Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul Kostja (apellant): Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. (välisriigi registrikood 33014286), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken Kaarel Gross
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus määruse jõustumisel selle esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-20-7476 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Flagito OÜ esitas 22.05.2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avaldused Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu. Võlgnik esitas makseettepanekutele vastuväited. Flagito OÜ esitas 24.08.2020 (tsiviilasjas 2-20-7479) ja 17.12.2020 (tsiviilasjas 2-20-7476) Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu hagiavaldused. Maakohus võttis hagid menetlusse ja liitis need 29.03.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas ühiseks menetlemiseks.
2.1.Hagiavalduste kohaselt oli hageja õiguseellastel (reisijatel) kinnitatud broneering 28.03.2019 lendudele (i) KL2842 Tallinn-Amsterdam ja (ii) KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti Los Angelessse kell 12.55. Reisijad jäeti maha lennust (ii) KL0601 Amsterdam-Los Angeles. Seejärel pakuti neile asenduslendu KL6068, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti kell 19.19, s.o võrreldes esialgselt broneerituga rohkem kui 4 tundi hiljem. Lendu KL0601 opereeris kostja. 05.07.2019 loovutasid reisijad nõude hagejale. Hagejal on mõlema reisija osas õigus nõuda kostjalt lennult TallinnAmsterdam-Los Angeles maha jätmise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi: määrus) alusel hüvitist 600 eurot, s.o kokku 1200 eurot. Reisijad jäeti lennust maha kostja vea tõttu. Kostja tugines ekslikult mittetäielikele dokumentidele, kuivõrd reisijatel oli olemas kehtiv ESTA luba.
2.2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise 1200 eurot (600 eurot reisija kohta), perioodil 02.01.2020 kuni 17.12.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivise summas 46,03 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni, perioodil 01.02.2020 kuni 24.08.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,95 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.08.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 80 eurot (40 eurot reisija kohta). Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.
3.1.Kostjal puudub reisijatele hüvitise tasumise kohustus, kuivõrd reisijate kõnealusest lennust KL0601 maha jätmise põhjustas reisijatest tulenev asjaolu – mittetäielikud reisidokumendid. Kostja ei jäetud reisijaid lennust KL0601 maha ilma mõistliku põhjuseta. Lennu KL0601 pardale minekul tuvastati, et reisijatel puudus kehtiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) luba. Juhul, kui reisijal kehtivat ESTA luba ei ole, ei saa lennuettevõtja lubada reisijat Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile. Lisaks ESTA loa nõudele peab lennuettevõtja enne reisija pardale minekut edastama Ameerika Ühendriikide Tolli ja Piirikaitse Ametile teatud teabe reisija kohta (API teave), sh ka reisija aadress Ameerika Ühendriikides. Reisijad oma reisi esimese lennule (Tallinn-Amsterdam) eelnevalt või selle ajal teavet oma aadressi kohta Ameerika Ühendriikides ei avaldanud. Kuivõrd Tolli ja Piirikaitse Amet peab kinnitama kogu reisijateabe enne lennu väljumist, kuid kõnealuses asjas andis reisija andmed 11 minutit enne lennu väljumist, ei olnud kostjal võimalik reisijaid väljuvale lennule lubada. Reisijate hilinenud jõudmine sihtkohta ei olnud seega kostjast tulenev ning määruse artiklist 2 (j) tulenevalt puudub kostjal hüvitise tasumise kohustus.
2-20-7476 Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 30.09.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1200 eurot (2 x 600 eurot), sissenõudmiskulud 80 eurot (2 x 40 eurot), viivise hüvitistelt (600 eurot) perioodi eest 02.01.2020 kuni 17.12.2020 summas 46,03 eurot ja perioodi eest 02.01.2020 kuni 24.08.2020 summas 30,95 eurot ning edasiulatuva viivise hüvitistelt (600 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagide esitamisest, so alates 25.08.2020 ja 18.12.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus tervikuna kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 385 eurot.
4.1.Vaidlustamata asjaoludel oli reisijatel kinnitatud broneering 28.03.2019 lendudele KL2842 Tallinn-Amsterdam ja KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti kell 12.55. Reisijad jäeti maha lennust KL0601, misjärel pakuti neile asenduslendu KL6068, mille tagajärjel jõudsid reisijad sihtpunkti kell 19.19, s.o rohkem kui 4 tundi hiljem. Lendu KL0601 opereeris kostja, kes on tegutsev lennuettevõtja. 07.10.2019 loovutasid reisijad nõuded hagejale.
4.2.Määruse art 2 punkti j kohaselt on lennureisist maha jätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule art 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist maha jätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Maakohtu tuvastas, et reisijad esitasid 03.03.2019 avalduse elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis (ESTA), loa taotlemise otsus tehakse teatavaks 72 tunni jooksul. Hiljemalt 25.03.2019 reisijate taotlus rahuldati ning reisijatele anti õigus viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada. Seega oli reisijatel 28.03.2019 lennu KL601 pardale minekul kehtiv reisidokument. Kostja pole tõendanud, et reisijatel kehtiv ESTA luba puudus. Samuti ei leidnud tõendamist, et reisijad oleks esitanud enda andmed 11 minutit enne lennu väljumist. Andmed esitati Amsterdam – Los Angeles lennule check-in'i tehes Tallinna Lennujaamas. Seetõttu puudus kostjal reisijate lennust maha jätmiseks mõjuv põhjus, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.
4.3.Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on mh kõikide üle 3500 km pikkuste ühenduseväliste lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel. Tallinna ja Los Angeles vaheliseks lennumarsruudiks on 9119 kilomeetrit, mistõttu on hagejal õigus saada kahe reisija eest hüvitist kokku 1200 eurot (2 x 600 eurot). Põhjendatud on ka hageja viivise- ja sissenõudmiskulude hüvitamise (2 x 40 eurot) nõuded. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, jättes tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Kõiki asjakohaseid tõendeid arvesse võttes pidanuks kohus hagi jätma rahuldamata. Kuivõrd reisijad ei edastanud nõuetekohaseid API andmeid õigeaegselt, ei jõudnud Ameerika Ühendriikide Tolli ja Piirikaitse Amet andmeid API süsteemi kaudu heaks kiita. Seega oli kostja sunnitud reisijad API andmete hilinenud esitamise tõttu lennult maha jätma.
2-20-7476
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.
8.1.Maakohus käsitles otsuses peamiselt kostja vastuväidet seoses reisijate mittetäielike reisidokumentidega (ESTA loaga), millest kostja menetluse käigus loobus. Nii on kostja ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ESTA olemasolu ei oma siiski asjas tähtsust. Sellele vaatamata tegi maakohus asjas õige lõppjärelduse, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1200 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja viivise. Kui reisija jäetakse lennureisist maha maapealse personali poolt tehtud vea tõttu, on tegemist lennureisist maha jätmisega määruse artikli 2 punkti j tähenduses. Tsiviilasja materjalid kostja vastuväidet nõuetekohaste (API) andmete õigeaegselt esitamata jätmise kohta ei toeta. Maakohus ei ole eksinud, kui esitatud tõendeid hinnates leidis, et tõendamist ei leidnud kostja väide, et reisijad esitasid enda andmed esmakordselt alles 11 minutit enne vaidlusaluse lennu väljumist. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib hagi lihtsustatud menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu hüvitise 385 eurot ning kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda.
2-20-7476
11.1.Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab kaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.06.2016. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11).
11.2.Kostja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile.
11.3.Niisamuti ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas TsMS § 178 lg 2 järgi oleks kaebeõigus olemas.
11.4.Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.1.Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe
2-20-7476 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.