Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-7476
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
1452,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), asukoht Tähe 34, 11619 Tallinn, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, Advokaadibüroo Küllike Namm, aadress Lai 9, 10133 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. (Hollandi registrikood 33014286), asukoht Amsterdamseweg 55, NL-1182 GP Amstelveen, Holland Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Annika Soom, Timo Kullerkupp, advokaat Ken Kaarel Gross, Advokaadibüroo RASK, asukoht Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt hageja Flagito OÜ kasuks hüvitis kokku 1200 eurot (2 x 600 eurot).
3.Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt hageja Flagito OÜ kasuks perioodil 02.01.2020 kuni 17.12.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,03 eurot.
Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt hageja Flagito OÜ kasuks perioodil 02.01.2020 kuni 24.08.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,95 eurot.
5.Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. hageja Flagito OÜ kasuks viivis väljamõistetavalt hüvitistelt (600 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 113 lg 1 sätestatud määras alates kostaja vastu hagi esitamisest, so alates 18.12.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni.
6.Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. hageja Flagito OÜ kasuks viivis väljamõistetavalt hüvitistelt (600 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates kostaja vastu hagi esitamisest, so alates 25.08.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni.
7.Välja mõista kostjalt Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-lt hageja Flagito OÜ kasuks sissenõudmiskulud kokku summas 80 eurot. Menetluskulude jaotus:
2.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja Flagito OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 385 eurot.
3.Kostjal Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V.-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 385 eurolt hageja Flagito OÜ kasuks viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.09.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu 09.03.2021 määrusega võeti tsiviilasjas nr 2-20-7476 menetlusse hageja hagi kostja vastu 600 euro suuruse hüvitise, sissenõutavaks muutunud viivise 46,03 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja lisanduva viivise nõudes (seotud reisija K KKiga) (I kd, tl 39-40).
2.Harju Maakohtu 27.08.2020 määrusega võeti tsiviilasjas nr 2-20-7479 menetlusse hageja hagi kostja vastu 600 euro suuruse hüvitise, sissenõutavaks muutunud viivise 30,95 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja lisanduva viivise nõudes (seotud reisija A Kiga) (II kd, tl 28-29).
3.Kohus rahuldas 29.03.2021 kostja taotluse tsiviilasjade nr 2-20-7476 ja 2-20-7479 liitmiseks ning luges liidetud tsiviilasja numbriks 2-20-7476 (II kd, tl 111).
4.Hagiavalduste kohaselt reisijatel K K-K ja A K oli kinnitatud broneering nr PYJLVT 28.03.2019 lendudele KL2842 Tallinn-Amsterdam ja KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti Los Angeles`sse 12:55. Reisijad jäeti maha lennust KL0601 Amsterdam-Los Angeles. Seejärel pakuti reisijatele asenduslendu KL6068, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti Los Angeles`sse 19:19, s.t rohkem kui 4 tundi hiljem, võrreldes esialgselt broneerituga. Lendu KL0601 opereeris kostja. 05.07.2019 loovutasid reisijad nõude hagejale. 01.01.2019 edastas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel nõudekirja summas 600 eurot. 25.05.2020 esitas hageja Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse kostja vastu, millele kostja esitas vastuväite. Hagejal on mõlema reisija K KKi ja A Ki osas õigus nõuda kostjalt lennult Tallinn-Amsterdam-Los Angeles mahajätmise eest hüvitist 600 eurot, so kokku 1200 eurot, kuivõrd reisija lennust maha jätmine oli kostja süü. 03.03.2019 esitas reisija avalduse elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis (ESTA). Hiljemalt 25.03.2019 reisija taotlus rahuldati ning reisijale anti õigus viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada kuni 03.03.2021. Sellest tulenevalt oli reisijal 28.03.2019 lennu KL0601 pardale minekul kehtiv reisidokument. Reisija jäeti lennust maha kostja vea tõttu. Kostja tugines ekslikult mittetäielikele dokumentidele, kuivõrd reisijal oli olemas kehtiv ESTA luba (I kd, 21-23; II kd, tl 15-17).
5.Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja reisija K K-Ki 28.03.2019 lennult KL0601 Amsterdam-Los Angeles mahajätmise eest hüvitist 600 eurot, perioodil 02.01.2020 kuni 17.12.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,03 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana, edasiselt põhisummalt 600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot (I kd, tl 21-23).
6.Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja reisija A Ki 28.03.2019 lennult KL0601 Amsterdam-Los Angeles mahajätmise eest hüvitist 600 eurot, perioodil 01.02.2020 kuni 24.08.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,95 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana, edasiselt põhisummalt 600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot (II kd, tl 15-17).
KOSTJA VASTUS
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi „Määrus“) alusel hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõude seonduvalt reisijate K K-Ki ja A Ki (edaspidi reisijad) 28.03.2019 lennust KL0601 mahajätmisega. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostjal puudub reisijatele K K-K ja A K Määruse alusel hüvitise tasumise kohustus, kuivõrd reisijate kõnealusest 28.03.2019 lennust KL0601 maha jäämise põhjustas reisijatest tulenev asjaolu – mittetäielikud reisidokumendid. Kostja ei jäetud reisijaid kõnealusest 28.03.2019 lennust KL0601 maha ilma mõistliku põhjuseta. Lennu KL0601 pardale minekul tuvastati, et reisijatel puudus kehtiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) luba. ESTA on automatiseeritud süsteem, mis aitab kindlaks teha, kas reisijal on võimalik
viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada. ESTA luba annab reisijale õiguse astuda Ameerika Ühendriikidesse suunduva sõiduki pardale. Juhul, kui reisijal kehtivat ESTA luba ei ole, ei saa lennuettevõtja lubada reisijat Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile. Reisijatel K K-Kil ja A Kil vastav luba lennu KL0601 pardale minekul puudus, mistõttu ei saanud kostja lubada reisijat ka lendu teostanud Los Angelesesse suunduvale lennukile. Lisaks ESTA loa nõudele peab lennuettevõtja enne reisija pardale minekut edastama Ameerika Ühendriikide Tolli ja Piirikaitse Ametile teatud teabe reisija kohta (API teave), sh nt reisija täisnimi, sünnikuupäev, rahvus, reisidokumendi tüüp (pass või isikutunnistus), aga ka reisija aadress Ameerika Ühendriikides. Reisijad oma reisi esimese lennule (TallinnAmsterdam) eelnevalt või selle ajal teavet oma aadressi kohta Ameerika Ühendriikides ei avaldanud. Kuivõrd Tolli ja Piirikaitse Amet peab kinnitama kogu reisijateabe enne lennu väljumist, kuid kõnealuses asjas andis reisija andmed, mis ei vastanud ESTA taotlemisel esitatud andmetele ning avaldas seejuures ka need andmed vaid 11 minutit enne lennu väljumist, ei olnud kostjal võimalik reisijaid väljuvale lennule lubada. Ka kostja veotingimuste artiklist 9 nähtub, et kostja võib keelduda reisijate ja nende pagasi vedamisest, kui reisijal ei ole kehtivaid reisidokumente, reisija püüab või on püüdnud ebaseaduslikult siseneda riiki, millest ta on läbisõidul või mille osas tal ei ole kehtivat sisenemisdokumenti; reisija on lennu ajal reisidokumendid hävitanud, keeldunud dokumentide koopiate säilitamisest lennuettevõtja juures; või reisidokumendid on kaotanud kehtivuse, on kehtivate regulatsioonide kohaselt puudulikud või näivad olevat võltsitud või muul viisil kahtlased. Koheselt, kui reisijate ESTA oli kinnitatud, pakkus kostja reisijatele ka esimesel võimalusel toimuva asenduslennu KL6068, mille tulemusena jõudsid reisijad ka teatava viivitusega Los Angelesse. Seejuures ei olnud reisija hilinenud jõudmine sihtkohta aga kostjast tulenev. Võttes arvesse Määruse artiklit 2 (j), puudub kostjal lennureisijale hüvitise tasumise kohustus, millest tulenevalt palub kostja jätta kohtul hagiavaldus rahuldamata (I kd, tl 48-50, 64-65; II kd, tl 32-34, 60-61).
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 30.07.2021
kohtumääruses (I kd, tl 66-68).
