2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
2.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 21,9% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 10913,61 € ulatuseni.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
3.Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool menetluses tasutud riigilõivust summas 350 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank.
Edasikaebamise kord
2-21-12942 Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kuna pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kompromissilepingus TsMS § 661 lg-st 4 tulenevalt välistanud. Asjaolud ja poolte taotlus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas maakohtule hagi M A vastu 03.05.2019 AS LHV Finance ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust nr. 2324519 tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes.
2.14.12.2021 toimunud kohtuistungil olid pooled nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse. 15.12.2021 esitatud kompromissilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et: 1) kostja M A tasub PlusPlus Capital AS-ile põhivõlgnevuse 10913,61 eurot, intressid 1097,78 eurot, viivised 3241,34 eurot (14.12.2021 seisuga), sissenõudekulud 35 €, riigilõivu 1⁄2 määras summas 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 15847,73 eurot maksegraafiku järgi perioodil alates 15.01.2022 kuni 15.12.2025.a. 2) kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 3) Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 21,9% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 10913,61 € ulatuseni. 4) Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 5) Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-12942 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 6) Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks. 7) Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse. 8) Hageja palub tagastada poole riigilõivust. Kohtu seisukoht
3.Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 486 lg 4 alusel menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses.
2-21-12942
4.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Et kohus kinnitab hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, tuleb TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel tagastada hagejale poolt tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu 700 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele 350 eurot.
5.Pooled on kokku leppinud, et välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on see lubatav. Seega ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada.