud. Vahearvetega olid kaetud vaid osad töödest ja hagis toodud nõude osas ei ole kostja hagejaga arveldanud. Tööd esitati ülevaatamiseks E Tle. Tööde ülevaatamist ja teostatud mahtude tegelikkusele vastavust tõendab kostja esindaja 16.07.2018 e-kiri.
26.Hageja esitatud arvetega ei olnud kõik tööd kaetud. Hageja ei esitanud kostjale viimast arvet, sest kostja kadus kaheksaks kuuks ja teatas reisilt naastes, et tal on pretensioone. Arve esitamine oleks tähendanud hagejale käibemaksu tasumise kohustust. Tasunõue muutus sissenõutavaks tööde valmimisel. Arve esitamata jätmine ei mõjuta kostja tasumise kohustust. Teostatud tööde mahtu tõendavad alltöövõtja OÜ T aktid, hageja töötaja aruanded ja hoone plaanid. Kostja tasutud arved puudutasid aktidega 1-3 ja aruannetes 1 ning 2 kajastatud töid.
27.Vaidlusalused tööd on aktis 4 ja aruandes 3 märgitud tööd. Nende kohaselt tehti esimese korruse krohvimistöid 485 m2 ulatuses, esimese korruse kipsi viimistlustöid 311 m2 ulatuses, esimese korruse krohvi viimistlustöid 485 m2 ulatuses, esimese ja teise korruse värvimise ja krohvitöid 41 m2 ulatuses, suure saali betoonlae viimistlust 112 m2 ulatuses, sanitaarruumide seinte tasandust 100 m2 ulatuses, sanitaarruumide hüdroisolatsiooni paigaldust 100 m2 ulatuses, sanitaarruumide põranda ja seinte ning rõdude plaatimist 122 m2 ulatuses, esimese korruse erinevate ruumide põranda ja seinte plaatimist 303 m2 ulatuses ja aurusauna istmete mosaiigi plaatimist 8 m2 ulatuses. Tööde kogumaksumus ilma käibemaksuta oli 28 501 eurot, millest 10 000 eurot tasus kostja arve nr xxx alusel ja 18 501 eurot jäi maksmata. Kõik tööd esitati kostja esindajale ülevaatamiseks 10.07.2018.
28.Kostja ei ole tööde halba kvaliteeti tõendanud ega toonud esile, kui suur oli ebakvaliteetsete tööde maht. Kostja peaks tasuma nende tööde eest, mis olid kvaliteetsed. Kui puudused olid, oleks kostja pidanud need laskma kõrvaldada hagejal. Tööd oli valmis, sest need toimusid PRIA kaasrahastamisel.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja teostas Xxx külalistemajas siseviimistlustöid märtsist 2018 kuni aprillini 2019. Tööde eest esitas hageja kostjale viis arvet, millised kostja tasus. Kokku tasus kostja hagejale 51 512,42 eurot. Muid arveid ei ole hageja kostjale esitanud. Hageja ei ole ka kostjale esitanud täiendavaid töid vastuvõtmiseks.
30.Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Nõude kujunemine ei ole selge. Kostja ei saa hagejale tasuda ilma raamatupidamise algdokumendi ehk arveta, sest kostja on raamatupidamise ja käibemaksukohustuslane. Hageja tööde kvaliteet oli halb, mida tõendab 2019. a märtsi e-kirjade vahetus ning tellija esindaja 16.07.2018 e-kiri. Kuna tööd olid puudustega, sõlmis kostja siseviimistlustööde lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks töövõtulepingu E OÜ-ga, kes 18.06.2019- 18.07.2019 lõpetas viimistlustööd ning parandas ebakvaliteetselt tehtud töid, mille eest on kostja tasunud 14 064 eurot, millele lisandus käibemaks.
31.Kostja leidis, et hageja hinnapakkumisele ta nõustumust ei andnud. Seega ei teostatud töid pakkumuses toodud mahtudes ja hindadega. Kokkuvõttes on kostja Xxx külalistemaja siseviimistlustööde eest tasunud 68 389,22 eurot koos käibemaksuga, millest hagejale on tasutud 51 512,42 eurot koos käibemaksuga ning E OÜ-le 16 876,80 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole teinud töid, mille eest ta hagis tasu nõuab.
32.09.03.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole talle andnud üle töid, mille eest ta tasu nõuab. Kostja on tasunud arve nr xxx ning selgusetuks jääb, milliste tööde eest nõuab hageja kostjalt veel tasu. Kostja on tasunud kõigi nende tööde eest, millised hageja on teinud ja kostjale vastuvõtmiseks pakkunud. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestusliku vastuväite hageja nõudele. Hageja rikkus lepingut, sest tööd olid ebakvaliteetsed. Puudustest teavitas tellija hagejat 16.07.2018 e-kirjas. Puudustega tööd ei vastanud keskmisele kvaliteedile.
33.Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, tuli kostjal tellida puuduste kõrvaldamine E OÜ-lt ja tasuda selle eest 14 064 eurot. Antud summa ulatuses on tegemist kostja kahjuga.
34.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 800 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi ja 360 eurot ja 09.03.2020 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 40 minutit ehk 440 eurot. Kulude summa 800 eurot on ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kohus leiab, arvestades poolte seisukohti ja hinnates kogumis asjas esitatud tõendeid, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
36.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tegi Harjumaal Lääne-Harju vallas xxx asuvas xxx külalistemajas kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel siseviimistluse töid; 2) kostjat esindas objektil peatellija ja objekti omaniku esindaja E T; 3) hageja esitas kostjale tööde eest viis arvet, milliste alusel tasus kostja hagejale kokku 51 512,42 eurot; 4) hagiavalduses nõutud summa tasumiseks hageja kostjale arvet ei esitanud.
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab juba lisaks tasutud summale maksma hagejale
põhivõlgnevusena 13 084,50 eurot, 450 eurot arve nr xxx tasumisega viivitamise eest ning 1024,42 eurot põhivõlgnevuse 13 084,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 10.07.2018 kuni hagi esitamiseni ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
38.Käesolevas asjas teatas hageja hagiavalduse esitamisel, et ta on nõus vaidluse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja nõustus sellega vastuses hagile. 08.01.2020 määras kohus kindlaks edasised menetlustähtajad ning andis hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 10.02.2020. Kohus määras kindlaks kohtulahendi tegemise aja. Tähtaegselt hageja kohtule täiendavaid tõendeid ega tõendeid puudutavaid taotlusi ei esitanud.
39.Hageja esitas kohtule menetlusdokumendi koos täiendavate tõenditega 14.04.2020. 17.04.2020 esitas hageja kohtule samuti täiendavaid tõendeid ning esitas taotluse nõuda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja tõendeid. Hageja 17.04.2020 menetlusdokument oli allkirjastamata. Kohus selgitas hagejale 22.04.2020, et viimasel tuleb esitada allkirjastatud menetlusdokument ja tuua välja ning tõendada mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilinemisega esitamisel. Hageja ei esitanud 17.04.2020 menetlusdokumenti allkirjastatuna ega toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. 30.04.2020 esitas hageja allkirjastatud vastuväite kohtu tegevusele, millest nähtus, et ta oli esitanud allkirjastamata dokumendi 08.01.2020 mitte e-toimiku kaudu, vaid kohtu kantselei ametniku e-posti aadressile. Samas vastuväites soovis hageja PRIA-lt dokumentide väljanõudmise taotluse lahendamist.
40.Kohus leiab jätkuvalt, et hageja ei põhistanud mõjuvate põhjuste olemasolu tõendite hilinemisega esitamiseks 14.04.2020 ega 17.04.2020. Kuigi hageja esitas osa tõenditest koos allkirjastamata menetlusdokumendiga kohtu kantseleiametniku e-posti aadressile, ei olnud tegemist nõuetekohasel viisil menetlusdokumendi esitamisega. Vaatamata kohtu nõudmisele hageja allkirjastatud menetlusdokumenti ei esitanud, millest tulenevalt ei ole hageja kasutanud menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 336 lg 1 sätestab, et kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kui kohus ei saa dokumenti välja trükkida või sellest koopiaid teha, teatatakse sellest viivitamata saatjale.
41.TsMS § 336 lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta TsMS § 336 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Hagejal on alusetult antud sättele viidates asunud seisukohale, et tal puudus vaatamata kohtu nõudmisele kohustus esitada dokumente tähtaegselt ja allkirjastatult. Kohtul ei ole eeltoodud sättest tulenevalt kohustust allkirjastamata dokumente vastu võtta ning antud juhul nõudis kohus hagejalt menetlusdokumendi allkirjastamist.
42.TsMS § 336 lg 6 sätestab, et kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta esitas
allkirjastamata menetlusdokumendi 08.01.2020 mitte e-toimiku vahendusel, vaid kohtu kantseleiametniku e-posti aadressile. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja esitas 14.04.2020 ja 17.04.2020 täiendavaid tõendeid olulise hilinemisega ja menetlusdokumentide esitamise nõudeid rikkudes.
43.Vaatamata sellele leiab kohus, et asja lahendamisel saab arvestada hageja hilinemisega esitatud tõendeid. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi hagejal puudusid hilinemiseks mõjuvad põhjused, ei põhjustanud see asja lahendamise viibimist. Kostja ei vaielnud hilinemisega esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu.
44.30.04.2020 kinnitas hageja digitaalallkirjastatud menetlusdokumendis, et soovib 17.04.2020 esitatud allkirjastamata dokumendis esitatud tõendite väljanõudmise taotluse lahendamist. Hageja nõudis, et kohus nõuaks PRIA-lt välja kõik olemasolevad andmed ja dokumendid, mis on seotud aadressil T, xxx, Lääne-Harju vald asuva xxx külalistemaja renoveerimistööde kaasfinantseerimisega aastatel 2018 -2019, sh kõik kostja poolt ehitamisega seotud dokumendid ja pildid, PRIA poolt teostatud ülevaatustega seotud dokumendid ja pildid.
45.Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 näeb ette, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 278 sätestab, et kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes. Hageja 17.04.2020 tõendite kogumise taotlus eeltoodud nõuetele ei vasta.
46.Hageja ei ole põhistanud, millise konkreetse asjaolu tõendamiseks ta taotles PRIA-lt tõendite kogumist. Hageja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et tõendid tõendaksid „tööde valmis tegemist“. Hageja ei ole põhistanud, kuidas olukorras, kus tal endal ei ole kohtule esitada kirjalikke tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega kirjalikku lepingut kostjaga, peaks PRIA-l olemas olema dokumendid, mis ühel või teisel viisil saaksid tõendada hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Ainuüksi asjaolust, et PRIA on osalenud tööde finantseerimisel ning PRIA-l võivad olla teostatud töödest fotod, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, milliseid töid ja millises mahus tegi hageja ning kas töid on teinud nimelt hageja. Seega ei saa väljanõutavad tõendid olla asjakohased. Lisaks on tõendite väljanõudmise taotlus umbmäärane ning sellest ei selgu, milliseid konkreetseid andmeid, tõendeid või fotosid peaks kohus kolmandalt isikult välja nõudma. Kuna hageja ei ole konkretiseerinud, mida täpselt peaks välja nõudma, ei oleks taotlust lahendav kohtumäärus täidetav. Hageja taotlusest võib pigem järeldada, et hageja soovis koguda umbmäärases koguses erinevaid määratlemata dokumente, et neist alles hakata midagi välja selgitama. Menetlusnormid ei võimalda koguda hagimenetluse käigus tõendeid selleks, et neist siis asjaolusid otsida. Kokkuvõttes jätab kohus hageja 17.04.2020 taotluse rahuldamata.
