(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-19422
Kohtuasi
Z.D (Z.D) hagiavaldus Osaühingu JUNOR PRO vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste tasumise nõuetes (töövaidlusasi nr 41/1489/24)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing JUNOR PRO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Z.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristi Jõemets Kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing JUNOR PRO (registrikood 10431592), lepinguline esindaja Aet Sepman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus jätta muutmata.
2.Osaühing JUNOR PRO määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-24-19422 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.D (hageja) esitas 23.09.2024 töövaidluskomisjonile avalduse Osaühing JUNOR PRO (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitiste nõudes. Avalduse alusel registreeriti töövaidlusasi nr 4-1/1489/24. Töövaidluskomisjoni 20.11.2024 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt. Kostja sai otsuse kätte 21.11.2024.
2.Kostja esitas 20.12.2024 Harju Maakohtule taotluse, milles märkis, et „tööandja ja töövaidlusasjas nr 4-1/1489/24-26 vastustaja Osaühing JUNOR PRO ei nõustu Tööinspektsiooni otsusega ja vaidlustab selle Harju Maakohtus“.
3.Harju Maakohus jättis 29.01.2025 määrusega kostja taotluse käiguta ja kohustas kostjat kõrvaldama 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest järgmised puudused: esitama kohtule TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotluse, mis vastab menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele; esitama taotluse kohtule allkirjastatult või saatja tuvastamist võimaldaval viisil (TsMS § 336 lg 1, TsMS § 338 lg 1 p 8); täpsustama nõuet, s.t mis ulatuses töövaidluskomisjonis tehtud otsust Osaühing JUNOR PRO vaidlustab (§ 338 lg 1 p 5, p 6); esitama kohtule Osaühing JUNOR PRO lepingulise esindaja Aet Sepmani õiguse õppesuunal omandatud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (TsMS § 218 lg 1 p 2). Kostja sai määruse kätte 30.01.2025.
4.Harju Maakohus jättis taotluse 13.02.2025 määrusega menetlusse võtmata, kuna kostja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul taotluse puudusi. Kostja esitas 13.02.2025 kohtumäärusele määruskaebuse, milles taotles 13.02.2025 määruse tühistamist ja 29.01.2025 määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud ennistamist.
5.Harju Maakohus rahuldas 13.05.2025 määrusega kostja määruskaebuse, tühistas 13.02.2025 määruse ja andis kostjale tähtaja 29.01.2025 määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määrus toimetati kostja lepingulisele esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte 19.05.2025. Taotluse puuduste kõrvaldamise ning menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele vastava taotluse esitamise tähtaeg möödus eeltoodust tulenevalt 29.05.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotlust, mis vastab menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning mis on varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud saatja tuvastamist võimaldaval viisil. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 02.07.2025 määrusega Osaühingu JUNOR PRO taotluse, et kohus vaataks Z.D töövaidlusasjas nr 4-1/1489/24 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, menetlusse võtmata.
7.Määruse põhjenduste kohaselt sätestab TvLS § 58 lg 1, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 2
2-24-19422 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 2 lg 3 kohaselt töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
8.Kohus kohustas kostjat kõrvaldama taotluses sisalduvad puudused ja esitama kohtule TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotluse, mis vastab menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning on varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Kostja pidi sealhulgas täpsustama taotlust, s.t mis ulatuses töövaidluskomisjonis tehtud otsust kostja vaidlustab. Menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele vastava taotluse esitamise tähtpäev saabus 29.05.2025. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele vastavat TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotlust ei esitanud.
9.Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta taotlus menetlusdokumendile ettenähtud nõuetele. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
10.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotlust, mis vastab menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele. Kohus ei ole kostja taotlust menetlusse võtnud ega määranud, et vaatab hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Seetõttu ei ole hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusena maakohtu menetluses.
11.Kuna kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast TvLS § 58 lg 4 nimetatud taotlust, mis vastab menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele, ei ole võimalik TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud eesmärki saavutada. Kohus keeldus eeltoodut arvestades kostja taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole võimalik sellega taotletud eesmärki saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub avalduse hagiavalduse vormile vastavusse viimiseks määratud tähtaja ennistamist ja maakohtu määruse tühistamist.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tutvus Osaühingu JUNOR PRO lepinguline esindaja Aet Sepman kohtumäärusega e-toimiku kaudu 19.05.2025. Kohus oli andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva, millise tähtaja tähtpäev saabus 29.05.2025. Aet Sepmanil oli eelnevalt planeeritud ajavahemikule 26.05.2025 – 04.06.2025 korraline puhkus, mis oli seotud väljapool Eestit toimuva matkaga (lisa 1). Seega ei olnud Aet Sepmanil ajaliselt võimalik kõrvaldada avalduses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud 6 päeva jooksul, milline ajaperiood oli ilmselgelt liiga lühikene ja toimingu tegemiseks ebapiisav. Kaebaja tugines tähtaja ennistamise taotluse esitamisel TsMS § 68 lg-le 1.