10.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste väidete üle, mille kohus loeb tõendatuks: Reisijatel K K-K (isikukood xxx) ja A K (isikukood xxx) (edaspidi reisijad) oli kinnitatud broneering nr PYJLVT 28.03.2019 lendudele KL2842 TallinnAmsterdam ja KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti 12:55. Reisijad jäeti maha lennust KL0601. Seejärel pakuti reisijatele asenduslendu KL6068, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti Los Angeles`sse 19:19, st rohkem kui 4 tundi hiljem, võrreldes esialgselt broneerituga (I kd, tl 24-25; II kd, tl 18-19). 28.03.2019 lendu KL0601 opereeris kostja Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V, kes on tegutsev lennuettevõtja (I kd, tl 26, II kd, tl 20). 07.10.2019 loovutasid reisijad nõuded hagejale Flagito OÜ-le (I kd, tl 27-29; II kd, tl 21-23).
11.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostjal kui tegutseval lennuettevõtjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist seoses reisijate K K-Ki ja A Ki 28.03.2019 lennust KL0601 mahajäämise tõttu kokku 1200 eurot (mõlema reisija eest 600 eurot).
12.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusega (EÜ) nr 261/2004 on kehtestatud ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta.
13.Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
14.Hagejale loovutatud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/20041 nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades Sturgeon v. Condor ja Bock v Air France (C-402/07 ja C-432/07) lennukompensatsioonide määruse artiklite 5, 6 ja 7 alusel.
15.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaselt on reisijatel, kelle alla 1500 kilomeetri pikkune ühendusesisene lend hilineb lõppsihtkohta rohkem kui kolm tundi, õigus 250 eurole suurusele kompensatsioonile, ning kui lend hilineb üle 1500 kilomeetri pikkuse lennu puhul rohkem kui kolm tundi, on õigus 400 euro suurusele kompensatsioonile, ning kui hilineb üle 3500 kilomeetri pikkune lend rohkem kui neli tundi, on õigus 600 euro suurusele kompensatsioonile (artiklid 6 ja 7).
16.Hagiavalduste kohaselt on hagejale nõuded loovutanud isikute (reisijate) lennud hilinesid enam kui kolm tundi, millest tulenevalt hageja leiab, et kostja on (EÜ) nr 261/2004 määrusest kohustus tasuda kompensatsiooni iga reisija kohta 600 eurot. Hageja seisukoha järgi ei esine ühtegi sellist asjaolu, mis välistaks kostja vastutuse.
17.Määrus art 4 lg 3 kohaselt kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7. Määruse art 2 punkti j kohaselt on lennureisist mahajätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud
tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on mh kõikide üle 3500 km pikkuste ühenduseväliste lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Euroopa Kohus on otsuses C-559/16 leidnud, et Määruse art 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lendude korral mõõdetakse vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel. Seega käesolevas asjas Tallinna ja Los Angeles vaheliseks lennumarsruudiks on mõõdetud 9119 kilomeetrit (vt internetis: https://www.greatcirclemapper.net/en/greatcirclemapper.html?route=EETN-KLAX&aircraft=&speed=.).