47.Vaidluse sisulises osas väitis hageja, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille alusel pidi viimane talle tasuma tööde eest 62 235 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuleppe kohaselt pidi kostjat tasuma 80% summast tööde valmimisel ja 20% pärast lõplikku ülevaatamist ning vaegtööde tegemist. Kuna kostja viivitas arve nr xxx tasumisega, teatas hageja, et jätkab töid pärast arve tasumist. Samas väitis hageja, et kostja küll teatas talle töödes esinevatest puudustest,
kuid teade ei olnud nõuetekohane ja kostja ei võimaldanud hagejal puudusi kõrvaldada. Vastuolus eelnevaga väitis hageja, et kostjal ei olnud õigust nõuda puuduste kõrvaldamist, sest kostjal endal oli täitmata kohustus hageja ees.
48.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kostjaga sõlmitud lepingu sisu osas ning pooled ei sõlminud lepingut hageja esitatud hinnapakkumise alusel. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja selles osas ei ole hageja kostjale töid üle andnud ega esitanud arvet. 16.07.2018 teatas kostja hagejale puudustest, mida hageja ei kõrvaldanud. Puuduste kõrvaldamiseks oli kostja sunnitud kaasama teise ettevõtte, kellele ta tasus 14 064 eurot ilma käibemaksuta. Alternatiivselt esitas kostja avalduse tasaarvestada hageja tasunõue kostjal tekkinud kahjuga summas 14 064 eurot.
49.Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väited on kohati olulises vastuolus, mis vähendab kohtu hinnangul oluliselt nende väidete usaldusväärsust.
50.08.01.2019 pöördumises selgitas kohus hagejale (toimiku lk 41-42), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude rahuldamiseks tuleks hagejal esmalt tõendada, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ja millise töö ta tegema pidi. Kohus osundas, et neid asjaolusid hagiavaldusest ei nähtunud. Kohus selgitas, et tasunõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta tegi valmis ja andis kostjale üle kokku lepitud töö ning kostja võttis töö vastu. Kohus selgitas, et hagiavalduses ei olnud põhistatud, miks nõudis hageja viivist alates 10.07.2018. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, miks ta keeldus tellija viidatud puuduste kõrvaldamisest. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud.
51.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega oleks hagejal tulnud nõude rahuldamise esmase eeldusena tõendama, milliste tööde tegemises ta kostjaga kokku leppis. Hagejal oleks tulnud tõendada oma väiteid, milliste kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest kokku 62 235 eurot ilma käibemaksuta ning kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma 20% pärast tööde lõplikku ülevaatamist ning vaegtööde tegemist. Hageja ei ole seesuguse poolte kokkuleppe kohta esitanud ainsatki tõendit. Hageja väited, milliste kohaselt pidi kostja tasuma 20% tasust pärast vaegtööde tegemist, on vastuolus hageja väidetega, milliste kohaselt hageja vaegtöid kõrvaldama ei pidanudki. Samuti on väited vastuolus hageja käitumisega, sest hageja ei esitanud kostjale arvet hagis nõutud summa tasumiseks.
52.Hageja väitis, et tema esile toodud tingimused sisaldusid kostjale saadetud hinnapakkumises, mille alusel pooled lepingu sõlmisid. Need väited on jäänud tõendamata. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi hinnapakkumist tingimustel, milliste kohaselt oleks kostja pidanud tasuma konkreetsete tööde eest 62 235 eurot ning viimase 20% suuruse makse tegema pärast vaegtööde kõrvaldamist. Hageja on esitanud üksnes ühe e-kirja, mille ta on 15.03.2018 saatnud mitte kostjale, vaid objekti omaniku esindajale E Tle. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et nimetatud isik esindas kostjat lepingu sõlmimisel. E-kirjas ei ole märgitud tööde mahte ega lõplikku maksumust summas 62 235 eurot, vaid on välja toodud üksnes osade tööde hinnad ruutmeetrite kohta. Hinnapakkumises ei ole märgitud mitmeid töid, milliste eest hageja on asunud kostjalt tasu nõudma, sealhulgas saali betoonlae viimistluse ja krohvimise viimistluse töid. Mistahes muid tõendeid hageja sõlmitud lepingu tingimuste ja sisu kohta ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda talle kokku 62 235 eurot. Hageja arvestused, milliste
kohaselt kujutas kostja makstud summa 42 927,02 eurot vaid 69% tööde maksumusest, ei põhine ühelgi esitatud tõendil.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale tööde eest arveid (toimiku lk 7-9), kuid arvetel teostatud tööde mahtu ega sisu märgitud ei olnud. 19.03.2018 esitas hageja arve nr xxx summas 2 912,42 eurot, 29.03.2018 arve nr xxx summas 3600 eurot, 24.04.2018 arve nr xxx summas 6000 eurot, 22.05.2018 arve nr xxx summas 27 000 eurot ja 23.04.2019 arve nr xxx summas 12 000 eurot. Kostja esitas kohtule maksekorraldused arvete tasumise kohta (toimiku lk 34-35), millistest nähtub, et kostja tasus kõik esitatud arved ning selle üle poolte vahel vaidlust ei ole.