14.Hageja palus jätta määruskaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kostja esindaja on saanud edukalt esitada kohtule määruskaebuse isegi puhkuse ajal. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata mõjuva põhjuse puudumise tõttu. Lisaks on tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks seaduses sätestatud 14 päevane tähtaeg ka möödunud. 3
2-24-19422
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Ringkonnakohus saab aru nii, et maakohus on määruskaebuse edastamisel ühtlasi lahendanud ka selles sisalduva tähtaja ennistamise taotluse, jättes selle rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mida põhjendab järgnevalt.
18.Tähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67, mille lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Siinsel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et tähtaeg, mis on kostja poolt mööda lastud, ei ole mitte seadusest tulenev, vaid oli määratud maakohtu poolt 29.01.2025 määrusega (dtl 483-485), milles määratud tähtaega pikendas maakohus 13.05.2025 määrusega (dtl 521-523). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja esitada tähtaja ennistamise taotlust. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et kohtu määratud tähtaega ei saa TsMS § 67 järgi ennistada (vt RKTKm, 24.11.2009, 3-2-1-130-09, p 8).
19.Kostja saanuks esitada kohtu määratud tähtaja pikendamise taotluse. Nimelt sätestab TsMS § 64 lg 1, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui käsitleda määruskaebuses esitatud tähtaja ennistamise taotlust maakohtu määratud tähtaja pikendamise taotlusena, puudub alus selle rahuldamiseks järgnevatel põhjendustel.
20.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja lepinguline esindaja maakohtu 13.05.2025 määruse kätte 19.05.2025 kell 14:04. Määruskaebuse kohaselt algas esindaja planeeritud puhkus alles 26.05.2025 ja lõppes 04.06.2025. Määruskaebuses ei ole tuginetud sellele, et kostja lepingulisel esindajal esinesid kohtu poole pöördumisel takistused ka perioodil 19.05.2025 kuni 25.05.2025, so 6 kalendripäeva ja 4 tööpäeva jooksul, mis jäid määruse kättetoimetamise ja puhkuse vahele. Ringkonnakohus märgib, et kohtule tähtaja pikendamise taotlus koostamine ja esitamine ei ole olemuselt keerukas või aeganõudev menetlustoiming, mistõttu oli 4 tööpäeva pikkune ajavahemik selle tegemiseks piisavalt mõistlik aeg, juhul, kui esindaja tajus, et ta avaldusel esinenud puudusi kõrvaldada ei jõua. Seda seisukohta ei väära ka kostja lepingulise esindaja planeeritud puhkusele mineku fakt alates 26.05.2025. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja TsMS § 64 lg 1 mõttes mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud.
21.Määruskaebuses puuduvad sisulised etteheited maakohtule seonduvalt kostja taotluse menetlusse võtmata jätmisega. Tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik ka tuvastada, et kostja 4
2-24-19422 oleks maakohtu 29.01.2025 määruses osundatud puudused (välja arvatud lepingulise esindaja diplom) kõrvaldanud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja on maakohtule esitatud taotluses esile toonud vaid selle, et ei nõustu Tööinspektsiooni otsusega ja vaidlustab selle Harju Maakohtus (dtl 1), on maakohus õigesti taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p-le 2 tuginedes keeldunud. Nõude selgus puudutab hagi sisu ja pole vorminõude rikkumine (vt TlnRKm, 03.07.2012, 2-12-16205, p 14). Kostja taotletavat eesmärki ei ole tõepoolest võimalik saavutada, kuna arusaadav ei ole, millises osas ja millistel põhjustel kostja eelnimetatud otsusega ei nõustu ja milline on nõue, mida kohus lahendama peaks. Ringkonnakohus märgib siiski, et 29.01.2025 määruses osundatud puudusi arvestades oleks maakohtul olnud alust taotluse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, arvestades sellel esinenud puudusi vorminõuetes, sealhulgas puuduvat allkirja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
23.Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei määra neid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus vastavalt TsMS §-le 177.
24.Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 esimesest lausest, §-st 372 -st 5 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav.