Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-13860

Menetluskulude jaotus

2-21-13860 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 03.09.2021 esitatud hagi Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 5553,84 eurot, sh põhinõue 3658,60 eurot, enne 25.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 1865,24 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 3658,60 eurot alates 26.06.2020 kuni 03.09.2021 summas 954,89 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning täiendava viivise 0,06% päevas põhivõlalt alates 04.09.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 27.04.2020 kompromissilepingu nr 24887746. Hageja omas kostja vastu 18.09.2019 väikelaenulepingust nr L89002976551 tulenevat põhinõuet 3658,60 eurot ja viivisenõuet 1866,84 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja osaliselt viivisenõuetest summas 1,60 eurot ning võimaldas kostjal tasuda põhivõlgnevuse ja viivise osamaksetena. Kostja kohustus tasuma lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja ei tasunud sentigi. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud kompromissisummat ning see muutus tervikuna sissenõutavaks 25.06.2020 osamakse tähtaja möödumisest. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,06% päevas kompromissisummalt. Hageja on kostjale edastanud kolm võlateatist (06.07.2020, 02.12.2020, 02.07.2021) ning nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitist summas 35 eurot. 06.09.2021 esitatud hagi Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 3942,94 eurot, sh põhinõue 2820,59 eurot, enne 27.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 1092,35 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 2820,59 eurot alates 26.06.2020 kuni 06.09.2021 summas 741,25 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning täiendava viivise 0,06% päevas põhivõlalt alates 07.09.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 27.04.2020 kompromissilepingu nr 24887076. Hageja omas kostja vastu 18.09.2019 väikelaenulepingust nr L89002976535 tulenevat põhinõuet 2820,59 eurot ja viivisenõuet 1093,94 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja osaliselt viivisenõuetest summas 1,59 eurot ning võimaldas kostjal tasuda põhivõlgnevuse ja viivise osamaksetena. Kostja kohustus tasuma lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud kompromissisummat ning see muutus tervikuna sissenõutavaks 25.06.2020 osamakse tähtaja möödumisest. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,06% päevas kompromissisummalt. Hageja on kostjale edastanud kolm võlateatist (06.07.2020, 02.12.2020, 02.07.2021) ning nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitist summas 35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

2-21-13860 VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhinõuded, lepingu sõlmimise tasud ja viivised on hagiavalduste põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud mõlemas hagis kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, kokku 70 eurot. Hageja sõnul on ta kostjale edastanud kolm võlateatist (06.07.2020, 02.12.2020, 02.07.2021 – 03.09.2021 hagis ja 06.07.2020, 02.12.2020, 02.07.2021 – 06.09.2021 hagis). Kohus märgib, et hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid, kuid mitte VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, sest nimetatud säte näeb ette sissenõudmiskulude hüvitist pärast lepingu lõppemist. Hagidest ei nähtu, et võlatunnistused/kompromissilepingud oleks lõppenud. See, et võlatunnistustes on kokkulepe kogunõude sissenõutavaks muutumine kahe järjestikuse osamakse tasumata jätmisel, ei tähenda, et võlatunnistused oleks lõppenud. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlatunnistused on kehtivad ning hageja saab sissenõudmiskulusid nõuda VÕS § 1132 lg 1 alusel. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagidest ei nähtu, et hageja oleks edastanud meeldetuletuskirja iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta. Seega tuleb lugeda, et ta on seda teinud mõlema lepingu alusel kogu kompromissisumma kohta. Hüvitist on hagejal õigus nõuda ainult siis, kui ta on saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega on esimene saadetud meeldetuletuskiri tasuta. Järgnevate meeldetuletuskirjade eest võib hageja nõuda hüvitist vaid 5 eurot ning seda ainult ühe kirja eest. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 10 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud mõlemas hagis kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevused. Kohus leiab, et see on võimalik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt kompromissilepingu nr 24887746 alusel: põhivõlgnevuse 3658,60 eurot, enne 25.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 1865,24 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised perioodil 26.06.2020-03.09.2021 summas 954,89 eurot ja sissenõudekulud 5 eurot, lisaks viivis 0,06% päevas alates 04.09.2021 tasumata põhivõlalt (3658,60 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus mõistab kostjalt kompromissilepingu nr 24887076 alusel: põhivõlgnevuse 2820,59 eurot, enne 27.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 1092,35 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised perioodil 26.06.2020-06.09.2021 summas 741,25 eurot ja sissenõudekulud 5 eurot ja viivise 0,06% päevas alates 07.09.2021 tasumata põhivõlalt (2820,59 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus

2-21-13860 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 900 eurot (475 eurot 03.09.2021 hagilt ja 425 eurot 06.09.2021 hagilt) ning õigusabikulud summas 840 eurot (420 eurot 03.09.2021 hagi ja 420 eurot 06.09.2021 hagi). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kahe nõude esitamisel riigilõivu kokku 900 eurot. Kuna kohus leidis, et hageja esitas kaks hagi, mis sisaldas samaliigilisi nõudeid samade poolte vahel, leidis kohus, et nende nõuete eraldi menetlemine ei ole otstarbekas ja liitis hagid. Kohus leiab, et miski ei takistanud hagejal esitamast kostja vastu ühte hagi, mitte kahte, sest mõlema võlatunnistuse sõlmimine toimus 27.04.2020 ning nendest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks samal ajal 25.06.2020. Tegelikult võinuks hageja sõlmida kostjaga ühe võlatunnistuse, mis oleks vähendanud nt lepingu sõlmimise tasu. Selle asemel sõlmis hageja kostjaga kaks eraldi lepingut, tekitades täiendavaid ebavajalikke kulusid. Selline hageja tegevus on põhjendamatult tekitanud ka menetluskulusid: kahekordne esindaja tasu ja kaks eraldi riigilõivu. Riigilõivu puhul on oluline, et kahe nõude liitmisel on hagihinnaks 12 681,87 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 650 eurot. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 650 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 840 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arved õigusabi eest 03.09.2021 hagis summas 420 eurot (sh km 70 eurot) ja 06.09.2021 hagis 420 eurot (sh km 70 eurot). Arvetel on teenuse nimetused identsed. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et õigusabi kulud ei ole põhjendatud nii suures ulatuses eraldi hagide eest. Mõlemad hagid olid samasugused ning erinesid vaid lepingute andmete ja nõude suuruse pooles. 06.09.2021 hagis olevad nõuded oleksid võinud sisalduda 03.09.2021 hagis ning selle lisamine polnuks aeganõudev ega keeruline. Kohus hindab õigusabikulusid hagidele ühtselt. Kohus hindab, et nõuete analüüsi ja hagiavalduste koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 450 euro ulatuses kokku, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hageja nn kompromissilepingutest tulenevate nõuete hagid on kõik ühesugused, mistõttu saab eeldada, et tegemist ei ole nö nullist kirjutatud hagiga, vaid tegemist on mingisuguse blanketiga, mis

2-21-13860 vähendab hagi koostamise ajakulu. Hageja esindaja on kahe eraldi hagi esitamisega käitunud ebamõistlikult nii menetlusökonoomia kui kostja huvide kahjustamise seisukohast lähtuvalt, sest kahe eraldi hagi esitamisega nõudis hageja kostjalt topelt riigilõivu ja õigusabikulusid. Lisaks selgitab kohus, et kostjalt ei saa välja mõista käibemaksuga summat, sest hageja on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE102313213). Hageja selgitas, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb piiratud käibemaksukohustuslaseks olemine ja kas ta reaalselt seda ka on. Maksu- ja Tolliamet veebilehel (Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsing) sellist viidet hageja osas ei nähtu. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1100 eurot, millest 650 eurot on riigilõiv ja 450 eurot lepingulise esindaja tasu (käibemaksuta). Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 11 eurot ja kostja kanda 1089 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1089 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.