54.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja teostas kostjale töid, kuid tööde maksumuses kokku ei lepitud, on tal iseenesest õigus nõuda tasu vastavalt teostatud tööde mahtudele ja hageja tavalisele hinnakirjale või tavaliselt sarnaste tööde puhul sarnastel turutingimustel makstavale tasule. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
55.Hageja väidetest võib järeldada, et ta andis kostjale tööd üle. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja pakkus hagis nõutud tasu ulatuses kostjale töid vastuvõtmiseks ja kostja võttis selles ulatuses tööd vastu. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja teatas hagejale töödes esinevatest puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist.
56.VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja oleks võtnud tööd vastu, saaks eeldada, et vastu võetud tööd olid nõuetekohased. Kuna kostja ei võtnud töid vastu ja viitas nendes puuduste esinemisele, ei läinud tõendamiskoormus kostjale üle, mida hageja on ekslikult vaidluses väitma asunud. Hagejal lasus kohustus tõendada, et üle antud tööd olid nõuetekohased ning kostja viidatud puudusi kas ei esinenud üldse või võis pidada väheolulisteks. Hageja ei ole teostatud tööde mahtu ega nõuetelevastavust, samuti puuduste ebaolulist tõendanud ühegi tõendiga.
57.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis 13.07.2018 kostja esindajale ja E Tle e-kirja (toimiku lk 6), milles teatas, et käis objektil mahte üle mõõtmas ning edastab mahud koos hindadega. Hageja viitas, et viimane arve on maksmata ja soovis teada, millal see tasutakse. Samas avaldas hageja, et töid ei saa täies mahus lõpetada, kuid ei selgitanud põhjust, miks. Hageja avaldas, et kirja saatmise seisuga on plaatijatel vaja veel tööd teha ning maalrid peavad tegema teisel korrusel parandused, aga tööd seisavad, sest pole infot, millal raha tuleb. Edasi loetles hageja esindaja e-kirjas teostatud tööde mahud ja tasud ning sai kokku summa 62 235 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega nähtub e-kirjast, et hageja avaldas teostatud tööde maksumuseks 62 235 eurot, kuid samast kirjast nähtub, et tööd ei olnud veel tervikuna lõpetatud ega valmis. Eeltoodu on vastuolus hageja menetluses esitatud väidetega, et hageja tegi tööd lõplikult valmis ja kõigi valminud tööde eest tuli kostjal lepingu kohaselt tasuda 62 235 eurot.
58.Hageja on väitnud, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks 10.07.2018, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada hageja soovi nimetatud kuupäeval kostjale töid
üle anda või tööde vastuvõtmist kostja poolt. Hageja 13.07.2018 e-kirjast ei ole võimalik mõista, milliseid töid ja millises mahus tegi hageja täiendavalt pärast viimase arve esitamist ning milliste tööde vastuvõtmist ta kostjalt soovis. 13.07.2018 e-kirjas on vaid viidatud, et hageja sooviks täiendavalt saada tasu 29 307,96 eurot (ilma käibemaksuta), kui „tööd oleks lõpetatud“. Seega ei saa hageja 13.07.2018 e-kirjast teha mistahes järeldusi selle kohta, millises ulatuses hageja oli kirja saatmise ajaks töid teinud ja millises ulatuses soovis neid kostjale üle anda. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi.
59.E T saatis hagejale 16.07.2018 e-kirja (toimiku lk 6, lk 36), milles ta teatas, et maalritöödest tuleb teha esimese ja teise korruse värviparandused ja ülevärvimised. Esimese korruse laed olid osaliselt värvitud ainult kruntvärviga. Esines „kuiva rulli“ triipe. Kõik aknalauad olid akrüülimata. Ventilatsiooni avad olid osaliselt kinni krohvitud või pahteldatud. Kogu hoones olid eemaldamata krohvi ja pahtli jäägid. Trepilt ja sauna eesruumi plaatidelt olid eemaldamata värvi plekid. Kogu hoones oli eemaldamata pahtlitolm. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja viitas töödes esinevatele puudustele ja nõudis koheselt nende kõrvaldamist.
60.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna kostja ei teavitanud teda puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde konkreetsest mahust ja maksumusest, ei olnud puudustest teavitamine nõuetekohane. Seadusest ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peaks pädevale ehitusettevõttele puudustest teatamisel esitama ka vajalike täiendavate tööde mahud ja maksumuse. Kohtu hinnangul on oluline, et ettevõtjale oleks sisuliselt teada, millised puudused ja kus asuvad. Kostja 16.07.2018 kirjas on puudusi selleks piisavalt täpselt kirjeldatud. Hageja etteheide, et puudustest ei teavitatud nõuetekohaselt, on iseenesest vastuolus tema väitega, et kostja ei võimaldanud tal puudusi kõrvaldada. Kui see väide oleks põhjendatud, oli hagejale järelikult selgelt mõistetav, milliseid puudusi ja kuidas kõrvaldada.
61.Hageja on väitnud asjas vastuoluliselt, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, sest kostja seda ei võimaldanud. Samas on hageja väitnud, et ta ei kõrvaldanud puudusi, sest kostjal oli tema ees täitmata kohustus. Mõlemad hageja väited on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks mistahes viisil kostja pretensioonile reageerinud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale, et soovib puudusi kõrvaldada, kuid kostja seda ei võimaldanud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale teatanud, et kõrvaldab puudused pärast viimase arve täielikku tasumist.
62.Nii nähtub esitatud tõenditest, et 07.08.2018 soovis hageja e-kirja teel tellija esindajalt teada, millal raha tasutakse. Tellija vastas 08.08.2018, et augusti keskpaigas (toimiku lk 10). Uue järelpärimise saatis hageja 0101.2018 (toimiku lk 10 pöördel). Puuduste kõrvaldamise osas hageja mistahes avaldusi ei teinud. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et arve nr xxx, millest tulenevat võlgnevust hageja kostjale ette heitis, tasus kostja lõplikult 17.01.2019 (toimiku lk 34 pöördel). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millistest võiks järeldada, et ta oleks pärast arve nr xxx tasumist teinud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks.
63.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 22.03.2019 ja 23.03.2019 (toimiku lk 11) nähtub, et hageja saatis 22.03.2019 uuesti kirjelduse oma tehtud tööde mahtudest ja soovitud summadest. Samasse e-kirja lisas hageja tellija pretensiooni, kuid ei selgitanud, kas puudused on kõrvaldatud või mitte või millal ta plaanib puudusi kõrvaldada. Kostja vastas 23.03.2019 ja teatas, et tellija on talle esitanud reklamatsiooni ja rahalise nõude. Kostja viitas e-kirjas uutele puudustele ning tõi välja, et niisked kohad ei ole värvitud niiskuskindlate värvidega, kipsplaatide vuugid on
ebakvaliteetsed ja pragulised, osad pinnad on ebatasased. Kostja viitas, et tellija oli sunnitud võtma parandustööde tegemiseks uued maalrid ja nõuab selle eest hüvitist. Hageja kostja pöördumisele ei reageerinud, vaid saatis 21.06.2019 nõude tasuda 10 000 eurot (toimiku lk 1213).
64.Hageja esitas kohtule ka sõnumite vahetuse (toimiku lk 58), mida ta on nimetanud kirjavahetuseks kostjaga. Esitatud tõendist ei saa järeldada, kes on kellega sõnumeid vahetanud. Sõnumitest võib järeldada, et sõnumi saatja on teiselt poolelt soovinud raha maksmist, kuid ei selgu, mida täpsemalt. Sõnumitest ei nähtu, kas neid on vahetatud 2018. aastal või 2019. aastal. 29.05.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 86), milles kostja viitas kliendi pretensioonidele ja oli kompromissina nõus tasuma vaid 3430 eurot. Seega võib kokkuvõttes asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja ei kõrvaldanud tellija osundatud puudusi ega esitanud ühtegi selgitust, miks ta seda ei tee. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei saa eeldada ega järeldada, et teostatud tööd olid nõuetekohased. Kostja ei ole avaldanud ühegi pöördumisega, et ta on hagejalt tööd vastu võtnud. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist.
65.17.04.2020 esitas hageja kohtule fotod (toimiku lk 70-78) ning väitis, et need tõendavad tööde lõpetamist. Kohus sellega ei nõustu. Fotodelt ei saa järeldada, kus ning millal on need tehtud ja milline ettevõte on töid teostanud. Kuigi fotodest võib järeldada, et nendel on kajastatud siseviimistlustöid, ei saa fotodest lähtuvalt lugeda töid lõpetatuteks. Lisaks nähtub hageja enda e-kirjadest, et hageja ei teinud objektil töid pärast 13.07.2018 e-kirja saatmist ning selle saatmise ajal olid hageja enda väidete kohaselt tööd lõpetamata. Puuduste kõrvaldamiseks mistahes toimingute tegemist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja viidatud puuduseid saaks pidada väheolulisteks.
66.Kostja esitas kohtule omakorda tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx (toimiku lk 37), mille alusel andis E OÜ kostjale üle ajavahemikul 18.06.2019 kuni 18.07.2019 viimistlustööd koos parandustöödega. Tööd olid tehtud Xxxs ning nende maksumus oli ilma käibemaksuta 14 064 eurot. Seega võib kostja esitatud tõendist järeldada, et puuduste kõrvaldamise maksumus oli 14 064 eurot, mis ületab käesolevas hagis esitatud põhinõuet. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendi usaldusväärsuses.
67.Hageja esitas kohtule teostatud tööde aktid (toimiku lk 79-82), mille kohaselt on T OÜ teinud hagejale töid Xxx külalistemajas ajavahemikul 19.03.2018 kuni 22.06.2018. Esitatud aktidest ei saa järeldada, kas tegemist oli samade töödega, mida hageja pidi tegema kostjaga sõlmitud lepingu alusel või mitte. Aktides on viidatud „põhilepingu järgsetele töödele“ ja lisatöödele, kuid hageja ei ole tõendanud, milliste tööde tegemiseks ta T OÜ-ga lepingu sõlmis. Aktid ei tõenda, et hageja lõpetas objektil kõik kostjaga kokku lepitud tööd. Tööde teostamise, sisu või mahu kohta ei saa mistahes järeldusi teha hageja esitatud hoone plaanidelt (toimiku lk 83-84). Hageja ei ole sisuliselt põhistanud, mis nähtub tema esitatud plaanidest ja kuidas peaks kohus neid esitatud aktidega seostama.
68.Hageja on asunud menetluse käigus väitma, et akt nr 4 kajastab neid lepingulisi töid, milliste eest jättis kostja talle tasumata. Aktis nr 4 (toimiku lk 82) on toodud esimese korruse krohvimistööd 485 m2 ulatuses, esimese korruse kipsi viimistlus 311 m2 ulatuses, esimese korruse krohvi viimistlustööd 485 m2 ulatuses, esimese ja teise korruse krohvimine ja värvimine 41 m2 ulatuses ning lisatöödena suure saali betoonlae viimistlus 112 m2 ulatuses. Kohus osundab, et teostatud tööde sisu, maksumus ja maht ei ühti hageja seadusliku esindaja 13.07.2018 saadetud e-kirjas tooduga (toimiku lk 6). Aktis märgitud tööde teostamise aeg 01.06.2018 kuni 22.06.2018 ei ole kooskõlas hageja väitega, et töid tehti kuni 10.07.2018, mil need kostjale üle anti.
69.Hageja esitas samuti kohtule kellegi T T koostatud ankeedid (toimiku lk 62-64), millistel märgitu kohaselt on tehtud Xxx külalistemajas töid 01.04.2018 kuni 30.04.2018, 01.05.2018 kuni 31.05.2018 ja 01.06. kuni 30.06.2018. Kes on viidatud isik ja mis töid ta objektil tegi, ankeetidest ei nähtu. Ankeetidest ei saa järeldada, et hageja teostas kostjaga sõlmitud lepingu alusel ja andis viimasele üle täiendavaid töid kuni 10.07.2018, milliste eest peaks kostja tasuma.
70.Kohus osundab, et viimase arve tööde eest esitas hageja kostjale 23.04.2019 (toimiku lk 9) ning vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus esitatud arve. Seega võib esitatud tõenditest kogumis järeldada, et kui ka kostja ei tasunud hagejale puudustele viidates tehtud tööde eest juulis 2018, on ta hiljem tasunud hagejale täiendavalt 10 000 eurot. Arve on esitatud Xxx külalistemaja plaatimise ja viimistlustööde eest. Kokkuvõttes ei ole võimalik hageja väidetest ja asjas kogutud tõenditest järeldada, mille eest nõuab hageja kostjalt täiendavalt tasu summas 13 084,50 eurot. Hageja põhinõue summas 13 084,50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata põhinõude summalt alates 10.07.2018 kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1024,42 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
71.Lisaks esitas hageja viivisenõude arve nr xxx tasumisega viivitamise eest summas 450 eurot alates arve esitamisest 06.06.2018 kuni 17.01.2019. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja tasus arve alles 17.01.2019. Kostja ei esitanud antud viivisenõudele iseseisvaid vastuväiteid, kuid kostja esitas hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite.
72.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
73.Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja nõudis hagejalt töös esinevate puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei reageerinud kostja nõudmistele ühelgi viisil. Kohtumenetluses väitis hageja, et tal oli õigus keelduda puuduste kõrvaldamisest, sest kostjal oli hageja ees tekkinud võlgnevus. Hageja väidetest ega asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks astunud mistahes samme puuduste kõrvaldamiseks pärast 17.01.2019, kui kostja tasus tervikuna hageja arve nr xxx. Hageja ei astunud samme puuduste kõrvaldamiseks ka siis, kui kostja tasus 23.04.2019 täiendava arve nr xxx. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi pika ajaperioodi jooksul, oli kostjal õigus lasta ise töö parandada ja nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Kohtul puudub alus kahelda kostja esitatud tõendites, milliste kohaselt on kostja tasunud puuduste kõrvaldamiseks 14 064 eurot. Kostja esitatud tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et varasemas kirjavahetuses on viidatud, et objekti omanik leidis puuduste kõrvaldamiseks uued töötajad. Kohtu hinnangul omab tähtsust mitte see, kes leidis uue ettevõtte puuduste kõrvaldamiseks, vaid see, et kostja kandis puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele alternatiivse tasaarvestusliku vastuväite, on tasaarvestuse tulemusena lõppenud hageja nõue kostja vastu summas 450 eurot. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõue summas 450 eurot.
74.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
75.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 800 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 tundi ja 360 eurot ja 09.03.2020 seisukohtade koostamisele kulus 3 h 40 minutit ehk 440 eurot. Kulude summa 800 eurot on ilma käibemaksuta.
76.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on mõistlikud ning põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti on menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kooskõlas nende mahu ja keerukusega. Seetõttu leiab kohus, et kostja menetluskulud on tervikuna põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 800 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.