18.Puudub vaidlus selles, et 28.03.2019 jäid reisijad lennust KL0601 maha. Pooled vaidlevad reisijate lennust maha jäämise põhjuste üle. Kostja arvates põhjustas maha jäämise reisijatest tulenev asjaolu, täpsemalt nende mittetäielikud reisidokumendid, kuna neil puudus kehtiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) luba. ESTA on automatiseeritud süsteem, mis aitab kindlaks teha, kas reisijal on võimalik viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada. ESTA luba annab reisijale õiguse astuda Ameerika Ühendriikidesse suunduva sõiduki pardale. Juhul, kui reisijal kehtivat ESTA luba ei ole, ei saa lennuettevõtja lubada reisijat Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile. Kostja hinnangul puudus reisijatel K K-Kil ja A Kil vastav luba lennu KL0601 pardale minekul, mistõttu ei saanud kostja lubada reisijat ka lendu teostanud Los Angelesesse suunduvale lennukile (II kd, tl 32-33). Kostja leiab, et lennuettevõtjal on õigus keelduda (vastavalt KLM üldtingimustele) reisija veost, kui reisija ei täida kehtivaid seadusi ja määrusi (I kd, tl 51-57)
19.Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et reisijad esitasid 03.03.2019 avalduse elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis (ESTA), millest nähtub, et ESTA loa taotlemise otsus tehakse teatavaks reisijale 72 tunni jooksul (II kd, tl 48). Hiljemalt 25.03.2019 reisijate taotlus rahuldati ning reisijatele anti õigus viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada kuni 03.03.2021 (II kd, tl 49-51). Seega oli kohtu hinnangul reisijatel 28.03.2019 lennu KL601 pardale minekul kehtiv reisidokument, sest reisijate ESTA oli kinnitatud hiljemalt 25.03.2019. Kohtu hinnangul pole kostja tõendanud, et reisijatel puudus kehtiv ESTA luba. Reisijad registreerusid lennule KL0601 Amsterdam – Los Angeles Tallinna lennujaama check-in kassas (II kd, tl 75). Hageja seisukoha järgi olid reisijate sihtkoha hotelli andmed prinditud paberile ja kui check-in kassas neid küsiti, siis näitasid nad neid andmeid paberil (II kd, tl 78-79). Reisija esitas check-in kassas paberil kostja töötajale hotelli broneeringu kinnituse, kus oli näha, et reisija aadress USA-s on xxx (II kd, tl 78-79). Sama aadressi oli reisija teatavaks teinud ka ESTA loa taotlemisel. Reisija selgituse kohaselt selgitati neile, et Tallinna Lennujaamas ei registreeritud neid korrektselt lennule (II kd, tl 76). Pole leidnud tõendamist, et reisijad oleks esitanud enda andmed 11 minutit enne lennu väljumist, vaid eeltooduga on leidnud kinnitust, et andmed esitati Amsterdam – Los Angeles lennule check-in'i tehes, milline teostati Tallinna Lennujaamas. Kohtu hinnangul puudus kostjal reisijate lennust
maha jätmiseks 28.03.2020 lennust KL0601 mõjuv põhjus, mistõttu kuulub hageja hagi rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennult TallinnAmsterdam-Los Angeles mahajätmise eest hüvitist kokku 1200 eurot, so kahe reisija eest (2 x 600).
20.Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 12 kohaselt ei piira määruse kohaldamine reisijate õigusi lisahüvitisele. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõuded põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja saatis kostjale nõudekirjad 01.01.2020 (I kd, tl 30; II kd, tl 24), mistõttu on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt põhinõudelt alates 02.01.2020 kuni käesoleva hagiavalduse 1 esitamiseni 17.12.2020 summas 46,03 eurot (I kd, tl 21-23) ning hagiavalduse II esitamiseni 24.08.2020 summas 30,95 eurot (II kd, tl 15-17).
21.Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113-1 lg 1, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas käesolevas asjas kokku 80 eurot (2 x 40 eurot). Sissenõudmiskulude nõude suurus on seaduses fikseeritud suurus ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. VÕS § 113-1 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Kuna käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda viivist ning kostja on majandustegevuses tegutsev isik, on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas kokku 80 eurot ning kohtu hinnangul tuleb vastav hageja nõue rahuldada.
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kokku 1200 eurot (2 x 600 eurot); sissenõutavaks muutunud viivis kokku 76,98 eurot, lisanduv viivis ning sissenõudmiskulu kokku 80 eurot (2 x 40 eurot).
24.Hagi hind käesolevas asjas TsMS § 124 lg 1 ja § 133 kohaselt on kokku 1452,98 eurot
(718,95 + 734,03 eurot).
25.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
28.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 260 eurot (ilma käibemaksuta), so kokku 385 eurot (I kd, tl 45-46).
29.Kostja on esitanud 24.03.2021 hageja menetluskuludele vastuväite (I kd, tl 49).
30.Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, mis arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul mõistlik lepingulise esindaja tasu. Vaatamata kostja vastuväitele leiab kohtu, et kogu hageja menetluskulu kokku 385 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 385 eurot.
31.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 385 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
32.Hagi rahuldamise tõttu kohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ei kontrolli (tl I kd, tl 71-73; II kd, tl 107-110).
33.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
34.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.