Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2021.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-17577
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A Ji vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
805,51 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja J M (e-post xxx) Kostja: A J (isikukood: xxx; täpne elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus A J (edaspidi Kostja) ja xxx (edaspidi Pank) sõlmisid 12.12.2015 Järelmaksulepingu nr xxx (edaspidi Leping), millega võimaldas Pank Kostjale Järelmaksu summa 723,90 eurot kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis Pank Kostja soovil üle müüjale (xxx) ning Kostja kohustus järelmaksu summa tagastama Pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena igakuise maksega summas 31,87 eurot alates 15.01.2016 kuni viimase osamakseni 15.06.2018 summas 30,63 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,5236% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 6.1 järgi tuli krediidisumma tagasimakse, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale maksta viivist krediidiintressiga võrdses määras, seega 19,5236% aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1 järgi kohustus Kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised annuiteetmaksed sisaldasid järelmaksu summa ja intressi. Kostja rikkus Lepingu p 1.1 ja ei tasunud järelmaksu ning järelmaksu intressi vastavalt maksegraafikule alates 15.11.2016. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud järelmaksu tasumata jäägi summas 500,09 eurot seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu järelmaksu maksetes 500,09 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas intressi 40,57 eurot. Lepingu üldtingimuste p 5.1.1. oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt Lepingu ennetähtaegset täitmist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale
tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 24.03.2017. Peale lepingu ülesütlemist tasus Kostja Pangale 119,95 eurot, mida Pank arvestas järelmaksu summa jäägilt maha. Pärast seda jäi Kostjal tasumata järelmaksu jääk summas 380,14 eurot. 15.06.2019, pärast nõude loovutamist, tasus Kostja Hagejale 30 eurot, mida hageja arvestas järelmaksu summa jäägilt maha ja Kostjal jäi tasumata järelmaksu jääk summas 350,14 eurot. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 805,51 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 27.03.2019, 07.04.2020 ja 18.01.2021 kostjale. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. 26.03.2019 loovutas Pank oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid Pank ja Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.. Kostjale, s.o A Jile olid hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud 26.11.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 175 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul
on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.